et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Hotellitöötajad

Kool.ee-haridusportaal :: Hotellitöötajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeHotellitöötajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Hotellitöötajad

OLULISED MOMENDID

  • Mitmekülgne töö
  • Pidev areng turul
  • Karjäärivõimalus

TÖÖ ISELOOM

Hotelliteenindajad töötavad majutusteenust pakkuvates ettevõtetes. Majutusettevõtete liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus.

Hotelliteenindajate ülesandeks on tutvustada ja pakkuda klientidele majutusettevõtte teenuseid. Nad puutuvad kokku väga erinevate olukordadega ning erinevatest rahvustest klientidega. Oma töös peavad nad lähtuma klientide vajadustest ja soovidest ning tegutsema vastavalt vajadustele, olles hea teenindaja.

Olenevalt organisatsiooni suurusest, struktuurist ja töökorraldusest võivad hotelliteenindajate ülesanded olla erinevad ning sellest tulenevalt kanda erinevaid ametinimetusi nagu toateenijad (koristajad), registraatorid (administraatorid), jooksupoisid,pakikandjad ning portjeed (uksehoidjad).

Hotelli toateenijate (koristaja) ülesandeks on hoida puhtana ja korras hotellis asuvaid ruumid. Nad pühivad tolmu, puhastavad tolmuimejaga ning pesevad põrandaid, mööblit ja muud sisustust. Samuti on nende ülesanne teha üles voodeid, puhastada vannitube ja WC-sid, varustada toad käterättide, seebi ja muude külastajatele ettenähtud esemetega.

Hotelli registraatorid (administraator) võtavad vastu, informeerivad ning abistavad hotellikliente. Nende ülesandeks on kohtade kinnipanemine, hotellikülastajate registreerimine ning ka sellekohase arvestuse pidamine ja lahkumisel arvete esitamine. Lisaks klientidega suhtlemine, andmete ülestähendamine ning asjakohase teabe andmine, samuti telefoni teel esitatud informatsioonisoovide ning broneeringute tegemine.

Hotelli jooksupoisi ­ülesandeks on kohale viia teateid, kanda pagasit, töötada vajadusel hotelli parklas ningjälgida hotelli sisenevaid ja väljuvaid kliente. Samuti võib ta täita kohanäitaja ülesandeid.

Hotelli pakikandjad abistavad kliente nende pagasite, pakkide või muude esemete kohaleviimisega tubadesse, transporti või mõnda muusse kliendi poolt soovitud kohtadesse. Samuti võivad nad täita kohanäitaja ülesandeid ning olla uksevalves (klientide sisenemisel ning väljumisel).

Hotelli portjee (uksehoidja) ülesandeks on välisukse valvamine hotellis ja külalistele abi osutamine, eriti nende saabumisel  ja lahkumisel – abistamine pagasi kandmisel, võtmete kättesaamisel ja äraandmisel, teejuhatamine jne.Samuti võivad nad täita kohanäitaja üles-andeid.

Hotelli korrusekorrapidaja ülesandeks on jälgida üldist korda hotellide koridorides.

Hotelliteeninduse spetsialistid juhivad teisi töötajaid (näiteks toateenijaid, uksehoidjaid jne) ning juhendavad väheste kogemustega töötajaid. Neile alluvad hotelliteenindajad. Nad vastutavad tööülesannete jagamise ja teiste töö korraldamise eest.

Hotelliteeninduse spetsialistid võivad oma ametinimetuse poolest olla näiteks peaadministraator, majutusdirektor ning toitlustusdirektor.

Peaadministraator kavandab, juhib ja koordineerib hotelli direktori ning teiste juhtidega nõu pidades majutuse, toitlustuse ja nendega seotud teenuste osutamist ettevõttes. Samuti on tema ülesandeks igapäevase tegevuse kavandamine ja planeerimine ning personali valiku, väljaõppe ja tegevuse jälgimine ning koordineerimine.

Majutusdirektori ülesandeks on jälgida, kavandada ning koordineerida hotelli direktoriga kooskõlas hotelli majutusega seotud teenuste osutamist. Tema ülesandeks on ka pideva arvestuse pidamine hotelli täituvuse osas.

Toitlustusdirektor kavandab, juhib ja koordineerib hotelli direktoriga kooskõlas toitlus-tusega seotud teenuste osutamist.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Enamusel ametikohtadel tuleb kliente teenindada püsti seistes, mis tähendab, et jalgadele langeb üsnagi suur koormus. Hotellitöötajad kannavad tööl vormi.

Tööaeg nädalas on 40 tundi. Kuna kliendid vajavad teenindamist kogu ööpäeva, tuleb hotellitöötajatel töötada reeglina vahetustes. See tähendab, et olenevalt töögraafikust tuleb arvestada vajadusega töötada ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, pingetaluvust ja oskust kiiresti reageerida erinevates olukordades. Väga oluline on hea väljendus- ja keelteoskus. Hotelliteenindaja peab oskama iseseisvalt enda tööd organiseerida ja olema võimeline meeskonnatööks. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis nõuab ausust ja täpsust.

Hotelliteenindaja põhioskusteks on klientide meeldiv, sõbralik ja kiire teenindamine, müügitöö, majutusettevõtete tundmine, toitlustusteenindamine, koristus- ja hooldustööde oskus ning laoarvestuse põhimõtete tundmine. Hotelliteenindaja haldab kliendi sisse- ja väljaregistreerimise protseduure, omab ülevaadet hotelli reserveerimistest, oskab arveldada, koostab majutusplaani, koostab klientide saabumise plaani ja raporteid ning organiseerib saabujate tubade ettevalmistamist.

Hotelliteenindaja peab omama algteadmisi majandusest, turismimajandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte, töökeskkonna ohutust. Oluline on ka arvutioskus ja eesti keele valdamine. Samuti tuleb osata võõrkeeli (eriti soome ja inglise keel). Hotelliteenindaja peab teadma toiduvalmistamise aluseid ja oskama valmistada lihtsamaid toite ning kliente toitlustamisel teenindada. Ta peab oskama koristada ja hooldada tube.

Lisaoskustena tulevad kasuks rahvusvaheliste reserveerimissüsteemide kasutamise oskus, ruumikujunduse ning Eesti kultuuriloo tundmise. Samuti on oluline Eesti ja kohalike huviväärsuste ning turistidele suunatud teenuste tundmine ning oskus neid soovitada.

Hotelliteeninduse spetsialistidel peavad olema üldised teadmised kõigest hotelliteenindamisega seotud valdkondadest ning hea juhtimisoskus.

Hotelliteenindaja kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Hotelliteenindajad I, II. Hotelliteeninduse spetsialist on hotelliteenindaja III aste,  erinevus: tööstaa˛, juhtimiskogemus ja täiendkoolitus.

Hotelliteeninduse spetsialisti kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Hotelliteeninduse spetsialist III.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Hotelliteenindajana töötamisel on nõutav kutsealane koolitus ning keskharidus. Hotelliteenindajaks saab õppida:

Õpe kutsekeskharidusena kestab 2 aastat.

Rakendusliku kõrgharidusena saab hotelliteeninduse eriala õppida

Õppeaeg rakendusliku kõrgharidusena kestab 3 aastat.

Hotelliteeninduse spetsialistiks praegu ei õpita, vaid saadakse töökogemuse käigus. Selleks peab olema väga hea juhtimis-, vastutus- ning teenindusvõime.

Hotelliteeninduse spetsialistiks saadakse 4 aastase töökogemuse käigus. Spetsialistidel peab olema läbitud nõutav kutse- ja juhtimisalane koolitus. Hotelliteeninduse spetsialistil on nõutav kutse- ja juhtimisalane täiendkoolitus, keskharidus ja vähemalt 4-aastane töötamine majutusettevõttes, sealhulgas töötaja ja/või õpilase juhendamise kogemus.

Täienduskursused ja firmasisene koolitus: Eesti Hotellikool (www.ehte.ee) korraldab firmasiseseid kursusi järgmistel teemadel: majutus- ja toitlustusettevõtte juhtimine, majutus- ja toitlustusettevõtete teenuste müük- ja marketing, kliendikeskse teeninduse korraldus majutus- ja toitlustusettevõtetes, toitlustusettevõtte organisatsioon ja töökorraldus, majutusettevõtte organisatsioon ja töökorraldus.

TÖÖVÄLJAVAATED

Hotellide ja Restoranide Liidu andmetel on Eestis 2006. aastal kokku 579 majutusteenust pakkuvat ettevõtet, neis töötab ca 7 000 inimest. Hotellides ja restoranides on kokku 17 500 inimest tööl.Töötajate keskmine vanus on 30 eluaastat.

Järgnevatel aastatel tõuseb vajadus hotelliteenindajate järele oluliselt. Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi prognoosi järgi on 2011. aastaks vaja hotellides-restoranides 23000 töötajat.

2006.a. I poolaastal vahendati Tööturuameti osakondade kaudu hotelliteenindajatele 68 tööpakkumist. Samas registreeritud tööotsijatest 216 soovis saada tööd hotelliteenindajana (enamjaolt toateenijana), hotelliteenindajaks vajalikku kvalifikatsiooni omas aga 222 tööotsijat.

LÄHEDASED AMETID

Hotelliteenindajate lähedased ametid on klienditeenindajad, telefonioperaatorid, informaatorid ning müügikonsultandid.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Töötasu sõltub piirkonnast, hotelli suurusest, vastutusest ning kohustuste hulgast.2006. aastal on Hotelli- ja Restoranide Liidu andmetel hotelliteenindajate keskmine brutopalk vahemikus 6000 - 9000 krooni. Hotelliteenindusspetsialistide keskmine brutopalk on vahe-mikus 9000 – 12 000 krooni.

Palgatase on viimastel aastatel kasvanud. Võrreldes 2005. aastaga on hotellides töötajate palk kasvanud 10% võrra ning 2004. aastaga võrreldes 25% võrra. Soodustused tööandjate poolt on olenevalt ettevõttest. Hotelliteenindajatel on ette nähtud ka tööriietus.

TÄIENDAV INFO

Eesti majutusettevõtete andmebaas (EAS Turismiagentuur): http://visitestonia.com

Hotelliteenindaja ja hotelliteeninduse spetsialisti kutset omistavaks organiks on Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL). EHRL on hotelli- ja restoranimajandusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ühiskondlik, vabatahtlik tööandjate organisatsioon.

Liidu tegevuse eesmärgiks on kooskõlastada ja koordineerida oma liikmete tegevust hotellimajanduse ja toitlustamise alal, milline on suunatud ühise strateegia väljatöötamisele klientide teenindamise parendamiseks ja majandustegevuse tõstmiseks.

http://www.ehrl.ee
e-post: info@ehrl.ee
Tel: 6 411 428


Joonis 1. Tube kokku Eesti majutusettevõtetes 2003-2006.Allikas: Statistikaamet


Joonis 2. Majutatud kokku Eesti majutusettevõtetes 1999-2006. Allikas:
Statistikaamet


Joonis 3. Hotellide täituvus Eestis (%-es).Allikas: EHRL

Kutseala hõive

HOTELLITEENINDAJAD
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Käskjalad, pakikandjad ja teadete kättetoimetajad (ISCO 9151), sealhulgas hotelli jooksupoisid

182

Majapidajad jms teenindajad (ISCO 5121),

sealhulgas hotelli korruse korrapidaja

3604

Abilised ja koristajad kontoris, hotellis jms asutuses (ISCO 9132), sealhulgas hotelli toateenijad

13420

Uksehoidjad, valvurid jms töölised (ISCO 9152),

sealhulgas hotelli portjeed ja hotelli pakikandjad

8371

Registraatorid ja teabeametnikud (ISCO 4222),

sealhulgas hotelli registraatorid

1451

Põhitegevuse juhid toitlustuses ja majutuses (ISCO 1225), sealhulgas hotelli peaadministraatorid

629

KOKKU

27657 in.

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Töö-otsijad töösoovi järgi

Tööotsijad oman-datud eriala järgi

2004

Hotelli jooksupoiss (ISCO 9151)

Hotelli korrusekorrapidaja (ISCO 5121)

Hotelli toateenija (ISCO 9132)

Hotelli portjee (ISCO 9152)

Hotelli pakikandja (ISCO 9152)

Hotelli peaadministraator (ISCO 1225)

Hotelli registraator (ISCO 4222)

0

0

251

0

0

3

2

0

1

3

0

0

0

1

0

30

290

0

0

26

94

2005

Hotelli jooksupoiss (ISCO 9151)

Hotelli korrusekorrapidaja (ISCO 5121)

Hotelli toateenija (ISCO 9132)

Hotelli portjee (ISCO 9152)

Hotelli pakikandja (ISCO 9152)

Hotelli peaadministraator (ISCO 1225)

Hotelli registraator (ISCO 4222)

0

0

82

3

0

5

2

1

8

175

3

1

7

30

0

32

274

0

1

15

86

2006 jaan.-juuni

Hotelli jooksupoiss (ISCO 9151)

Hotelli korrusekorrapidaja (ISCO 5121)

Hotelli toateenija (ISCO 9132)

Hotelli portjee (ISCO 9152)

Hotelli pakikandja (ISCO 9152)

Hotelli peaadministraator (ISCO 1225)

Hotelli registraator (ISCO 4222)

0

0

60

1

1

4

2

0

0

174

1

0

10

31

0

0

160

2

1

6

53

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1


Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

4 765

5 681

6960

Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 2. 03. 2008. 02:00

Time: 0.0572710 s.