et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Näitlejad ja lavastajad

Kool.ee-haridusportaal :: Näitlejad ja lavastajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeNäitlejad ja lavastajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Näitlejad ja lavastajad

OLULISED MOMENDID

  • Kutsealal töötamisel on vajalik püsivus, emotsionaalne tundlikkus ja stabiilsus, empaatia- ja kujutlusvõime, keskendumisoskus, vastutustunne, täpsus, avatus, loovus ja hea mälu.
  • Tegemist on meeskonnatööga, kollektiivse loominguga.
  • Kasuks tulevad musikaalsus ja hea rütmitaju.

TÖÖ ISELOOM

Näitlejate ülesandeks on pakkuda koostöös lavastajaga publikule kauaks meelde jäävaid elamusi.

Näitleja ja lavastaja töös on palju vaimset kui ka füüsilist koormust. Tuleb olla maailmale avatud ja märgata elu pisiasju ning mõtiskleda nähtuste sügavama sisu üle. Neil peaks olema oskust ja seesmist vajadust oma mõtteid ning tundeid teistele edasi anda.

Draamanäitlejad, filminäitlejad, nukunäitlejad teevad kõik põhimõtteliselt sama tööd, kuid igal alal toimub see erineval viisil.

Näitleja peab suhtlema oma partnerite, teiste tegelastega ja esinema samaaegselt publikule.

Lavastused ja filmid põhinevad tekstidel (näidendid, instseneeringud, stsenaariumid). Proovide ajal teksti lugedes tekib näitlejal kujutlus oma tegelasest. Tal tuleb otsida koos lavastajaga oma rolli väljendusvormi, selle tegevusloogikat ja motivatsiooni, kuid jälgida ka lavastuse üldist stiili, mängureegleid ja tegelastevaheliste suhete süsteemi.

Näitleja suhestub tekstiga, lavastaja ideede ja nõudmistega, lavaruumiga, kostüümidega, rekvisiitidega, teiste näitlejate käitumisega, lavatööliste tegutsemisega, kõigi lavataguste tehniliste abilistega, samuti ühiskonnaga, teatri kui terviku ja konkreetse etenduse publikuga.

Tal tuleb arvestada ka häirivate teguritega: rambipalavikuga, häälepingega, hirmuga unustada tekst või kriitikute kohaloluga jne. Näitleja peab olema spontaanne, kuid töötama kokkulepitud teksti ja lavastusterviku piires.

Kui draamanäitlejal on võimalus ühte etendust anda kümneid kordi, siis filminäitlejal tuleb keskenduda üheks ja kordumatuks stseeniks.

Nukuteatri näitleja töö nõuab näitlejalt mitmeid lisaoskusi, tal tuleb vallata nukutehnikat ning olla võimeline käsitsema ja juhtima nukke.

Lavastajatööks on uue reaalsuse, lavamaailma loomine. Lavastaja oskab näha lavastatavat materjali laiemas kultuuri, poliitika ja elu kontekstis. Tema juhitud proovide lõppresultaat näitab, miks ta just selle algteksti valis. Lavastaja peab oskama töötada näitlejatega, luua rollide (osade) süsteemi.

Ta analüüsib teksti ning näidendi põhisündmusi ja tegevusliine, kujundab mängulaadi ja -reeglid. Lavastaja töö näitlejaga algab osade jaotamisest. Ta töötab ka koos kunstnikuga lavaruumi, lavastuse visuaalse külje väljaarendamisel.

Lavastajatöö eeldab võimet tegutseda, mõelda ja fantaseerida suure hulga inimeste juuresolekul. Kuna ta töötab inimestega, kes on usaldanud tema kätte oma aja ja saatuse, ei saa ta läbi vastutustunde ja paljude muude liidriomadusteta.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Näitleja ja lavastaja põhilised tööruumid asuvad teatrimajas, suvehooajal toimuvad etendused ka välitingimustes, tihti antakse teistes teatrites külalisetendusi.

Filminäitlejatel tuleb olla valmis tööks kõikvõimalikes ilmastikutingimuses ja kohtades. Tööperiood sõltub filmi võtteperioodist.

Osa näitlejaid töötab vabakutselisena. Nad pole seotud ühegi konkreetse püsitrupiga.

Näitleja ja lavastaja päev on tavapärasest tööpäevast erinev. Näitleja igapäevane tööaeg on jagatud kaheks osaks, proovi –ja etenduseajaks. Igapäevast tööd reguleeritakse konkreetse teatri töökava ja mängukavaga. Reeglina toimuvad proovid päevasel ajal ja etendused õhtul. Tihti tuleb olla tööl ka nädalavahetustel.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Professionaalse tasemega näitlejal ja lavastajal peaks olema erialane kõrgharidus.

Teatrikooli õppekavas on järgmised ained: näitleja töö (erialatunnid), lavakõne, soolo- ja ansamblilaul, lavaline liikumine (akrobaatika, vehklemine, rütmika) ja tants (klassikaline ja karaktertants, steppimine, ajalooline tants, kaasaegsed tantsuvoolud), raadio- ja teletöö, teatriajalugu, kirjandus, kunstiajalugu, psühholoogia, filosoofia jm.

Lavastaja õppesuunal on lisaks järgmised ained: lavastaja töö(erialatunnid), draamateooria, ruumiteooria, lavakujundus, valgusre˛ii jm.

Kutsealal töötamist toetavateks isikuomandusteks on püsivus, emotsionaalne tundlikkus ja stabiilsus, empaatia- ja kujutlusvõime, keskendumisoskus, vastutustunne, täpsus, avatus, loovus ja hea mälu.

Näitlejana on väga raske töötada tõsise nägemis- ja/või liikumispuudega inimesel.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Alates 1957. aastast on Eesti näitlejaid ja lavastajaid koolitatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikoolis (varasemad nimetused: Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateeder; Eesti Muusika-akadeemia Kõrgem Lavakunstikool jt).

Koolilõpetajad saavad nelja-aastase õppe tulemusena bakalaureusekraadi. Vastuvõtt näitleja õppesuunale toimub iga kahe aasta järel, lavastaja õppesuunale iga nelja aasta järel. Lavakunstikoolis on kahe-aastane magistriõpe.

Enamus õppetööst toimub Tallinnas, Toom-Kooli 4. Koolil on erialane raamatukogu, ulatuslik videoteek, kaasaegse sisustusega auditooriumid ja õppeklassid. Väljastpoolt Tallinna tulnud üliõpilastel on võimalus elada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühiselamus Kivimäel (Jannseni 38). Pedagoogidena töötavad tuntud näitlejad, lavastajad, teatriteadlased ja teiste erialade esindajad.

Koolil ei ole oma teatrit, seetõttu etenduvad õppelavastused ja bakalaureusetööd Tallinna ja teiste linnade teatrite lavadel.

Lavakunsti saab õppida ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakonnas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakonnas. Pärast nelja-aastatst õpet saab rakenduskõrghariduse ning näitleja või lavastaja kutse.

Gümnaasiumis tuleb tulevastel näitlejatel ja lavastajatel pöörata tähelepanu eesti keelele ja kirjandusele, (kunsti)ajaloole, filosoofiale ja psühholoogiale. Kindlasti tuleb kasuks kooli näiteringis osalemine.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eestis on täna kokku üle 20 suurema ja väiksema kutselise teatri. Riiklikud teatrid on Tallinnas asuvad Rahvusooper Estonia, Eesti Draamateater, Tallinna Linnateater, NO99, Vene Teater, Eesti Nuku- ja Noorsooteater, Tartu Vanemuine, Pärnu Endla, Viljandi Ugala, Rakvere Teater ja Kuressaare Linnateater.

Lisaks tegutseb Eestis rida väiksemaid erateatreid (näiteks Tallinnas asuvad Von Krahli Teater, VAT Teater, TheatrumjaVana Baskini Teater) ning kohalikke harrastusteatreid.

Eesti teatrite koduleheküljed: http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/HARIDUS_JA_KULTUUR/Teater/

Näitlejatel on võimalus osaleda ka filmides, filmide dubleerimisel, erinevates reklaamides, televisioonis ja raadios.

Kokku on Eestis professionaalsed näitlejaid pooletuhande ja lavastajaid poolesaja ringis. Nõudlus uute näitlejate ja lavastajate järgi on püsiv.

LÄHEDASED AMETID

Näitleja- ja lavastajakutsele lähedased ametid on laulja, tantsija, filmire˛issöör, dramaturg, psühhoanalüütik ja kirikuõpetaja.

PALK JA SOODUSTUSED

Põhikohaga teatris töötavate näitlejate ja lavastajate keskmine brutopalk on 2006. aastal vahemikus 7000-9000 krooni, seejuures on palgatase üle Eesti üpris ühtlane. Lisatasu on võimalik teenida reklaamides, filmides ja osaledes erinevates projektides. Vabakutselisena töötavate näitlejate palk oleneb töökoormusest.

Vastavalt Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO ja Vabariigi Valitsuse 2007. aastaks sõlmitud palgakokkuleppele on riigieelarvest töötasu saava kõrgharidusega töötaja (sh teatritöötaja) palga alammäär töötamisel täistööajaga kõrgharidust nõudval ametikohal vähemalt 7475 krooni kuus.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organisatsiooniks on Eesti Teatriliit, mis on kutseliste teatritegelaste liite, ühendusi, seltse jne koondav katusorganisatsioon. Liidu eesmärgiks on teatrikultuuri hoidmine, arendamine ja väärtustamine ning mis samaaegselt tegutseb ametiühinguorganisatsioonina.

Eesti Teatriliit on asutatud 1987. aastal ja on Eesti NSV Teatriühingu (asutatud 1945) õigusjärglane. Liit lähtub oma tegevuses liikmete sotsiaalsete, majanduslike, töö- ja kutsealaste õiguste ning huvide kaitsmisest ja esindamisest. Alates 1992. aastast peab Teatriliit Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon ühe liikmes liiduna läbirääkimisi Vabariigi Valitsusega teatritöötajate palgatingimuste parandamiseks.

Täiendavalt jätkab Teatriliit oma kutseliidu ülesandeid käivitades teatri aastapreemiate ja nimeliste preemiate züriide tegevuse ning korraldades preemiate pidulikku kätteandmist. Teatriliit on ka Eesti teatrite üle-aastase draamafestivali üks korraldajatest ning jätkab 1954.aastast alustatud kirjastustegevust tagades kvaliteetset erialakirjandust teatrirahvale ja -publikule.

Teatriliit jagab sotsiaal- ja tervisetoetusi oma liikmetele, loomulikuks ülesandeks on olnud sotsiaalhoolekanne teatriveteranide suhtes, Metsakalmistu korrashoid ja kahe puhkekodu ülevalpidamine Lahemaal.

Teatriliidu tegevust finantseerivad liikmemaksu kaudu eelkõige liikmed ise. Peale selle on Teatriliit oma tegevuseks saanud toetusi muudest allikatest, näiteks Eesti Kultuurkapitalilt ja Kultuuriministeeriumilt.

Teatriliitu kui katusorganisatsiooni kuulub 14 erialaliitu ja –ühendust. Nende hulgas ka näitlejate liit ja lavastajate liit. Eesti Näitlejate Liidu kuulub üle 450 näitleja. Eesti Lavastajate Liit koondab 76 lavastajat.

Eesti Teatriliit
Postiaadress: Uus 5, 10111 Tallinn
Telefon: 64 64 515; 64 64 518
Faks: 64 64 516
E-post: teater@estpak.ee
www.teater.ee

Eesti Näitlejate Liit
Postiaadress: Uus 5, 10111 Tallinn
Tel: 64 64 517
Fax: 64 64 516
E-post: enliit@enliit.ee
www.enliit.ee

Eesti Lavastajate Liit
Postiaadress: Tallinn, 10111, Uus 5
Telefon: 64 64 517
Faks: 64 64 516
E-post: eneken.priks@mail.ee
www.hot.ee/lavastajateliit

Kutseala hõive

NÄITLEJAD ja LAVASTAJAD 2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Filmi-, teatri- jm näitlejad ja lavastajad (ISCO 2455)

662

KOKKU

662

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Filmi-, teatri- jm näitlejad ja lavastajad (ISCO 2455)

0

40

63

2005

Filmi-, teatri- jm näitlejad ja lavastajad (ISCO 2455)

1

38

67

2006

Filmi-, teatri- jm näitlejad ja lavastajad (ISCO 2455)

2

20

35

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1


Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

4 765

5 681

6960

Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 12. 03. 2008. 01:44

Time: 0.0588291 s.