kool.ee Õppematerjalid õpilastele Tasemetööd Põhikooli lõpueksam Riigieksam Matemaatika testid

Hotellitöötajad

Hotellitöötajad

OLULISED MOMENDID

• Mitmekülgne töö
• Pidev areng turul
• Karjäärivõimalus

TÖÖ ISELOOM

Hotelliteenindajad töötavad majutusteenust pakkuvates ettevõtetes. Majutusettevõtete liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus.

Hotelliteenindajate ülesandeks on tutvustada ja pakkuda klientidele majutusettevõtte teenuseid. Nad puutuvad kokku väga erinevate olukordadega ning erinevatest rahvustest klientidega. Oma töös peavad nad lähtuma klientide vajadustest ja soovidest ning tegutsema vastavalt vajadustele, olles hea teenindaja.

Olenevalt organisatsiooni suurusest, struktuurist ja töökorraldusest võivad hotelliteenindajate ülesanded olla erinevad ning sellest tulenevalt kanda erinevaid ametinimetusi nagu toateenijad (koristajad), registraatorid (administraatorid), jooksupoisid,pakikandjad ning portjeed (uksehoidjad).

Hotelli toateenijate (koristaja) ülesandeks on hoida puhtana ja korras hotellis asuvaid ruumid. Nad pühivad tolmu, puhastavad tolmuimejaga ning pesevad põrandaid, mööblit ja muud sisustust. Samuti on nende ülesanne teha üles voodeid, puhastada vannitube ja WC-sid, varustada toad käterättide, seebi ja muude külastajatele ettenähtud esemetega.

Hotelli registraatorid (administraator) võtavad vastu, informeerivad ning abistavad hotellikliente. Nende ülesandeks on kohtade kinnipanemine, hotellikülastajate registreerimine ning ka sellekohase arvestuse pidamine ja lahkumisel arvete esitamine. Lisaks klientidega suhtlemine, andmete ülestähendamine ning asjakohase teabe andmine, samuti telefoni teel esitatud informatsioonisoovide ning broneeringute tegemine.

Hotelli jooksupoisi ­ülesandeks on kohale viia teateid, kanda pagasit, töötada vajadusel hotelli parklas ningjälgida hotelli sisenevaid ja väljuvaid kliente. Samuti võib ta täita kohanäitaja ülesandeid.

Hotelli pakikandjad abistavad kliente nende pagasite, pakkide või muude esemete kohaleviimisega tubadesse, transporti või mõnda muusse kliendi poolt soovitud kohtadesse. Samuti võivad nad täita kohanäitaja ülesandeid ning olla uksevalves (klientide sisenemisel ning väljumisel).

Hotelli portjee (uksehoidja) ülesandeks on välisukse valvamine hotellis ja külalistele abi osutamine, eriti nende saabumisel  ja lahkumisel – abistamine pagasi kandmisel, võtmete kättesaamisel ja äraandmisel, teejuhatamine jne.Samuti võivad nad täita kohanäitaja üles-andeid.

Hotelli korrusekorrapidaja ülesandeks on jälgida üldist korda hotellide koridorides.

Hotelliteeninduse spetsialistid juhivad teisi töötajaid (näiteks toateenijaid, uksehoidjaid jne) ning juhendavad väheste kogemustega töötajaid. Neile alluvad hotelliteenindajad. Nad vastutavad tööülesannete jagamise ja teiste töö korraldamise eest.

Hotelliteeninduse spetsialistid võivad oma ametinimetuse poolest olla näiteks peaadministraator, majutusdirektor ning toitlustusdirektor.

Peaadministraator kavandab, juhib ja koordineerib hotelli direktori ning teiste juhtidega nõu pidades majutuse, toitlustuse ja nendega seotud teenuste osutamist ettevõttes. Samuti on tema ülesandeks igapäevase tegevuse kavandamine ja planeerimine ning personali valiku, väljaõppe ja tegevuse jälgimine ning koordineerimine.

Majutusdirektori ülesandeks on jälgida, kavandada ning koordineerida hotelli direktoriga kooskõlas hotelli majutusega seotud teenuste osutamist. Tema ülesandeks on ka pideva arvestuse pidamine hotelli täituvuse osas.

Toitlustusdirektor kavandab, juhib ja koordineerib hotelli direktoriga kooskõlas toitlus-tusega seotud teenuste osutamist.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Enamusel ametikohtadel tuleb kliente teenindada püsti seistes, mis tähendab, et jalgadele langeb üsnagi suur koormus. Hotellitöötajad kannavad tööl vormi.

Tööaeg nädalas on 40 tundi. Kuna kliendid vajavad teenindamist kogu ööpäeva, tuleb hotellitöötajatel töötada reeglina vahetustes. See tähendab, et olenevalt töögraafikust tuleb arvestada vajadusega töötada ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, pingetaluvust ja oskust kiiresti reageerida erinevates olukordades. Väga oluline on hea väljendus- ja keelteoskus. Hotelliteenindaja peab oskama iseseisvalt enda tööd organiseerida ja olema võimeline meeskonnatööks. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis nõuab ausust ja täpsust.

Hotelliteenindaja põhioskusteks on klientide meeldiv, sõbralik ja kiire teenindamine, müügitöö, majutusettevõtete tundmine, toitlustusteenindamine, koristus- ja hooldustööde oskus ning laoarvestuse põhimõtete tundmine. Hotelliteenindaja haldab kliendi sisse- ja väljaregistreerimise protseduure, omab ülevaadet hotelli reserveerimistest, oskab arveldada, koostab majutusplaani, koostab klientide saabumise plaani ja raporteid ning organiseerib saabujate tubade ettevalmistamist.

Hotelliteenindaja peab omama algteadmisi majandusest, turismimajandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte, töökeskkonna ohutust. Oluline on ka arvutioskus ja eesti keele valdamine. Samuti tuleb osata võõrkeeli (eriti soome ja inglise keel). Hotelliteenindaja peab teadma toiduvalmistamise aluseid ja oskama valmistada lihtsamaid toite ning kliente toitlustamisel teenindada. Ta peab oskama koristada ja hooldada tube.

Lisaoskustena tulevad kasuks rahvusvaheliste reserveerimissüsteemide kasutamise oskus, ruumikujunduse ning Eesti kultuuriloo tundmise. Samuti on oluline Eesti ja kohalike huviväärsuste ning turistidele suunatud teenuste tundmine ning oskus neid soovitada.

Hotelliteeninduse spetsialistidel peavad olema üldised teadmised kõigest hotelliteenindamisega seotud valdkondadest ning hea juhtimisoskus.

Hotelliteenindaja kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Hotelliteenindajad I, II. Hotelliteeninduse spetsialist on hotelliteenindaja III aste,  erinevus: tööstaaž, juhtimiskogemus ja täiendkoolitus.

Hotelliteeninduse spetsialisti kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Hotelliteeninduse spetsialist III.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Hotelliteenindajana töötamisel on nõutav kutsealane koolitus ning keskharidus. Hotelliteenindajaks saab õppida:

• Tallinna Teeninduskoolis (www.teeninduskool.ee)
• Kuressaare Ametikoolis (www.ametikool.ee )
• Võrumaa Kutsehariduskeskuses (www.vkhk.ee)
• Narva Kutseõppekeskuses (www.nvtc.ee)
• Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (www.hariduskeskus.ee )
• Rakvere Kutsekeskkoolis (www.rak-kkk.edu.ee)
• Haapsalu Kutsehariduskeskuses (www.hkhk.edu.ee)
• Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis (www.kehtna.edu.ee)
• Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis (www.wigalattk.ee)
• Paide Kutsekeskkoolis, (http://kkk.paide.ee)
• Tartu Kutsehariduskeskuses (www.khk.tartu.ee)
• Jõhvi Ametikoolis
• Eesti- ja Hotellimajanduse Erakoolis (www.ehte.ee ).

Õpe kutsekeskharidusena kestab 2 aastat.

Rakendusliku kõrgharidusena saab hotelliteeninduse eriala õppida

• TTÜ Kuressaare Kolledžis (www.ttykk.edu.ee),
• Tartu Ülikooli Pärnu Kolled žis (www.pc.parnu.ee)
• Eesti- ja Hotellimajanduse Erakoolis (www.ehte.ee ).

Õppeaeg rakendusliku kõrgharidusena kestab 3 aastat.

Hotelliteeninduse spetsialistiks praegu ei õpita, vaid saadakse töökogemuse käigus. Selleks peab olema väga hea juhtimis-, vastutus- ning teenindusvõime.

Hotelliteeninduse spetsialistiks saadakse 4 aastase töökogemuse käigus. Spetsialistidel peab olema läbitud nõutav kutse- ja juhtimisalane koolitus. Hotelliteeninduse spetsialistil on nõutav kutse- ja juhtimisalane täiendkoolitus, keskharidus ja vähemalt 4-aastane töötamine majutusettevõttes, sealhulgas töötaja ja/või õpilase juhendamise kogemus.

Täienduskursused ja firmasisene koolitus: Eesti Hotellikool (www.ehte.ee) korraldab firmasiseseid kursusi järgmistel teemadel: majutus- ja toitlustusettevõtte juhtimine, majutus- ja toitlustusettevõtete teenuste müük- ja marketing, kliendikeskse teeninduse korraldus majutus- ja toitlustusettevõtetes, toitlustusettevõtte organisatsioon ja töökorraldus, majutusettevõtte organisatsioon ja töökorraldus.

TÖÖVÄLJAVAATED

Hotellide ja Restoranide Liidu andmetel on Eestis 2006. aastal kokku 579 majutusteenust pakkuvat ettevõtet, neis töötab ca 7 000 inimest. Hotellides ja restoranides on kokku 17 500 inimest tööl.Töötajate keskmine vanus on 30 eluaastat.

Järgnevatel aastatel tõuseb vajadus hotelliteenindajate järele oluliselt. Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi prognoosi järgi on 2011. aastaks vaja hotellides-restoranides 23000 töötajat.

2006.a. I poolaastal vahendati Tööturuameti osakondade kaudu hotelliteenindajatele 68 tööpakkumist. Samas registreeritud tööotsijatest 216 soovis saada tööd hotelliteenindajana (enamjaolt toateenijana), hotelliteenindajaks vajalikku kvalifikatsiooni omas aga 222 tööotsijat.

LÄHEDASED AMETID

Hotelliteenindajate lähedased ametid on klienditeenindajad, telefonioperaatorid, informaatorid ning müügikonsultandid.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Töötasu sõltub piirkonnast, hotelli suurusest, vastutusest ning kohustuste hulgast.2006. aastal on Hotelli- ja Restoranide Liidu andmetel hotelliteenindajate keskmine brutopalk vahemikus 6000 - 9000 krooni. Hotelliteenindusspetsialistide keskmine brutopalk on vahe-mikus 9000 – 12 000 krooni.

Palgatase on viimastel aastatel kasvanud. Võrreldes 2005. aastaga on hotellides töötajate palk kasvanud 10% võrra ning 2004. aastaga võrreldes 25% võrra. Soodustused tööandjate poolt on olenevalt ettevõttest. Hotelliteenindajatel on ette nähtud ka tööriietus.

TÄIENDAV INFO

Eesti majutusettevõtete andmebaas (EAS Turismiagentuur): http://visitestonia.com

Hotelliteenindaja ja hotelliteeninduse spetsialisti kutset omistavaks organiks on Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL). EHRL on hotelli- ja restoranimajandusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ühiskondlik, vabatahtlik tööandjate organisatsioon.

Liidu tegevuse eesmärgiks on kooskõlastada ja koordineerida oma liikmete tegevust hotellimajanduse ja toitlustamise alal, milline on suunatud ühise strateegia väljatöötamisele klientide teenindamise parendamiseks ja majandustegevuse tõstmiseks.

http://www.ehrl.ee
e-post: info@ehrl.ee
Tel: 6 411 428

Joonis 1. Tube kokku Eesti majutusettevõtetes 2003-2006.Allikas: Statistikaamet

Joonis 2. Majutatud kokku Eesti majutusettevõtetes 1999-2006. Allikas: Statistikaamet

Joonis 3. Hotellide täituvus Eestis (%-es).Allikas: EHRL

Kutseala hõive

HOTELLITEENINDAJAD
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Käskjalad, pakikandjad ja teadete kättetoimetajad (ISCO 9151), sealhulgas hotelli jooksupoisid	182
Majapidajad jms teenindajad (ISCO 5121), sealhulgas hotelli korruse korrapidaja	3604
Abilised ja koristajad kontoris, hotellis jms asutuses (ISCO 9132), sealhulgas hotelli toateenijad	13420
Uksehoidjad, valvurid jms töölised (ISCO 9152), sealhulgas hotelli portjeed ja hotelli pakikandjad	8371
Registraatorid ja teabeametnikud (ISCO 4222), sealhulgas hotelli registraatorid	1451
Põhitegevuse juhid toitlustuses ja majutuses (ISCO 1225), sealhulgas hotelli peaadministraatorid	629
KOKKU	27657 in.

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta	Ametinimetus	Tööpak-kumised	Töö-otsijad töösoovi järgi	Tööotsijad oman-datud eriala järgi
2004	Hotelli jooksupoiss (ISCO 9151) Hotelli korrusekorrapidaja (ISCO 5121) Hotelli toateenija (ISCO 9132) Hotelli portjee (ISCO 9152) Hotelli pakikandja (ISCO 9152) Hotelli peaadministraator (ISCO 1225) Hotelli registraator (ISCO 4222)	0 0 251 0 0 3 2	0 1 3 0 0 0 1	0 30 290 0 0 26 94
2005	Hotelli jooksupoiss (ISCO 9151) Hotelli korrusekorrapidaja (ISCO 5121) Hotelli toateenija (ISCO 9132) Hotelli portjee (ISCO 9152) Hotelli pakikandja (ISCO 9152) Hotelli peaadministraator (ISCO 1225) Hotelli registraator (ISCO 4222)	0 0 82 3 0 5 2	1 8 175 3 1 7 30	0 32 274 0 1 15 86
2006 jaan.-juuni	Hotelli jooksupoiss (ISCO 9151) Hotelli korrusekorrapidaja (ISCO 5121) Hotelli toateenija (ISCO 9132) Hotelli portjee (ISCO 9152) Hotelli pakikandja (ISCO 9152) Hotelli peaadministraator (ISCO 1225) Hotelli registraator (ISCO 4222)	0 0 60 1 1 4 2	0 0 174 1 0 10 31	0 0 160 2 1 6 53

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet

	2003	2004	2005
Tegevusalad kokku	594,3	595,5	607,4
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus	34,4	31,4	29,4
Kalandus	2,3	3,6	2,8
Mäetööstus	5,7	8	5,9
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus	134,1	140,9	139,5
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus	10,2	12	12,5
Ehitus	42,9	46,8	48,7
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont	80,8	80	80,6
Hotellid ja restoranid	17,4	16,2	22,1
Veondus, laondus ja side	56,2	51,5	54,6
Finantsvahendus	7,6	7,9	6,9
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus	44,4	39,4	46,4
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus	34,5	36,9	37,2
Haridus	56,9	54,5	54,9
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	36,4	37,5	35
Muud tegevusalad	29,6	28,8	31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet

	2003	2004	2005
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus	8 746	9 012	9 418
Kalandus	963	1 142	1 096
Mäetööstus	77	75	81
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus	5 585	5 991	6 232
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus	275	282	277
Ehitus	3 084	3 622	4 502
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont	16 345	17 928	18 298
Hotellid ja restoranid	1 968	1 990	2 156
Veondus, laondus ja side	5 796	6 006	6 338
Finantsvahendus	564	564	666
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus	9 737	11 201	13 074
Haridus	455	464	508
Tervishoid ja sotsiaalhooldus	924	1 007	1 058
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus	1 486	1 599	1 658
Tegevusalad kokku	56 035	60 882	65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)
	2004	2005	2006
Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad	4 765	5 681	6960

Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

	Aasta	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal
2003	6 723	6 333	6 915	6 431	7 127
2004	7 287	6 748	7 417	7 021	7 704
2005	8 073	7 427	8 291	7 786	8 690
2006		8 591	9 531

Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed

	2003	2004	2005
Tegevusalade keskmine	6 723	7 287	8 073
Põllumajandus ja jahindus	4 242	4 799	5 626
Metsamajandus	5 912	7 267	8 365
Kalandus	4 493	4 430	4 575
Mäetööstus	8 149	8 687	8 734
Töötlev tööstus	6 177	6 696	7 526
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus	8 000	8 482	9 630
Ehitus	6 684	7 468	8 480
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont	6 737	6 915	7 401
Hotellid ja restoranid	4 180	4 535	5 421
Veondus, laondus ja side	7 362	8 048	8 859
Finantsvahendus	14 556	14 998	16 384
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus	8 090	9 332	9 724
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus	8 524	9 224	10 101
Haridus	5 873	6 475	7 219
Tervishoid ja sotsiaalhooldus	5 729	6 524	7 900
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus	5 463	6 244	6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

	2003	2004	2005
Põllumajandus ja jahindus	8,9	13,1	19,5
Metsamajandus	13,3	22,9	17,2
Kalandus	-4,4	-4,1	11,6
Mäetööstus	9,3	6,6	11,5
Töötlev tööstus	9,0	8,4	7,0
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus	9,3	6,0	12,4
Ehitus	13,4	11,7	21,1
Hulgi- ja jaemüük ...*	14,5	2,6	10,8
Hotellid ja restoranid	17,7	8,5	15,1
Veondus, laondus ja side	4,1	9,3	13,6
Finantsvahendus	9,8	3,0	0,5
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus	-0,4	15,4	10,1
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus	8,7	8,2	13,5
Haridus	9,5	10,2	4,2
Tervishoid ja sotsiaalhooldus	15,0	13,9	9,5
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus	8,3	14,3	9,2
Tegevusalade keskmine	9,4	8,4	3,3

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond	2003	2004	2005
Harju	8077	8615	9307
Tallinn	8281	8850	9462
Hiiu	5467	5957	6721
Ida-Viru	4991	5461	6057
Jõgeva	4801	5488	6758
Järva	5886	5951	6877
Lääne	5199	5816	6468
Lääne-Viru	5253	5653	6301
Põlva	4846	5324	6210
Pärnu	5607	6002	6902
Rapla	5544	5828	6660
Saare	5333	6010	6938
Tartu	6019	6679	7624
Valga	4747	5337	6081
Viljandi	5389	5740	6368
Võru	4977	5405	6284
EESTI	6723	7287	8073

 

printerisõbralik versioon esita küsimus

viimati toimetatud: 2. 03. 2008. 02:00