et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Noorsootöötaja, huvihariduse spetsialist

Kool.ee-haridusportaal :: Noorsootöötaja, huvihariduse spetsialist Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeNoorsootöötaja, huvihariduse spetsialist,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Noorsootöötajad ja huvihariduse spetsialistid

OLULISED MOMENDID

  • Noorsootöötaja eriala võib tinglikult lugeda abistavate elukutsete hulka - st nendel elukutsetel töötavatel inimestel on suur võimalus mõjutada ja suunata noorte arengut. Nii on isiksuse mitmekülgne arendamine – sotsiaalne, vaimne, füüsiline, emotsionaalne, hingeline, intellektuaalne – seatud töö igas osas esiplaanile. Sellega kaasneb suur vastutus noore ja tema vanemate ees ning ka ühiskonna ees.
  • Arvestades noorte arvu langevat trendi nii Eestis kui Euroopas laiemalt, omandab iga noor ühiskonna jaoks üha suurema tähtsuse. Noorsootöötajate jaoks on noor olevik – siin ja praegu, kõikide oma vaadete, arvamuste ja huvidega.
  • Amet eeldab lisaks headele kutsealastele teadmistele sisemist motiveeritust ning oskust iseennast reguleerida läbipõlemise ennetamiseks.

TÖÖ ISELOOM

Noorsootöötajad tegutsevad noorsootöö valdkonnas, seda nii avalikus, kolmandas kui erasektoris. Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööd. Noorsootöö eesmärk on luua eeldusi ja toetada noore toimetulekut ühiskonnaliikmena. Noorsootöötajad tegelevad noortega vanuses 7-26 eluaastat.

Noorsootöö korralduse lihtsustamiseks on noorsootöö jaotatud 10 valdkonnaks: erinoorsootöö; noorte huviharidus ja huvitegevus; noorte teavitamine; noorte nõustamine; noorsoo-uuringud; noorsootööalane koolitus; noorte tervistav ja arendav puhkus; noorte töökasvatus; rahvusvaheline noorsootöö; noorte osalus.

Levinumad noortevaldkonna ametinimetused on: noorteühingu juht, noorsootöö asutuse juht, noortelaagri juht, noortelaagri kasvataja, ringijuht, kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse noortenõunik, noorte infotöötaja, huvijuht, huvikooli õpetaja jne. Tihti on töötajatel mitmeid ametirolle – igapäevatööd tehakse nt noortekeskuses, suvel aga veetakse noortelaagrit või õpetatakse igapäevaselt huvikoolis ja paar korda nädalas juhitakse üldhariduskooli juures huviringi. Noortevaldkonnas töötajad võivad lisaks põhitöökohale samas sfääris ka vabatahtlikuna ja lisa- või kõrvaltöö korras töötada.

Noorsootöötajate roll ja töömeetodid sõltuvad noorsootöö teostamise kohast, olukorrast, sihtgrupist ning eesmärgist. Töö sisuks on kas vahetu töö noorte ja noortegruppidega või noorsootööalase tegevuse koordineerimine piirkonnas. Nende ülesanne on toetada noorte isiklikku arengut ja õppimist väljaspool kooli, perekonda ja tööd ning luua selle saavutamiseks vajalikud tingimused. Noorsootöötajad tegelevad noortele suunatud programmide ja projektide planeerimise, elluviimise ja hindamisega. Nad kaasavad noori tegevuste kavandamisesse ja korraldamisesse ning soodustavad noorte omavahelist koostööd. Võtmetegevusteks on noorega usaldusliku suhte loomine ning hoidmine; noore omaalgatuse ja vastutuse arendamine ning nende rakendumist toetavate tingimuste loomine. Oluliseks töölõiguks on võrgustikutöös osalemine ning koostöö korraldamine noorte, nende vanemate ja teiste valdkondade spetsialistidega.

Erinevatel ametikohtadel töötavate noorsootöötajate tööülesandeid võib grupeerida järgmistelt:

  1. administreerimine ja koordineerimine
  2. tehnilised tööfunktsioonid
  3. suhtlemine, info vahendamine ja koostöö erinevate osapooltega
  4. organisatoorsed funktsioonid
  5. pedagoogiline töö ja huviharidus
  6. noorte nõustamine ja juhendamine.

Ülesanded võivad erineda vastavalt sellele, kas töö on administreeriva ja planeeriva iseloomuga või tegeletakse vahetult noorte juhendamisega. Noorsootöö asutuse juhi, noorteühingu juhi, huvikooli juhi, noortelaagri juhi, linna- või vallavalitsuse noortenõuniku, maavalitsuse noortenõuniku, riigi tasandi noorsootöötaja ning osaliselt ka noorteprojekti töötaja põhilisteks ülesanneteks on noorsootöö koordineerimine, tehniline töö ja dokumentatsiooni korrashoid, suhtlemine avalikkuse ja teiste valdkondades spetsialistidega, samuti administratiivne töö ja ürituste korraldamine. Seevastu vahetult noortega tegeleva noorsootöötaja (näit. noorte infotöötaja, noorsootöö asutuse noorsootöötaja, noorteühingu noorsootöötaja, noortelaagri kasvataja, ringijuht, huvijuht, huvikooli õpetaja) põhilisteks ülesanneteks on noorte juhendamine ja suunamine, nõustamine, huvitegevuse ja ürituste korraldamine. Ürituste korraldamine kuulub ka paljude pigem administreerivatel töökohtadel töötavate noorsootöötajate olulisemate tööülesannete hulka.

Huvikoolide erinevate huvialade spetsialistid (huvikooli õpetaja, treener, jt), kes on täiendavalt omandanud noorsootööalased teadmised, tegelevad huviala õpetamisega huvikoolis. Nende töö sisuks on anda noortele süvendatud teadmisi ja praktilisi oskusi noori huvitaval alal.

Üldhariduskoolides töötavad noorsootöötajad – huvijuhid – on keskendunud kas noorsootöö korraldamisele või praktilisele teostamisele sõltuvalt kooli arengukava vajadustest ja tingimustest. Ringijuhid koordineerivad huviringide tööd. Nende töö sisuks on õpilaste võimete arendamine ringi tegevuse kaudu.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Noorsootöötajad töötavad enamasti tööruumides, mis on sobivad erinevat liiki noorsootöö teostamiseks, so tööruumid on valmis või kohandatavad tööks noortega individuaalselt, noortegruppidega või võrgustikuga. Sageli on noored ise osalenud töökeskkonna loomisel (va ametnikuna tegutsevate noorsootöötajate puhul). Soodustatud on noortele suunatud tegevuste läbiviimine vabas õhus, looduses, mis avardab ka noorsootöötaja töökeskkonda. Töö teostamiseks vajalikud vahendid ja tingimused loovad noorsootöötajad sageli ise, leides finantseerijaid erinevate fondide või sponsorite näol.

Füüsiline koormus töö teostamisel on üldjuhul minimaalne, seevastu vaimne koormus võib olla üsna suur. Sotsiaalsel tegevusel, noortega suhtlemisel on oluline rõhk. Kokku tuleb puutuda väga erinevate inimestega, tihti ka raskete probleemide ja olukordadega. Kõik see nõuab töötajalt sallivust, head enesevalitsemist ning stressijuhtimise oskust.

Noorsootöötajatel, kelle töö on administreeriva iseloomuga, on tööaeg tavaliselt viis päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas. Vahetult noortega tegelevatel noorsootöötajatel tuleb sageli töötada ka õhtusel ajal ja nädalavahetustel – suur osa tööst on seotud mitmesuguste ürituste läbiviimisega koolitundidest vabal ajal.

Kuna suur osa tööst on seotud mitmesuguste ürituste läbiviimisega koolitundidest vabal ajal, tuleb noorsootöötajal sageli tööl olla ka õhtusel ajal ja nädalavahetustel. Samuti korraldatakse suur osa noorteüritusi just koolivaheaegadel ja suveperioodil, mil töökoormus on suurem võrreldes kooliajaga. Töö on väga mitmekesine ja liikuva iseloomuga: ürituste korraldamine, osalemine koos noortega rahvusvahelistel, riiklikel, maakondlikel ja kohalikel sündmustel, suhtlemine erinevate inimeste ja asutustega. Ühistranspordiga liikumise võimalused Eesti maapiirkondades on suhteliselt piiratud, mistõttu seal töötavatel spetsialistil võiks soovitavalt olla ka autojuhiload.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Noorsootöö on ühiskondlikult vastutusrikas tegevus, seega tuleb kõigil noorsootööga tegelevatel spetsialistidel järjekindlalt järgida eetilisi põhimõtteid. Nad peavad oma käitumisega olema noortele eeskujuks, kohtlema kõiki noori võrdselt ning suhtuma iga noore arvamustesse ja maailmapilti lugupidamise ja sallivusega.

Noorsootöö eeldab laialdasi teadmisi noortepoliitikast, noorsootöö korraldusest ja meetoditest, hariduskorraldusest, inimõigustest, pedagoogikast, psühholoogiast, nõustamise põhimõtetest ja juhtimise alustest. Noorsootöötajal tuleb korraldada ja läbi viia üritusi, mis eeldab meeskonnatöö-, organiseerimis- ja esinemisoskust. Ta peab olema kursis noorte elu tegelikkusega ja kohalike oludega, suutma hinnata noore olukorda ja vajadusi ning oskama rakendada tööks sobivaid meetodeid. Samuti peab ta teadma, kuidas tagada ohutust ja turvalisust ning oskama toime tulla kriisiolukordades.

Töö inimestega eeldab hindamise ja tagasiside andmise oskust, samuti juhendamisoskust, aga ka enesejuhtimise ja aja planeerimise oskust. Vajalikud on ka informatsiooni kogumise, süstematiseerimise ja edastamise oskused. Kuna noorsootöö on suuresti projektipõhine, tuleb tegelda projektitaotluste vormistamisega ning projektide juhtimise, läbiviimise ja aruandlusega. Koostöö erinevate inimeste ja organisatsioonidega eeldab noorsootöötajalt oskust töötada võrgustikega.

Põhioskuste ja –teadmiste kõrval on noorsootöös vajalikud ka teadmised ühiskonna toimimise põhimõtetest, töökeskkonnast (töötervishoid ja tööohutus, tööhügieen, tuleohutus, esmaabi) ning asjaajamisest. Olulised on keeleoskus (kindlasti eesti keel ja lisaks vähemalt kas vene või inglise keel), arvuti kasutamine ja kutse-eetika järgmine. Kasuks tulevad ka koolitamis- ja loovoskused.

Olulisteks isikuomadusteks on ausus, avatus, suhtlemisoskus, loovus, algatusvõime ja koostöövalmidus, otsustusvõime, kohanemisvõime. Töö erinevate inimestega eeldab sallivust, empaatilisust, tasakaalukust ja pingetaluvust, samas ka järjekindlust ja vastutustunnet.

Noorsootöötaja ettevalmistuseks võib olla nt noorsootöö-, sotsiaaltöö-, kultuuri- või pedagoogikaharidus, millele lisaks on omandatud noorsootöö teadmised täiendõppe ning noorsootöö kaudu. Keskharidusega töötajal tuleks läbida noorsootööalane kursus.

Ringijuhi ja huvikoolide erinevate huvialade spetsialistide töös on vajalikud ka võimed ja erialased oskused/teadmised juhendatavas/õpetatavas valdkonnas (näiteks muusikaõpetajal muusikalised võimed, käsitööringi juhendajal käelised võimed).

Noorsootöötaja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Noorsootöötaja III, IV, V.

Noorsootöötaja III kutse taotlemisel on nõutav keskharidus, erialane töökogemus vähemalt 3 aastat, erialane koolitus 120-tunni ulatuses.

Noorsootöötaja IV kutse taotlemisel on nõutav erialane või muu kõrgharidus, erialane töökogemus vähemalt 3 aastat, erialane täiendkoolitus 120-tunni ulatuses viimase 3 aasta jooksul.

Noorsootöötaja V kutse taotlemisel on nõutavmagistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidus, erialane töökogemus vähemalt 5 aastat, erialane täiendkoolitus 160-tunni ulatuses viimase 5 aasta jooksul, avalikud esinemised konverentsidel, seminaridel või koolitustel, avaldatud artiklid noorsootöö või noortepoliitika valdkonnas.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Noorsootöö eriala on võimalik Eestis õppida rakenduskõgrhariduse tasemel Tallinna Pedagoogilises Seminaris ja Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Huvijuhte, koolinoorsootöö spetsialiste valmistatakse ette Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Noorsootööle saab spetsialiseeruda magistriõppes erinevate õppekavade raames, näiteks sotsiaaltöö Tallinna Ülikoolis, kultuurikorraldus Tartu Ülikoolis, teoloogia Tartu Teoloogia Akadeemias.

Tallinna Pedagoogilise Seminari noorsootöö õppekava läbimine annab teadmised ja praktilised oskused töötamiseks erinevates noorsootöö valdkondades. Õpe kestab 3 aastat. Õppida on võimalik nii päeva- kui ka kaugõppe vormis. Vajalik baasharidus on keskharidus. Lõpetaja omandab rakenduskõrghariduse ning võib jätkata õpinguid magistriõppes.

Õppekavasse kuuluvad üldhariduslikud ained (emakeel ja võõrkeeled, filosoofia ja kultuuriajalugu, majandusõpetus jt.) ja erialaained. Erialaaineteks on kasvatusteaduslikud ained, psühholoogia, sotsiaalained, kultuur, noorsootöö põhialused ja praktilise noorsootöö ained. Valikainetena saab õppida huvitegevuse juhendamist üliõpilasele sobival alal.

Praktika toimub alates I kursusest üldhariduskoolides, huvimajades, noorteühendustes ja noorte-organisatsioonides, suvelaagrites, avatud noortekeskustes, noorte infomessil, kohalikus omavalitsuses. Praktika pakub üliõpilastele tulevase töö kogemusi ja aitab leida just neile sobiv töökoht. Praktikabaase on ligemale sada üle terve Eesti.

Õpingud lõpevad lõputöö kaitsmisega. Lõputöö on praktilise iseloomuga uurimuslik töö, kus üliõpilane rakendab oma teadmisi ja oskusi erialaste probleemide väljaselgitamisel, tundmaõppimisel. Eriala lõpetanud leiavad tööd kõikides noorsootöö valdkondades.

Tartu Ülikooli Narva Kolledžis kestavad õpingud noorsootöö erialal neli aastat, mille kestel antakse vajalikud teadmised noorsootöötaja kutse omistamiseks. Õpingute alustamiseks on vajalik baasharidusena keskharidus. Lõpetamisel saab rakenduskõrghariduse diplomi, mis võimaldab soovi korral jätkata õpinguid magistriõppes. Lõpetaja on valmis asuma tööle noorsootöötajana mono- või multikultuurses keskkonnas.

Õpe hõlmab teadmisi noorsootöö erinevatest struktuuridest, juhtimisest, pedagoogikast, psühholoogiast, õigusest ja projektijuhtimisest. Praktilist töökogemust ja oskusi tööks omandatakse praktikal erinevates noorsootööasutustes: kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes, era- või mittetulundussektoris. Lisaerialana võib üliõpilane endale valida kohaliku omavalitsuse korralduse või sotsiaaltöökorralduse eriala. Soovi korral saab üliõpilane valida piisaval hulgal pedagoogilisi ja sotsiaalpedagoogilisi aineid, omandamaks pädevusi tööks huviringi juhendajana, sotsiaalpedagoogina või muud pedagoogilisi aineid eeldavatel erialadel.

Noorsootöö õppekava koosneb järgmistest osadest: keel ja kultuur, üldained, sissejuhatus noorsootöösse, pedagoogika ja kasvatusteadus, praktiline noorsootöö, juhtimine, valikained, vabaained, kohaliku omavalitsuse korraldus/ sotsiaaltöö korraldus, praktika, lõputöö.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias saab noorsootöö valdkonnas õppida kahte eriala: huvijuht-loovtegevuse õpetaja ning huvijuht multikultuurses keskkonnas.

  1. Eriala: huvijuht-loovtegevuse õpetaja

Vajalik baasharidus on keskharidus. Õpe kestab 4aastat. Lõpetaja omandab rakenduskõrghariduse ja saab Tartu Ülikooli diplomi. Kõrgkooli lõpetanul on võimalus õpinguid jätkata magistriõppes.

Eriala sobib aktiivsetele pedagoogilise vaistuga noortele, kes huvituvad alternatiivsete võimaluste leidmisest laste ja noorte vaba aja sisustamisel; kes tunnevad huvi erinevate loovtegevuste vastu, olgu see tants, teater või muusika; kelles peitub tahe ja vajadus aidata lapsi ja noori nende eneseleidmises.

Huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala lõpetanutel on võimalus asuda tööle väga erinevates noorsootöö valdkondades. Neid oodatakse üldhariduskoolidesse, huvikoolidesse ja noortekeskustesse. Töötada võib huvijuhina, loovtegevuse õpetajana, ringijuhina, noorsootöötajana, kohaliku kultuurielu korraldajana.

Huvijuht-loovtegevuse õpetaja erialal saab põhiõppele lisaks omandada kõrvaleriala – kultuurikorraldus, draamapedagoogika või elamuspedagoogika.

  1. Eriala: huvijuht multikultuurses keskkonnas

Vajalik baasharidus on keskharidus. Õpe kestab 4-5 aastat. Lõpetaja omandab rakenduskõrghariduse ja saab Tartu Ülikooli diplomi. Kõrgkooli lõpetanul on võimalus õpinguid jätkata magistriõppes.

Eriala sobib neile noortele, kes huvituvad alternatiivsetest võimalustest noorte vaba aja sisustamisel; tunnevad huvi loovtegevuste vastu, olgu see tants, teater või muusika; omavad kultuuridevahelise suhtlemise kogemust ja tahet arendada eesti ja vene noorte vahelisi sidemeid.

Stuudiumi jooksul õpitakse kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja pööratakse süvendatud tähelepanu oskustele ja teadmistele, mida läheb tarvis töös eri rahvustest noortega. Eriala sobib ka nendele vene õppekeelega kooli lõpetanud noortele, kes ei ole kohe valmis eesti keeles õppima, sest õppekava sisaldab eesti keele ja kultuuri intensiivõpet.

Eriala lõpetanud leiavad rakendust noortekeskustes, üldhariduskoolides ning huvikoolides klassivälise töö organisaatorina, huvijuhina, noorsootöötajana ja kohaliku kultuurielu korraldajana.

Täienduskoolituskursusi noortevaldkonna töötajatele korraldavad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Tallinna Ülikool. Olulisteks täiendkoolituse korraldajateks ja finantseerijateks on lisaks nimetatud koolidele Euroopa Noored Eesti Büroo ja Eesti Noorsootöö Keskus; erineva mahu ja sisuga koolitusi pakuvad mittetulundus- ja ärisektor.

TÖÖVÄLJAVAATED

Noorsootöötajad võivad töötada maavalitsuses, valla- või linnavalitsuses, huvikoolis, üldhariduskoolis, noortekeskuses, noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuses, noorteühingus, noortelaagris, kirikus, raamatukogus, kultuuri- ja spordiasutuses.

Paljudes omavalitsustes eraldi noorsootöötajat siiski palgal ei ole. Noorsootöö küsimustega tegelevad sel juhul sotsiaal-, haridus- ja kultuurinõunik või lastekaitsetöötaja, alaealiste komisjonide sekretärid.

2006. aastal tegutses Eestis üle 140 avatud noortekeskuse. Keskuste tegevusvaldkondadeks on noorte nõustamine ja teavitamine, arendav vaba aja veetmine ja sisustamine, huvitegevus,klubid, isetegevusvõimalused, projektiviisiline tegevus, ürituste, laagrite jm korraldamine, rahvusvahelised noortevahetused, vabatahtlike kaasamine tegevustesse, koostöö erinevate noorsootöövõrgustikega, teiste huviklubidega jt.

Maakondlikke noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusi on kokku 19. Keskused pakuvad noortele psühholoogilist ja kutsealast nõustamist, infot õppimisvõimaluste, projektide ja rahvusvahelise noorsoovahetuse kohta, aga ka infot noorteühenduste ja vaba aja sisustamisvõimaluste kohta.

Noorteühendused on noorteühingud ja mitteformaalsed noortegrupid, mis tegutsevad ühes või mitmes noorsootöö valdkonnas. Noorteühingutes teostatakse suurem osa noorsootööst vabatahtlikkuse põhimõttel.

Noortekeskused, mis on peamisteks noorsootöö teostajateks, võivad olla erinevad – avatud noortekeskused, teavitamis- ja nõustamiskeskused, noorsootöö keskused jm. Noortekeskustes korraldatakse noorsootööd mitmes noorsootöö valdkonnas (nt info, nõustamine, huvitegevus jt) või keskendutakse ühele kindlale meetodile (nt avatud noorsootöö).

Huvikoolid tegutsevad noorsootöö formaalsemas osas, pakkudes noortele õppekava alusel huviharidust. Koolitusloaga huvikoole on Eestis kokku 300 ringis. Pakutava huvihariduse liike on erinevaid: sport, muusika, kunst, tants, draama, loodus, käsitöö, tehnika jpt. Huvikoolid võivad samuti korraldada avatud noorsootööd, infot, nõustamist. Huvikoolides töötab kokku 2500 õpetajat.

Üldhariduskoolides ja kutsekoolides teostatav noorsootöö toetab kooli õppekava eesmärkide saavutamist, põhineb tunnivälisel tegevusel ja seda korraldavad kooli huvijuht ehk noorsootöötaja koolis ja kooli õpilasomavalitsus. Noorsootöö sisuks koolis on huvitegevus, erinoorsootöö, noorte osalus, teavitamine jm.

Noortelaagrid tegutsevad äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud isiku või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutusena, millele on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusluba.

Lisaks noortekeskustele ja noorteühingutele tegelevad noorsootööga rahvamajad ja kultuurimajad, lastekaitseühingud, spordiklubid, külaseltsid jm. Noorsootööd teostatakse ka projektide kaudu, nt koolivaheaja kultuurilis-sportlik sisustamine ja töökasvatus, keskkonnakasvatus, ennetustöö narkomaania alal jm.

Noorsootöötajate seas läbiviidud uuringu* põhjal võib välja tuua järgmised tööalase motivatsiooni põhjused: huvi valdkonna vastu, võimalus suhelda noortega, eneseteostuse võimalus, võimalus valdkonna arengut mõjutada, hea keskkond isiklikuks arenguks jm.

LÄHEDASED AMETID

Noorsootöötajale lähedased ametid on noorsootöö valdkondade järgi näiteks psühholoog-nõustaja (noorte nõustamine), noorsoopolitseinik ja kriminaalhooldaja (erinoorsootöö), infospetsialist ja kommunikatsioonijuht (noorte teavitamine), vabakutseline koolitaja (noorsootööalane koolitus).

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Noorsootöötaja palk on regiooniti väga erinev. Ametnikena tegutsevatel noorsootöötajatel arvestatakse töötasu võrdsetel alustel teiste ametnikega, samuti laienevad neile lisatasud ja soodustused. Kolmandas ja erasektoris hõivatud noorsootöötajate töötasu koosneb tavaliselt põhipalgast ja lisatasudest seoses projektide juhtimise või muude tegevustega. Viimast on töötajatel endil sageli võimalik mõjutada nt projektidele finantseerijate leidmisega.

Lähtuvalt noorsootöö iseloomust pakutakse erinevates institutsioonides noorsootöötajatele telefoni- ja sõidukompensatsiooni. Sageli on noorsootöötajatele töökohas pakutavate teenuste kasutamine tasuta, nt jõusaal jt. Olulise väärtuse tööle lisab mitmekesistel täiendkoolitustel osalemise pakkumine noorsootöötajale tasuta – st töökoht tasub osalemise eest riiklikul, maakondlikul või kohalikul tasandil korraldataval koolitusel. Mitmeid noorsootöö valdkonna koolitusi korraldatakse erinevatel tasanditel projektirahadest selliselt, et koolitused on ka tööandjatele tasuta. Sellised asutused, mille põhiliseks ülesandeks on noorsootöö korraldamine, pakuvad oma töötajatele või sihtgruppi kuuluvatele noorsootöötajatele regulaarseid täiendkoolitusi, mis on töötajatele küll tasuta, kuid mõnel juhul ka kohustuslikud.

* Noorsootööalase koolituse valdkonna uuringu raport "Pädevused ja pädevuste arendamine noorsootöö valdkonnas: Eesti noorsootöötajate professionaalne taust". Koostanud Tallinna Ülikooli Haridusuuringute Instituut

TÄIENDAV INFO

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakond
Munga 18, Tartu
Tel: 735 0217
www.hm.ee
Vaata lisaks Noorsootöö strateegia 2006-2013 http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=4935

Eesti Noorsootöö Keskus
Uuslinna 10, Tallinn
Tel: 6 380 757
www.entk.ee
Eesti Noorsootöö keskus on noorsootöötaja kutset omistav organ.

Euroopa Noored Eesti Büroo
Koidula 13a, Tallinn
Tel: 6979 236
www.noored.ee

Eesti Noorsootöötajate Ühendus
Tallinna mnt. 14, Rapla
Tel: 56 462962
www.eny.org.ee

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus
Pärnu mnt 6, Tallinn
Tel: 641 2270
www.ank.ee

Eesti Noorteühenduste Liit
Estonia pst. 5 a, Tallinn
Tel: 661 6487
www.enl.ee
Vaata lisaks Noorsootöö leht Aken http://aken.enl.ee

Eesti Huvijuhtide Liit
Mulla 7, Tallinn
Tel: 673 3513
www.huvijuhtideliit.ee

Eesti Muusikakoolide Liit
Rohuneeme tee 38, Viimsi vald
Tel: 606 6938
www.eestimuusikakoolideliit.ee

Huvikeskuste Juhtide Kogu (HAKK)
Mustamäe tee 59, Tallinn
www.huviharidus.ee/hakk/hakk.htm

Kutseala hõive

NOORSOOTÖÖTAJAD JA HUVIHARIDUSSPETSIALISTID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Mujal liigitamata õppespetsialistid,
sh.huvialakooli õpetajad, huvijuhid (ISCO 2359)

2199

Huvikooli ringijuhid
(muud abiõppespetsialistid ISCO 3340)

1191

KOKKU

3390

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/ tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Mujal liigitamata õppespetsialistid(ISCO 2359)

Huvikooli ringijuht

(muud abiõppespetsialistid ISCO 3340)

29

2

163

1

198

46

2005

Mujal liigitamata õppespetsialistid(ISCO 2359)

Huvikooli ringijuht

(muud abiõppespetsialistid ISCO 3340)

52

3

143

11

180

31

2006 jaan.-juuli

Mujal liigitamata õppespetsialistid(ISCO 2359)

Huvikooli ringijuht

(muud abiõppespetsialistid ISCO 3340)

21

4

78

15

91

17

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 12. 03. 2008. 01:27

Time: 0.0964010 s.