et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Katusekatjad

Kool.ee-haridusportaal :: Katusekatjad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKatusekatjad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Katusekatjad

OLULISED MOMENDID

  • Katusekatja leiab alati tööd
  • Katusekatmise töö nõuab ettevaatlikkust ja julgust
  • Katusekatjal on head teenimisvõimalused
  • Katusekatjal on hea kõrgusetaluvus

TÖÖ ISELOOM

Katusekatjad on ehitustöölised, kes ehitavad hoonetele katuseid. Kvaliteetne katus peab pidama vett, tuult, sooja, veeauru, õieti tuulduma ning ära juhtima sademevett. Katusekatmine on keeruline protsess – vale tehnoloogia või ebasobiv materjali valik kahjustab hoonet tervikuna.

Katusekatjad ehitavad ja remondivad ehitiste katuseid kas ühe või enama materjaliga. Nende tööülesandeks on katuse katmine plaatide või katusekivide, bituumeni ja pvc rullmaterjalide, sünteesmaterjali, katusepleki, laastu või rooga. Selleks tuleb kõigepealt tööks vajalikud materjalid katusele tõsta ja sinna ohutult ladustada. Vanema maja puhul tuleb neil hinnata sarikate ja katusekonstruktsioonide tugevust ja vajadusel seda tugevdada.

Katusekatjad spetsialiseeruvad arvestades kas katusekatte materjali või katusekuju. Katuse materjali ja kuju valik sőltub tellijast ja hoone projekteerijast. Iga materjali paigaldusel on oma töövõtted ja töövahendid, ning kindlast materjalist katuse ehitamisel saavutab töömees ka suurema vilumuse. Enamlevinud nimetused on kivikatusekatja, rookatusekatja, puit- ja sindelkatusekatja.

Katused jaotatakse väliskuju järgi lamekatusteks (kalle on 5 % või väiksem) ja viilkatusteks (ka kaldkatused). Lamekatuseid ehitatakse rohkem ühiskondlikele hoonetele ja kortermajadele, viilkatuseid eramajadele.

Katusekatjad spetsialiseeruvad lamekatusekatjateks ja ehitusplekkseppadeks/katusekatja-teks.

Lamekatusekatjad ehitavad ja remondivad lamekatuseid. Nende tööülesanneteks on:

  • katusekallete ehitamine
  • aurutõkke paigaldamine
  • soojustusmaterjali paigaldamine
  • hüdroisolatsiooni paigaldamine ning kinnitamine, vajalike sõlmede ehitamine
  • katusel lihtsamate plekkdetailide paigaldamine
  • projektide ja tööjooniste lugemine, vajalike materjalide tellimine.

Lamekatusekatjad võivad spetsialiseeruda bituumenrullmaterjalide või plastrullmaterjalide paigaldamisele.

Katusekatjad-ehitusplekksepad ehitavad ja paigaldavad põhiliselt viilkatuseid (aga ka plekist lamekatuseid), kasutades selleks plekkmaterjali. Nad töötavad metallitootmis- ja ehitusettevõtetes, valmistavad plekkdetaile ja plekkkatteid ning paigaldavad neid katustele ja fassaadidele. Katusekatjad-ehitusplekksepad ehitavad nn. profiilplekk-katuseid jatopeltvaltskatuseid. Nende põhilisteks tööülesanneteks on:

  • katuse kandekonstruktsiooni paigaldamine
  • vihmaveesüsteemide paigaldamine
  • plekkdetailide ja plekk-katete paigaldamine fassaadidele
  • plekk-katuste paigaldamine.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Katusekatjate töö on füüsiliselt raske ja pingeline. Töötatakse peamiseltvälitingimustes ja erinevatel kõrgustel. Töid teostatakse välitemperatuuridel –15 kuni +30 C ja lubatud tuule tugevus võib olla kuni 15 m/s. Suvel kuumaga töötades võib tekkida ülekuumenemisoht, sest päikese käes on katusel temperatuurid kõrgemad.

Erinevad tööprotsessid tingivad sundasendis töötamist, ronimist, raskete materjalide tõstmist. Töö sobib rohkem meestele.

Katusekatjad peavad hoolega jälgima ohutustehnikat, kasutama töökindaid, kiivrit, vajadusel kaitseprille (päikese peegeldus plekkkatusel). Katusekatjad kannavad mugavat tööriietust. Et mitte katuselt maha libiseda, peavad olema mittelibisevad jalanõud. Teatud tööprotsessid ja töötamise kohad tingivad ohutusrihmade kasutamist.

Katusekatjad kasutavad palju erinevaid tööriistu ja oluline on nende ohutu käsitsemise oskus. Mõned katusetööd nõuavad tule kasutamist (keevitamist). Kõikvõimalikud kaldlõiked, läbi-viikude avaused jms. tehakse objektil paigalduse käigus. Plaate lõigatakse tikksae, plekikääride või käsistantsiga. Katusekatjad-ehitusplekksepad, kes teostavad siseruumides ettevalmistustöid, kasutavad metallitöötlemispinke (giljotiin, valtspink, kantpink).

Ametlik tööaeg on 40 tundi nädalas, aga reaalselt võib olla rohkem. Paljud tööprotsessid on sellised, mida ei saa pooleli jätta, (tuletöövalve) mistõttu tööaeg muutub ja mõni tööpäev võib kesta kuni 12 tundi. Samas võib esineda tööseisakuid, mida tingivad kas ilmastik, materjalide puudus või teiste ehitusetappide olukord.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Katusekatja peab omama teadmisi majanduse alustest, kutsealastest õigus- ja normatiivaktidest, standarditest ja juhenditest ning töökeskkonna ohutusest (töötervishoid ja tööhügieen, tuleohutus ning tulekustutusvahendid, elektriohutus, jäätmekäitlus, keskkonnaohutus, esmaabi).

Katusekatjate põhiliseks kutseoskuseks on oskus ehitada erinevaid katuseid. Selleks peavad tundma nad ehitustööde korralduse põhimõtteid, ehitusmaterjale ja- vahendeid, ehitus-mõõdistamist ning ehitusjooniste lugemist..Töö nõuab ka oskust oma töökohta korraldada ja tõstetöid läbi viia - see sisaldab esmajoones vajalike materjalide katusele tõstmist jaladus-tamist.Suuremate kogemustega katusekatjatel tuleb juhendada vähemkogenud töölisi ja õpilasi, tellida tööks vajalikku materjali ja tõsteseadmeid, pidada materjali ja tööaja arvestust ning täita ehituspäevikut.

Lamekatusekatja paigaldab bituumenrull ja/või- plastmassrullmaterjalist katuseid. Selleks on vaja osata ehitada kakatusekaldeid, paigaldada soojus- ja hüdroisolatsiooni ning aurutökkeid, teha lihtsaimaid puutöid ning paigaldada lihtsamaid plekkdetaile.

Ehitusplekksepa kutseoskusteks on topeltvalts ja plekkprofiilkatuste ehitamine. Lisaks peab ta oskama valmistada japaigaldada katustele ja fassaadideleplekkdetaile. Tema oskusteks on ka katustele aluskatte ja roovituse ning vihmaveesüsteemide mõõdistus ja paigaldus.

Kõigil katusetöid tegevail töölistel peab olema troppija tunnistus, tuletöötunnistus, arstitõend kõrgustes töötamiseks.

Katusekatja töö nõuab head füüsilist vormi, kusjuures väga oluline on kõrgusetaluvus, hea koordinatsioon ja nägemine.

Katusekatja peab olema vastutustundlik, kuna tema töös tehtud eksimused võivad tekitada suuri materiaalseid kahjusid (vee- või tulekahjustused) valminud ehitustele või selle osadele. Kasuks tuleb ka suhtlemisoskus, kuna ehitusala töötajatel on oluline hea koostöö nii tellija kui teiste alltöövõtjatega.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Katusekatjaks saab õppida kutsekeskkoolides üldehitustöölise erialal.

Üldehitaja erialale võetakse õppima õpilasi, kellel on põhiharidus, kelle tervislik seisund lubab töötada antud erialal, kes väärtustavad ehitaja kutset ja soovivad arendada ehitusalaseid kutseoskusi. Õpiaeg kestab 2- 3 aastat sõltuvalt kutsekoolist ja baasharidusest.

Üldehituse õppekavas õpitakse majanduse ja ettevõtluse aluseid, tööseadusandluse aluseid, suhtlemise aluseid, arvutikasutust ja asjaajamise aluseid, töökeskkonna ohutust, joonestamist, ehitusfüüsikat. Põhiõpingutes õpitakse, ehitamise aluseid, materjaliõpetust, renoveerimise aluseid, ehitusmõõdistamist, müüritöid ja betoonitöid, hüdroisolatsioone, krohvimistöid, ehituste konstruktsioone, puidutõid. Katusekatjaks saabspetsialiseeruda, õppides seda valikainena.

Üldehitusala õpetatakse järgmistes kutsekoolides:

Katusekatjaks saab õppida ka ka ehitus- ja katusefirmades kogenenuma töömehe juhendamisel.

TÖÖVÄLJAVAATED

Katusekatjad leiavad alati tööd. Nad töötavad peamiselt ehitusettevõtetes. Eesti Ehitus-ettevõtjate Liidus(EEEL) on 2006 aasta andmete järgi 110 liiget, mille hulgasonüle 50 ettevõtte, kes tegelevad ainult katusetöödega. Katusekatjad töötavad ka ehitusfirmades, mis ei kuulu EEEL nimekirja, seega on katusefirmasid rohkem.

Katusefirmade kohta infot Eesti Katuseportaalist www.katuseportaal.ee

LÄHEDASED AMETID

Katusekatjatele lähedased ametid on üldehitustöölised - müürsepad, betoneerijad, puusepad, ehitusviimistlejad.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Palk söltub töökohast, aga enamjaolt toimub tasustamine tüki või tunnitöö alusel. Parimate töötajate palgad on oluliselt suuremad. Tubli katusekatja palk võib olla üle 10000 krooni kuus.

Firma kindlustab töömehe töövahenditeja transpordiga Lisasoodustuseks võib nimetada ka ehitusmaterjalide soodsamat ostmisvõimalust - ehituspoodide sooduskaardid annavad ehitusmaterjalidele suurema allahindluse.

TÄIENDAV INFO

Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Postiaadress: Kiriku 6, 10130, Tallinn
Tel: + 372 648 9005
www.eeel.ee
www.katuseportaal.ee

Kutseala hõive
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Katusekatjad (ISCO 7131)

350

KOKKU

350

 

 

 

Tööturuameti piirkondlike osakondade kaudu vahendatud tööpakkumised /tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Töö-otsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Katusekatja (ISCO 7131)

39

63

73

2005

Katusekatja (ISCO 7131)

97

53

54

2006 jaan.-juuli

Katusekatja (ISCO 7131)

57

38

41

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist´

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1


Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

4 765

5 681

6960

Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 2. 03. 2008. 02:35

Time: 0.0626311 s.