et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Karjäärispetsialistid

Kool.ee-haridusportaal :: Karjäärispetsialistid Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKarjäärispetsialistid,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Karjäärispetsialistid

OLULISED MOMENDID

  • Karjäärispetsialistid abistavad ja toetavad inimesi kutse, töö, koolituse ja haridustee valikute tegemisel
  • Vajadus karjääriteenuste järele on tekkinud vastavalt kiiresti muutuva töömaailma nõud-mistele jaseetõttu on karjäärispetsialistide töö suhteliselt uus
  • Karjäärispetsialistid seavad üldjuhul ise oma tööeesmärgid, koostavad tööplaanid ningvalivad metoodika
  • Töö eeldab väga head empaatiavõimet, suhtlemisoskust ning haridus- ja töömaailma tundmist
  • Karjäärispetsialistid lähtuvad oma töös klientide soovidest, vajadustest ja võimalustest.

TÖÖ ISELOOM

Pidevad muutused töömaailmas nõuavad noortelt ja täiskasvanuilt kogu elu jooksul töö- ja õppevalikute tegemist. Tööjõuturul konkurentsivõimelisena püsimise eelduseks on oskus oma karjääri planeerida, elueesmärke seada ja nende saavutamise poole püüelda. Karjääri-spetsialistid - karjäärinõustajad, karjääriinfospetsialistid, kooli karjäärikoordinaatorid,teatud ulatuses ka töövahenduse ja personalikonsultandid on inimestele abiks nende karjääri planeerimisel.

Karjäärinõustajad abistavad ja toetavad inimesi karjääriplaneerimisel ja arendamisel, kutse, töö, koolituse ja haridustee valikuga seotud otsuste tegemisel. Töö põhisisuks on kliendi karjääriplaneerimise juhendamine. Karjäärinõustajad võivad spetsialiseeruda noorte, täis-kasvanute, töötute või erivajadustega inimeste karjääri nõustamisele. Nende klientideks võivad olla õpilased, üliõpilased, lapsevanemad, õpetajad, töötavad täiskasvanud, töötud, tööandjad. Üldjuhul toimub nõustamine individuaalvestlusena, kuid sageli tuleb töötada ka gruppidega.

Karjäärinõustaja peamisteks ülesanneteks on:

  • kliendi karjääriga seotud vajaduste ja eesmärkide väljaselgitamine
  • kliendi eelduste väljaselgitamine ja hindamine (haridus, töökogemus, huvid, võimed, oskused, väärtused, isikuomadused jne)
  • kliendi abistamine karjääri- ja tegevusplaanide koostamisel ning enesejuhtimis- või arengu-programmide väljatöötamisel
  • kliendi teavitamine elukutsetest, töö- ja õppimisvõimalustest ning vastavatest infoallikatest
  • kliendi juhendamine töö leidmisel ja vahetamisel ning töökohale kandideerimisel
  • karjäärinõustamise ja -õppega seotud metoodiliste materjalide ettevalmistamine
  • vajadusel teiste spetsialistidega konsulteerimine (näit. kooli karjäärikoordinaatorid, karjääriinfospetsialistid, personalispetsialistid jne) ja kliendi edasisuunamine abi saamiseks teiste spetsialistide juurde (näit koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja, personaliotsingufirma või töö-jõu rendifirma konsultandid jt)
  • töötulemuste ja nõustamisprotsessi dokumenteerimine ning kliendilt tagasiside kogumine.

Sõltuvalt ametikohast tegelevad karjäärinõustajad ka karjääriteenuste korraldamise ja arendamisega. Nad osalevad erinevates töörühmades arendusprogrammide, karjääriteenuste osutamise põhimõtete väljatöötamisel ja elluviimisel ning metoodiliste abimaterjalide koostamisel. Samuti korraldavad ja viivad nad läbi karjääriteemalisi koolitusi oma klientidele, õpetavad välja teisi karjäärinõustajaid ning juhendavad neid karjäärinõustamise paremaks läbiviimiseks. Arendustegevuse käigus viivad läbi karjääriteenuseid käsitlevaid uuringuid ja analüüsivad uuringutulemusi. Oluliseks osaks tööst on avalikkuse teavitamine ja harimine karjääri-teenustega seonduvates küsimustes - artiklite kirjutamine, seminaridel ja meedias esinemine.

Sagedasemad ametinimetused on karjäärinõustaja, kutsenõustaja, nõustaja, spetsialist, konsultant.

Karjääriinfospetsialistid abistavad haridust, tööturgu ja elukutseid puudutava infovajaduse selgitamisel, info leidmisel ja käsitsemisel. Sõltuvalt töökohast võivad nende klientideks olla õpilased, lapsevanemad, õpetajad, tudengid, töötavad täiskasvanud, töötud, samuti teised karjääri- ja personalispetsialistid.

Enamlevinud tööülesanded on:

  • kliendi karjääriinfo-otsingu juhendamine ja vajalike infoallikate tutvustamine (karjääriinfoportaalid, kodulehed, raamatukogu jt)
  • karjääriinfo vahendamine individuaalselt ja grupile
  • koostöövõrgustiku loomine ja info liikumise koordineerimine koolide, ettevõtete, nõusta-miskeskuste vahel
  • temaatiliste ürituste (näit. karjääripäevad, messid) korraldamine
  • karjäärialaste raamatute, trükiste ja metoodiliste materjalide kogumine jahaldamine
  • karjääriinfo-alasteandmebaaside haldamine
  • oma asutuse klientuuri vajaduste alaste ja rahulolu-uuringuteläbiviimine ning tagasiside analüüsimine.

Suuremates keskustes töötavatel infospetsialistidel võivad eelnimetatud ülesannetele lisanduda suurema piirkonna infoliikumise koordineerimine ning karjäärialaste trükiste, metoodiliste materjalide ja andmebaaside arendamine. Samuti viivad nad läbi karjääriteenuseid käsitlevaid uuringuid, analüüsivad uuringutulemusi ning tegelevad karjäärispetsialistide infotöö oskuste arendamisega (koolituste korraldamine jaläbiviimine).

Karjääriinfospetsialistid teevad tihedat koostööd kooli karjäärikoordinaatorite, karjääri-nõustajatega ja teiste spetsialistidega ning suunavad kliendi tema vajadustest lähtuvalt edasi sobivate erialaspetsialistide juurde.

Ametinimetused on infotöötaja, Eures-spetsialist, infospetsialist, noorsootöötaja.

Koolide karjäärikoordinaatorid tegelevad koolides karjääriõppe planeerimise ja koordineerimisega ning selle integreerimisega õppetundidesse ja õppetöövälisesse tegevusse. Nende ülesandeks on koos direktsiooniga välja töötada kooli kutsesuunitlustöö kontseptsioon ja järgida selle toimimist koolis. Nad juhendavad õpilasi õpivalikute tegemisel, kursuste ja ainete valikul ning annavad karjääriplaneerimise tunde vastava valikaine raames. Oma tööga aitavad karjäärikoordinaatorid kujundada õpilastes oskusi ja teadmisi, mis võimaldaks neil teadvustada oma huvisid, võimeid, oskusi ning teha konkreetseid karjääriplaane, omandada teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest, kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustaksid karjääriotsuste tegemist, elukestvat õpet ning eneseteostust. Sageli sõltub nende töö kvaliteedist see, kui paljud õpilased vajavad täiendavalt karjäärinõustaja abi. Töö on loova iseloomuga ja vaheldusrikas ning sobib hästi lisategevuseks koolis juba töötavale spetsialistile.

Karjäärikoordinaatori enamlevinud tööülesanded on:

  • kooli karjääriplaneerimise alase tegevuskava koostamine ja elluviimine
  • koolis läbiviidava karjääriõppe koordineerimine
  • karjääriõppe kavandamine kooli õppekava osana
  • karjääriõppe ainekavade koostamine ja vajadusel karjääriõppe läbiviimine
  • õpetajate juhendamine ja nõustamine karjääriõppe sidumisel ainetundidesse
  • §karjääriteemaliste ürituste korraldamine ja läbiviimine (näiteks karjääripäevad, infopäevad lapsevanematele)
  • karjääriplaneerimist toetavate tegevuste ja projektide juhtimine
  • karjääriinfo kogumine ning vahendamine (näiteks infostend, karjäärialased raamatud, trükised jms)
  • õpilaste esmane juhendamine karjääri- ja õpivalikute tegemisel
  • osalemine karjääriteenuste arendustegevuses
  • koostöö loomine ja arendamine õpetajate, karjäärinõustajate, karjääriinfospetsialistide ja teiste spetsialistidega.

Tööturuametis töötavad töövahenduse konsultandid tegelevad teenuste ja toetuste pakkumisega töötutele, töötavatele tööotsijatele ja tööandjatele. Nad vormistavad toetuste saamiseks vajalikke dokumente, määravad toetusi, annavad teavet ja konsulteerivad töö ja tööjõu leidmise ning tööalase välja- ja ümberõppe küsimustes. Nad suunavad tööotsijaid tööalastele koolitustele, aitavad leida tööandjatele sobivaid töötajaid ja tööotsijatele sobivat tööd. Eures spetsialistide ülesandeks on toetada töötajate tööalast vaba liikumist Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides. Nad annavad infot vabade töökohtade, praktiseerimisvõimaluste (noortele tööotsijatele), EMP riikide haridus-ja tervishoiusüsteemi, töötamisega seonduvate sotsiaalsete garantiide, elamiskohtade ja -kuludega seotud probleemide ning tööotsimisega seotud kasulike allikate kohta EMP liikmesriikides (www.eures.ee).

Personaliotsingu- ja konsultatsioonifirmades töötavad konsultandid pakuvad nii eraisikutele kui firmadele karjäärinõustamisteenust. Nad aitavad inimestel oma karjääri planeerida, aitavad neil hakkama saada töölt lahkumise ja uute väljakutsete leidmise protsessis. Personaliotsingu konsultandid võivad muuhulgas nõustada konkurssidel osalenud kandidaate ka endale sobivate karjäärieesmärkide seadmisel ja tööandjatega läbirääkimiste pidamisel.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Karjäärispetsialistid töötavad enamasti kaasaegsetes ja mugavates tööruumides. Karjäärinõustajal on tavaliselt omaette kabinet klientide vastuvõtmiseks. Suuremates keskustes ja firmades töötavad karjääriinfospetsialistid ja konsultandid enamasti mitmekesi ühes ruumis, kus igal töötajal on eraldatud töönurk klientide teenindamiseks. Samas võivad nad väiksemates asutustes olla ka ainsaks töötajaks.

Kliendi vajadustest lähtuvalt kasutavad karjäärinõustajad oma töös erinevaid metoodikaid ja abivahendeid - küsimustikud, testid, töövihikud jms. Karjääriinfospetsialisti “tööriistadeks” on karjääriinfo vahendamise abivahendid - andmebaasid, küsimustikud, veebilehed, raamatukogu kataloogid jms. Karjäärispetsialistide oluliseks töövahendiks on arvuti individuaalseks kasutamiseks, samuti infootsingute teostamiseks arvutid klientidele.

Füüsiline koormus on karjäärispetsialisti töös minimaalne, seevastu vaimne koormus üsna suur. Töö nõuab teise inimese vajadustesse ja probleemi sisseelamist, klienditeenindajana tuleb kokku puutuda väga erinevate inimestega ning tihti ka raskete juhtumite ja olukordadega. Vajalik on enda aja ja tegevuste planeerimise oskus.

Karjäärispetsialistide tööaeg on tavaliselt 5 päeva nädalas ja 8 tundi päevas. Tihtipöördutakse nõustaja poole abi saamiseks ka väljaspool ametlikku tööaega. Töö nõuab sageli ringiliikumist – koolide, tööandjate ja teiste koostööpartnerite külastamist. Ühistranspordiga liikumise võimalused Eesti maapiirkondades on suhteliselt piiratud, mistõttu maakondades töötavatel karjäärispetsialistidel võiks soovitavalt olla ka autojuhiload.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Karjäärispetsialistid peavad tundma majanduse, riigihalduse ja ettevõtluse aluseid, haridust ja töösuhteid reguleerivad õigusakte, töökeskkonna ohutust ja töötervishoidu, juhtimise ja asjaajamise aluseid. Aktiivne suhtlemine erinevate klientidega eeldab stressijuhtimise oskust. Vajalik on hea eesti keele, samuti võõrkeelte oskus (eelkõige vene ja inglise keel).

Karjääriplaneerimise toetajatena peavad karjäärispetsialistid hästi tundma karjääriplaneerimise protsessi ja etappe. Vajalikud on põhjalikud teadmised karjääri- ja teistest nõustamisteenustest, haridussüsteemist, õppimise ja töötamise võimalustest, tööturust ja selle arengusuundadest, erinevatest kutsetest ja ametitest. Kõik see eeldab info otsimise ja infoallikate kasutamise oskust. Olulisel kohal on koostöö teiste erialade spetsialistidega ning oskus töötada mees-konnas. Kompetentsuse piiridest väljuvate juhtumite edasisuunamine eeldab head võrgus-tikutöö oskust. Sageli on karjääriteemalised üritused, arendustegevused, aga ka nõusta-miskeskuste tööshoidmine projektipõhised, mis eeldavad ka karjäärispetsialistidelt projektide kirjutamise ja juhtimise oskust.

Karjäärispetsialistide töö eeldab positiivset ellusuhtumist, loovust, avatust ja initsiatiivikust. Nad peavad oskama oma tööd iseseisvalt planeerida ning suutma toime tulla erinevate inimestega.Enamasti ei ole neil etteantud tööplaane, mistõttu tuleb ise oma tööeesmärgid seada, tööplaan ja tegevuskava koostada ning sageli isegi kliendid omal algatusel üles otsida. Töö inimestega eeldab suhtlemisvalmidust ja –oskust, tähelepanelikkust, empaatiavõimet, sallivust, tasakaalukust, koostöövõimet ja –valmidust, samuti otsustus- ja vastutusvõimet. Oluline on verbaalne võimekus ning analüütilise ja kontseptuaalse mõtlemise oskus.

Karjäärinõustaja peab lisaks eelpoolnimetatule omama põhjalikke teadmisi psühholoogiast, pedagoogikast, karjäärinõustamisest ja –nõustamisel kasutatavatest meetoditest ja metoo-dikatest. Ta oskab kavandada, juhtida ja hinnata nõustamisprotsessi. Töö eeldab aktiivõppe ja grupitöö meetodite valdamist ning koolitamis- ja juhendamisoskust, erinevate hindamis-meetodite (testid, küsimustikud) kasutamise oskust. Ta peab tundma ja oskama kasutada erinevaid nõustamis- ja intervjueerimistehnikaid. Karjääriinfo vahendajana tuleb tal olla kursis tööturu olukorra ja arengusuundadega nii Eestis kui Euroopa Liidus, tunda kutseid, hari-duskorraldust ja õppimisvõimalusi. Kliendi tööotsimisoskuste arendamine eeldab head töö-otsimise protsessi ja praktika tundmist. Klienditeenindajana tuleb tal toime tulla erineva kultuuritaustaga inimestega ja sageli ka probleemsete klientidega ning järgida konfident-siaalsuse nõudeid. Töö eeldab laia silmaringi, probleemikäsitlemise oskust, süsteemsust ja iseseisvust,oma töö korraldamise ja selle kvaliteedi hindamise oskust. Töö- ja koolitus-maailmas toimuvad muutused omakorda toovad kaasa vajaduse tegeleda pideva profes-sionaalse enesearendamisega.

Sõltuvalt töökohast ja spetsialiseerumisest peab nõustaja valdama ka töötute, noorte, täis-kasvanute, erivajadustega inimeste ja organisatsioonide nõustamise spetsiifikat. Tööüles-annetest tulenevalt võib olla vajalik karjääriõppeprogrammide läbiviimise ja superviseerimise oskus.

Karjääriinfospetsialist peab valdama infootsingu ja karjääriinfo allikate kasutamise oskusi. Ta peab oskama välja selgitada, millist infot klient vajab ja olema suuteline hindama otsingutulemusi. Vajalikud on juhendamise, konsulteerimise ja edasisuunamise oskused. Koolituste korraldamisega seotud tööülesanded eeldavad koolituste planeerimise ja läbiviimise oskust ning aktiivõppe ja grupitöö meetodite valdamist. Infospetsialistina tuleb tal ise luua ja arendada karjääriinfoallikaid, komplekteerida ja kujundada karjääriraamatukogusid ning viia läbi karjääriteemalisi uurimistöid.

Kooli karjäärikoordinaatoril peavad olema teadmised pedagoogikast, psühholoogiast, sotsiaaltööst ja sotsiaalpoliitikast, erinevatest hindamise, tagasiside ja analüüsimeetoditest, õpilaste arengu seaduspärasustest ja eripäradest. Kooli karjääriõppe koordineerimine eeldab riikliku õppekava ja selle rakendamise võimaluste väga head tundmist. Samuti peab ta tundma karjääriõppe sisu ja oskama seda siduda teiste õppeainetega, ümbritseva keskkonnaga ja õppekavavälise tegevusega.

Töövahenduse konsultandid peavad olema kursis töö- ja koolitusvõimalustega, tundma oma valdkonda puudutavaid õigusakte ja asjaajamist. Töö eeldab klienditeeninduse tavade järgimist, juhendamis- ja nõustamisoskust ning juhtumikorralduse metoodika valdamist.Eures spetsialistidel on kindlasti vajalik inglise keele või mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi keele hea valdamine.

Karjäärispetsialistide kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis

Karjäärinõustaja IV kutse taotlemise eeldusteks on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, vähemalt 3-aastane töökogemus karjäärinõustajana, nõustamisalane baaskoolitus ja karjääriteenuste alane täienduskoolitus.

Karjäärinõustaja V kutse taotlemise eeldusteks on magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidus ja 5-aastane töökogemus karjäärinõustajana, nõustamisalane baaskoolitus ja spetsialiseerumisvaldkonnaga seonduv täiendkoolitus.

Karjääriinfospetsialist III kutse taotlemise eeldusteks on infoteaduste alane kõrgharidus ja 1-aastane töökogemus erialal või kõrgharidus mõnel muul erialal ja 2-aastane töökogemus karjääriinfotöötajana. Lisaks peab karjääriinfospetsialist III kutsekvalifikatsiooni taotleja olema läbinud karjääriteenuste täienduskoolituse.

Karjääriinfospetsialist IV kutse taotlemise eeldusteks on infoteaduste alane kõrgharidus ja 3aastane töökogemus erialal või kõrgharidus mõnel muul erialal ja infoteaduste alane täienduskoolitus ja 2aastane erialane töökogemus. Lisaks peab karjääriinfospetsialist IV kutsekvalifikatsiooni taotleja olema läbinud karjääriteenuste täienduskoolituse

Kooli karjäärikoordinaator III kutse taotlemise eeldusteks onkõrgharidus; karjääriteenuste täiendkoolitus; koolis töötamise kogemus 2 aastat.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Karjääriteenuste spetsialistina töötamise eelduseks on kõrgharidus, mis võib sõltuvalt spetsialiseerumisest olla üsna erinev. Karjäärinõustaja puhul on eelistatud psühholoogia, pedagoogika, sotsiaaltöö või sotsioloogia eriala ning karjääriinfospetsialisti puhul infoteaduste eriala lõpetamine. Koolis töötava karjäärikoordinaatori rollis on eelistatudühiskonnaõpetuse, või inimeseõpetuse õpetaja kvalifikatsioon.

Valdav osa hetkel Eestis ametis olevatest karjääriteenuste osutajatest on eelnimetatud kõrghariduse järgselt täiendanud ennast mitmesugustel lühi- ja pikaajalistel täiendus-koolituskursustel ning omandanud seeläbi põhioskused kutsealal töötamiseks. Samuti on nad ennast harinud mitte-formaalhariduse ning informaalhariduse toel, sest järjepidev enese-täiendamine on väga oluline. Lisaks on paljud karjäärispetsialistid omandanud kogemusi ja teadmisi ka välislähetustel ning osalenud koolituskursustel välisriikides (näit. Soomes, Taanis jt Euroopa riikides).

Hetkel ei saagi Eesti ülikoolides omandada kõrgharidust spetsiaalselt karjääriteenuste spetsia-listiks ettevalmistaval erialal. Küll aga saab karjääriteenuste valdkonnas töötamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi omandada mitmete valikainete raames, õppides kas Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis või Tallinna Tehnikaülikoolis.Näiteks karjäärinõustamine ja –koordineerimine, karjäärinõustamise moodul personalijuhtimise ja arendamise valikaine raames.

Töövahendusega tegeleva konsultandina töötamiseks on vajalik vähemalt keskharidus. Selleks kutsetööks vajalikud põhioskused omandatakse üldjuhul töö käigus vanemate kolleegide juhendamisel.

2005 - 2007.a. viiakse Karjäärinõustamise Teabekeskuse eestvedamisel läbi täiendkoolitus Karjääriteenuste põhialused valdkonna kolmele spetsialistile: karjäärinõustajatele, karjääriinfo spetsialistidele ja karjäärikoordinaatoritele Koolitus viiakse läbi kolme ülikooli - Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli - ühise õppekava alusel.

Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada karjäärispetsialistina, on kasulik üldhari-duskoolis suuremat tähelepanu pöörata psühholoogiale, ühiskonna- ja majandusõpetusele, inimese- ja terviseõpetusele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Karjäärinõustajad töötavad noorte teavitamis- ja nõustamiskeskustes, Tööturuameti osakon-dades, haridusasutustes, konsultatsioonifirmades, ülikoolide karjääri- ja nõustamiskeskustes, riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes. Karjääriinfospetsialistid võivad lisaks eelnimetatule leida rakendust noorsootöö-asutustes. Kooli karjäärikoordinaatorid töötavad enamasti üldhari-duskoolides ja kutseõppeasutustes.

2006 septembris töötas Tööturuameti osakondades (üle Eesti kokku 15 osakonda) 196 töövahenduse konsultanti, 22 karjäärinõustajat ja 6 Eures spetsialisti. Tööturuameti osakondade põhitegevuseks on tööturuteenuste (sh karjäärinõustamine, töövahendus, karjääriinfo, tööturukoolitus jt) osutamine töötule, töötavatele tööotsijatele ja tööandjatele.

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastatavaid maakondlikke noorte teavitamis- ja nõus-tamiskeskusi oli 19. Eesti Noorsootöö Keskuse andmetel ulatus keskuste töötajate arv 50 inimeseni. Keskuste põhitegevuseks on karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine ning noorte üldine teavitamine.

Karjääriteenuseid pakuvad ka ülikoolide juures tegutsevad karjäärikeskused. 2006.a. tegutses karjäärikeskus 5 kõrgkooli juures – Tartu Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis,Tallinna Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Estonian Business Schoolis. Kõrgkoolide karjäärikeskuste põhitegevused on karjäärinõustamine sisseastujatele, üliõpilastele, vilistlastele; üliõpilaste tööotsimisprotsessi juhendamine; info vahendamine vabadest töökohtadest; vilistlaste karjää-rialguse uuringute läbiviimine.

Karjäärispetsialistidele pakuvad töövõimalusi ka karjääriteenuste korraldamise ja arendamisega tegelevad asutused: Karjäärinõustamise Teabekeskus ja Tööturuamet.

Personaliotsingu- ja konsultatsioonifirmades enamasti eraldi karjäärinõustajaid ega info-spetsialiste ei tööta. Sellealaseid ülesandeid täidavad konsultandid, keda on Eestis kokku mõnikümmend. Erasektoris tegutsevad konsultandid ei tegele üldjuhul ainult karjää-rinõustamisega, vaid teevad seda jooksvalt teiste tööde käigus. Näiteks annavad kandidaadile tagasisidet tema hindamistulemuste kohta või arutlevad temaga, missugustele ametikohtadele on tal mõttekas kandideerida. Karjäärinõustamist võidakse pakkuda küll täiesti eraldi tee-nusena, mille eest küsitakse ka tasu, kuid üldjuhul pole see töö, millele enamus tööajast kulub.

Vaatalisaks >> Personaliotsingu, töövahenduse ja tööjõu rentimisega tegelevad firmad.

Eraldi karjäärikoordinaatori ametikohti koolides enamasti ei ole. Karjäärikoordinaatori ülesandeid täidab kooli direktsiooni poolt määratud vastava ettevalmistusega inimene, kes vastutab kutsesuunitlustöö planeerimise, organiseerimise ja koordineerimise eest koolis.Karjäärikoordinaator võib olla koolipsühholoog, direktori asetäitja õppetöö alal, huvijuht, mõni aineõpetaja jne.

Vajadus karjäärispetsialistide järele püsib lähiaastatel suhteliselt stabiilsena. Märkimisväärset tööjõu vajaduse kasvu lähiaastatel ette näha ei ole. Samas võib piirkonniti sobiva ettevalmistusega spetsialisti leidmine olla suhteliselt raske, mistõttu oskustega spetsialistil on alati tööväljavaateid. Seoses karjääriõppe valikainekavarakendamisega koolides võib suureneda vajadus kooli karjäärikoordinaatori oskustega inimeste järele. Ka ülikoolid hindavad karjääriteenuseid kõrgelt ja on huvitatud oma tudengitele nõustamis- ja karjääriteenuste pakkumisest. Euroopa ülikoolide karjäärikeskused on 2-3 korda suuremad kui Eesti ülikoolides sama tudengite arvu puhul. Seega võib ülikoolide karjäärikeskustes prognoosida väikest töötajaskonna kasvu.

LÄHEDASED AMETID

Karjäärinõustajale lähedased kutsed on psühholoog-nõustaja, personalijuht, personali-spetsialist, personalikonsultant, konsultant, koolipsühholoog.

Kooli karjäärikoordinaatorile lähedased kutsed on õpetaja, koordinaator, noorsootöötaja, huvijuht.

Karjääriinfospetsialistile lähedased kutsed on infotöötaja, raamatukoguhoidja, arhiivitöötaja.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Tööturuametis töötavad karjäärispetsialistid on riigiametnikud ning neile makstakse palka vastavalt nende ametikohale kinnitatud palgaastmele. 2006. aastal oli seal töötavate karjäärispetsialistide (karjäärinõustajad, Eures spetsialistid, töövahenduse konsultandid) palk vahemikus 5000-6000 krooni, millele võivad lisanduda lisatasud tööstaa˛i, akadeemilise kraadi ja täiendavate tööülesannete täitmise eest.

Noorte teavitamis- ja nõustamisekeskuste erinevast juriidilisest vormist (riigiasutus, mitte-tulundusühing, kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse allasutus, FIE) tulenevalt on keskuste eelarve võimalused erinevad. Spetsialistide põhipalk jääb hinnanguliselt 5000-10000 krooni vahele. Koolitusi ja seminare keskuste töötajatele korraldavad Karjäärinõustamise Teabekeskus ja Eesti Noorsootöö Keskus, reeglina on need üritused osalejatele tasuta.

Ülikoolide karjäärikeskustes töötavate karjäärispetsialistide põhipalk on hinnanguliselt vahemikus 9000-11000 krooni, millele võivad lisanduda lisatasud täiendavate tööülesannete täitmise eest.

Erasektoris töötavate konsultantide tasu koosneb tavaliselt põhipalgast ja erinevatest boonustest. Põhipalk jääb 14 000-25 000 krooni vahele, kuid peab võtma arvesse asjaolu, et karjäärinõustamine ei moodusta nende tööst põhilist osa.

Paljud karjääriteenuseid pakkuvad asutused pakuvad oma töötajatele täienduskoolitusi, sportimisvõimalusi. mõned ka mobiiliarvete maksmist. Kuna töö eeldab aktiivset suhtlemist koolide, tööandjate ja teiste koostööpartneritega, kompenseeritakse sageli töötajatele sellega seotud mobiiltelefoni- ja transpordikulud. Samuti on riigisektoris töötavatel karjääri-spetsialistidel tavalisest pikem puhkus (nt ülikoolides 35 päeva aastas, haridusasutustes 56 päeva ning Tööturuametis 35 päeva, millele pika tööstaa˛i puhul lisandub veel 10 päeva).

TÄIENDAV INFO

Karjäärinõustaja kutset omistavaks organiks on Eesti Karjäärinõustajate Ühing.

Ühingu tegevuse eesmärgiks on kaitsta oma liikmete ametialaseid huve, seista nende õiguste eest, väärtustada karjäärinõustaja elukutset ning erialaorganisatsioonina osaleda vastava kutse omistamisel. Ühingu liikmeteks võivad olla karjäärinõustajad, psühholoogid, kooli karjäärikoordinaatorid, karjääriõpet läbiviivad pedagoogid, personalitöötajad, konsultandid, samuti karjäärinõustamist aktiivselt arendavad ja toetavad isikud ning selle valdkonnaga lähedalt seotud struktuuride töötajad. 2006 septembri seisuga kuulus ühingu liikmeskonda 42karjäärispetsialisti.

Ühing korraldab ja viib läbi täiendõpet, töötab välja ja levitab karjäärinõustajatele nende tööks vajalikke metoodilisi ja infomaterjale ning osaleb ümarlaudades, töögruppides eesmärgiga seista hea kvaliteetse ja kättesaadava karjäärinõustamisteenuse süsteemi väljatöötamise ja arendamise eest Eestis.

Eesti Karjäärinõustajate Ühing
Postiaadress: Liivalaia 23, 10118 Tallinn
Tel: 646 6727
E-post: kny@hot.ee 
http://www.hot.ee/kny/ 

Kutseala hõive

KARJÄÄRISPETSIALISTID (NÕUSTAJAD, INFOTÖÖTAJAD, KOORDINAATORID, KONSULTANDID) September 2006 andmed

Tööturuamet
15 piirkondlikku osakonda üle Eesti

Konsultandid - 196
Karjäärinõustajaid - 22
Eures spetsialistid – 6

Noorte teabe- ja nõustamiskeskused
19 keskust üle Eesti

Karjäärinõustajad ja karjääriinfospetsialistid ~50

Kõrgkoolide karjäärikeskused

Karjäärispetsialistid ~ 10

Töövahenduse, personaliotsingu ja tööjõurentimisega tegelevad firmad

Andmed puuduvad

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Töö-otsijad töösoovi järgi

Tööotsijad oman-datud eriala järgi

2004

Personali- ja kutsespetsialist (ISCO 2412)

sh karjäärikonsultant, kutseanalüütik, töö- analüütik, õpilaste kutsenõustaja, tööhõivetalituse konsultant, personalispet- sialist

18

92

82

2005

Personali- ja kutsespetsialist (ISCO 2412)

sh karjäärikonsultant, kutseanalüütik, töö- analüütik, õpilaste kutsenõustaja, tööhõivetalituse konsultant, personalispet- sialist

15

107

70

2006 jaan.-juuli

Personali- ja kutsespetsialist (ISCO 2412)

sh karjäärikonsultant, kutseanalüütik, töö- analüütik, õpilaste kutsenõustaja, tööhõivetalituse konsultant, personalispet- sialist

6

62

53

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1


Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

4 765

5 681

6960

Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 2. 03. 2008. 02:28

Time: 0.0732250 s.