Hambaravitöötajad
Kool.ee-haridusportaal :: Hambaravitöötajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeHambaravitöötajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Hambaravitöötajad
OLULISED MOMENDID
-
Hambaravitöötaja tegeleb inimese suu ja hammaste hoolduse ja raviga
-
Hambaravitöötaja on hästi tasustatud
-
Hambaravitöötajad töötavad peamiselt erasektoris
-
Hambaravi on koostöö
TÖÖ ISELOOM
Hambaravitöötajate ülesanne on hoolitseda selle eest, et inimeste hambad ja suuõõs oleksid terved -nad ravivad nii hammaste kui ka suu pehmete kudede haigusi. Hambaravijate põhi- tööülesannete hulka kuulub:
-
hammaste plombeerimine
-
hambakivi eemaldamine
-
hammaste väljatõmbamine
-
hammaste juureravi
-
proteesimine
-
hammaste kuju ja hambumuse korrigeerimine
-
hambahaiguste profülaktika - tervete hammaste eest hoolitsemine
-
igemepõletiku profülaktika ja ravi.
Hambaravi on perspektiivikas ala ja spetsialiseerumine selles valdkonnas jätkub, üha enam eristuvad näiteks hügienisti, lastehambaarstielukutse. Hambaravi on meeskonnatöö erinevate hambaravispetsialistide vahel. Hambaravi kutsealal eristatakse järgnevaid spetsialiste:
-
hambaarst
-
suu- ja näolõualuukirurg/ortodont
-
restauratiivse hambaravi eriarst (alaerialad: endodontist, parodontoloog, hambaproteesieriarst)
-
hambaarsti abiline/ assistent
-
hambatehnik
Hambaarstid on kõrgharidusega arstid, kelle tööülesanne on ravida inimese suu- ja hambahaigusi Hambaarsti töö sisuks on patsiendi hammaste ja suuõõne seisundi diagnoosimine ja vajaliku ravi sooritamine. Peamised tööd on hammaste plombeerimine, hambakivi eemaldamine, hammaste väljatõmbamine, hambajuurte ja igemete ravi, proteesimine. Väga keerulise kirurgilise vahelesekkumise vajaduse tekkimisel suunab hambaarst patsiendi suu-, näo- ja lõualuukirurgi juurde. Koostööd tehakse vajadusel perearstiga ja teiste eriarstidega.
Hambaarsti abiline/assistent on keskeri- või rakendusliku kõrgharidusega meditsiinitöötaja. Hambaarst ei saa töötada ilma abistava assistendita. Assistendi (varasemas käsitluses hambaarstiõe)tööülesannete hulka kuulub patsiendi ettevalmistamine – patsienti peab suunama mugavalt istuma ja varustama teda kaitsepõllega, suuloputusanumaga jne. Hambaarsti õde teeb arstile kõik vajaliku ettevalmistustöö- seab valgust, ulatab steriliseeritud töövahendeid, segab materjale, puhastab patsiendi suud prepratsioonijääkidest ja süljest. Töö nõuabmaterjalide tundmist, kiiret reageerimist arsti korraldustele ja suurt täpsust.
Restauratiivse hambaravi eriarst: endodontist ravib juurekanalit, parodontoloog on spetsialiseerunud parodontiidi ravile. Parodontiit on üha rohkem levima hakanud haigus, mis pikaajalise põletiku tagajärjel põhjustab hammaste väljalangemist. Parodontoloogi ülesanne on tegeleda selle haigusega, juhendada patsienti, kuidas parodontoosi vältida, kuidas juba arenevat haigust kontrolli all hoida. Raskematel juhtudel sooritab ta operatsioone - paigaldab tehisjuurt (implatatsioon). Hambaproteesieriarst paigaldab proteese, sildu, hambaklambreid ja – kroone.
Ortodont on hambaarst, kes on spetsialiseerunud hammaste asendi ja hambumusanomaaliate korrigeerimisele. Õige hambumus on tähtis nii välimuse kui ka tervise pärast. Ortodondi ülesandeks on mitmesuguste suusiseste ja suuväliste aparaatide abil nihutada hambaid vajalikus suunas, et hambumust parandada. Ortodont teebkoostööd hambatehnikuga.
Hambatehnik on keskeri- või rakendusliku kõrgharidusega tervishoiutöötaja, kes valmistab tehniliselt suuõõnde paigaldatavaid proteese ja ortodontilisi raviaparaate.
Ta oskab tehnoloogiliselt valmistada erinevatest materjalidest proteese, mis vastavad tehnilistele, füsioloogilistele, esteetilistele, bioloogilistele ja ökoloogilistele nõuetele. Erinevate proteeside ja raviaparaatide tehniline planeerimine ja valmistamine on hambatehniku vastutusala.
Hambatehniku töö on täpsust nõudev käsitsitöö, mis eeldab keerulise aparatuuri ja materjalide käsitsemisoskust. Suurt tähtsust omab arsti ettekirjutuse tõlgendamisoskus, töö planeerimine ja töövahendite ratsionaalne ning keskkonnaohutu kasutamine. Põhiloomult on hambatehniku töö individuaalne, kuid oluline on valmisolek meeskonnatööks hambaarsti ja patsiendiga.
TÖÖTINGIMUSED
Hambaravi personali töötingimused ja töökoht on väga täpselt määratletud - töö toimub hambaravikabinetis, mis on varustatud kaasaegse hambaravitehnikaga. Hambaravikabineti olemasolu on eelduseks, et hambaravi saaks üldse korraldada. Hambaarst saab litsentsi siis, kui tal on kabinet, mis vastab tervisekaitse nõuetele.
Hambaravitöötajad vajavad väga erinevaid instrumente - alates skalpellist ja hambapuurist lõpetades hambaröntgeniaparaadiga. Kaasaegsetel hambaravikabinettidel on röntgeniaparaat, mille töökorras olekut ja õiget kasutamist kontrollib pidevalt kiirguskeskus.
Hambaravitöötaja peab osavalt käsitsema kõiki instrumente ja vastutama nende steriilsuse eest. Töö nõuab suurt täpsust.
Kabineti sisustamine on hambaarsti vastutusel, selle korrashoidu kontrollitakse regulaarselt tervisekaitseorganite poolt.
Hambaravitööötajad kasutavad tööriietust ja kaitsevahendeid - kindad, kaitseprillid ja mask. Töö on seotud kemikaalidega, mis õige kasutuse puhul ei ohusta tervist. Kaitsma peab end ka hambapuurimisel eemalduva hambatolmu eest. Et vältida kiirituse saamist, peab hambaravitöötaja hambaröntgeni tegemise ajal käituma täpse juhendi järgi. Vaatamata sellele, et kaasaegne hambaravitool ja varustus on ergonoomiliselt (keha järgi) moderniseeritud, on hambaravitöötajaikka teatud määralsundasendis. Suur koormus on ka silmadel, vaatamata sellele, et abivahendiks on ka luubid ja korralik valgustus.
Hambaarstid ja hambaarsti õed töötavad vahetustega - vahelduvalt hommikul ja õhtupoolikul. Tavaliselt on kabinet jagatud erinevate hambaarstide meeskondade vahel - ruumi kasutatakse vaheldumisi, nii on ka soodsam kabinetti majandada. Teised hambaravitöötajad (ortodont, hambatehnik ) töötavad tavaliselt kl 8 - 17 ni.
Hambaravitöötajad töötavad nii suuremates hambaravikeskustes kui ka vastavalt sisustatuderakabinettides.
KUTSENÕUDED JA –EELDUSED
Hambaarsti kutset tõendavad dokumendid on diplom ja internatuuritunnistus.
Hambatehniku kvalifikatsiooni taotlemiseks on nõutav erialane kutsekeskharidus või rakenduslik kõrgharidus, töökogemus ning täiendkoolituse läbimine.
Hambatehniku kutsetööks vajalikud oskused ja teadmised on kirjeldatud kutsestandardis Noorem hambatehnik III; vanem hambatehnik IV; meister hambatehnik V.
Hambatehnikute üldoskuste hulka kuuluvad teadmised tervishoidu ja kutseala puudutavatest õigusaktidest, tööõigusest, töökeskkonnaohutusest, psühholoogiast, andra-googiast, klienditeenindusest, asjaajamisest ja ettevõtluse alustestjne. Vajalik on hea eesti keele ja arvuti kasutamise oskus.
Hambatehniku põhioskusteks on Eesti sotsiaal– ja tervishoiusüsteemi tundmine,tead-mised inimese elutalitlusest ja arengust, mikrobioloogia põhialused, teoreetilised teadmised hambatehniku tööst, materjalidest ja töövahenditest.
Hambaravitöötaja on klienditeenindaja - töö toimub erinevas vanuses inimestega ja nendega peab looma usaldusliku kontakti. Hambaravitöötaja peab olema kannatlik ja omama suurt kontsentreerumisvõimet täpse töö sooritamisel.
Hambaravitööd toetavad isiksuseomadused:
-
püsivus
-
kohanemisvõime
-
koostöövõime ja -valmidus
-
vastutusvõime
-
täpsus
-
suhtlemisoskus
-
liigutuste täpsus
-
käte osavus
-
visuaalne mälu
-
ruumiline kujutlusvõime
Iga kahe aasta järel peavad hambaravitöötajad läbima tervisekontrolli. Sellele tööle ei sobi inimesed, kes on allergia- või astmahaiged ja kellel on langetõbi.
Hambaarstiks õpitakse Tartu Ülikoolis arstiteaduskonnas. Õppeaeg hambaarstiteaduse erialal on viis aastat. Kahel esimesel aastal ning ka kolmanda aasta sügissemestril toimub õppetöö prekliinilistes ainetes. Alates teisest kursusest õpitakse nende kõrval ka hambaarstiteaduse eriaineid. Paralleelselt teoreetilise õppetööga toimuvad praktikumid stomatoloogia polikliinikus, hambaproteesikeskuses jm. Neljandal kursusel toimub menetluspraktika hambaraviasutustes, põhiliselt Tartus ja Tallinnas. Lõpueksami edukalt sooritanud saavad hambaarstikraadi diplomi ning ühtlasi õiguse konkureerida doktorantuuri teadusliku kraadi saamiseks. Hambaarstiteaduse eriharude kutse omandatakse erialase residentuuri (kestab sõltuvalt valitud erialast 3-5 aastat) lõpetamise järgselt. Võimalik on saada ortodontia, restauratiivse hambaravi või suu-, näo- ja lõualuude kirurgia spetsialistiks.
Õppeained jagunevad kohustuslikeks ning valik- ja vabaaineteks. Igal kursusel saab valida õppekavas näidatud mahus erialaseid valikaineid, mis annavad üliõpilasele suurema iseseisvuse ning võimaluse tegeleda süvendatult teatud probleemidega vastavalt oma huvile ja tulevikuplaanile. Vabaained ei ole õppekavas täpsustatud, neid võib valida kõikide Tartu Ülikoolis õpetatavate ainete hulgast. Hambaarstiteaduse eriala õppekava näeb ette vabaainete õppimist stuudiumi jooksul 4 ainepunkti - 80 tunni ulatuses.
Hambatehnikuks saab õppida Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis.Vastuvõtt toimub iga kahe aasta järel. Hambatehnikute õpe kestab 3,5 aastat.
Esimesel kursusel alustatakse õpinguid õpioskuste, ühiskonnateaduslike ainetega ja uurimistöö alustega. Põhiaines keskendutakse suust eemaldatavate akrüülplaatproteeside valmistamisele. Põhiainet toetavates ainetes omandatakse teadmised hambaravimaterjalide osas, erialases inglise keeles, anatoomias, ladina keeles, mikrobioloogias, töötervishoius ja ohutustehnikas.
Teisel kursusel keskendutakse põhiainetes büügelproteeside ja ortodontiliste aparaatide valmistamisele. Põhiainet toetavates ainetes jätkatakse materjaliõpetusega, õpitakse hammaste morfoloogiat, suukoopa- ja hammaste haigusi, geneetikat, rahvatervist ja tervishoiu seadusandlust. Omandatakse teadmised juhtimisõpetuses, täiendatakse erialast võõrkeelt ja omandatakse infootsingu oskused.
Kolmandal kursusel omandatakse põhiainetes teadmised ja oskused suhu fikseeritavate ja komplitseeritud hambaproteeside valmistamiseks. Põhiainet toetavates ainetes jätkuvad õpingud materjali- ja värviõpetuses, karjääri arendamiseks omandatakse teadmised erialaseks arenguks ja ettevõtluses. 3 AP mahus koostab üliõpilane kursusetöö, mis on seotud erialaga ja hõlmab kogu stuudiumi jooksul omandatud üldteadmisi.
Neljandal kursusel toimub lõpupraktika ja lõpueksam/ lõputöö kaitsmine.
Lõpupraktikal, mis hõlmab kõiki õpitud proteesiliike, kinnistatakse ja täiendatakse koolis omandatud teadmisi ja oskusi. Praktika toimub erinevates hambatehnilistes laboratoo-riumides. Lõpupraktika maht on 640 tundi ehk 16AP. Lõpueksami/lõputöö maht on 160 tundi ehk 4AP.
Täiendõpet korraldab hambatehnikutele TÜ Stomatoloogia kateeder ja hambatervishoiuga seonduvad firmad, kes õpetavad hambatehnikuid kasutama uusi tooteidja töövõtteid.
Hambaarsti abid/assistendid on peamiselt õenduse baasharidusega meditsiinitöötajad, kes on spetsialiseerunud hambaarsti abiks hambaarsti juures praktilise töö käigus.
Info Eesti hambaraviportaalis www.hambaarst.ee.
TÖÖVÄLJAVAATED
Hambaravitöötajad töötavad
-
hambaravikeskustes ( Kaarli Hambapolikliinik, Ortodontiakeskus )
-
linnapolikliinikute juures
-
FIE-dena erakabinettides
-
hambaraviga seotud firmade juures, näiteks müügifirmad
-
õpetajana tervishoiu kõrgkoolis või ülikoolis.
Tervishoiuameti andmetel oli juunis 2006 Eestis 1391 hambaarsti, 45 ortodonti ning 20 suu-, näo- ja lõualuukirurgi. (http://w2.tervishoiuamet.ee/mveeb/index.php?task=81)
10.2006.a. seisuga oli Tervishoiuameti andmetel väljastatud511 tegevusluba hambaravi-teenuste osutamiseks.
LÄHEDASED AMETID - Hambaarstid teevad kõige tihedamini koostöödperearsti ja nina-kõrva-kurguarstiga.
PALK JA MUUD SOODUSTUSED
Hambaravijate töö on kõrgesti tasustatud. Hambaarstid onkõrgepalgalised meditsii-nitöötajad, kelle palk ulatub 20000 kroonini kuus. Väikseim sissetulek on assistendil, kellele makstakse 35-70 krooni tunnis. Sissetulek sõltub töö hulgast, töökohast (erakabinet, hambaravikeskus) ja asukohast (suurlinn, väiksem asula).
Puhkus on 28 tööpäeva.
TÄIENDAV INFO
Eesti Stomatoloogia Selts koosneb juriidilistest isikutest, millisteks on piirkondlikud ja kitsaste erialade seltsid. Nende kaudu on ESS-i liikmeks iga alaseltsi liige. Hetkel on Seltsi koosseis järgmine: Tallinna, Tartu, Saaremaa ja Viljandi Stomatoloogia Selts.
Lille 12-5, Tartu
Tel: 51 084 71
Eesti Hambaarstide Liit (EHL) on hambaarstide vabatahtlik kutseliit. EHL liikmeteks on nii munitsipaal-polikliinikutes kui ka erasektoris töötavad hambaarstid. Preaguse seisuga on EHL 429 liiget, st. peaaegu pooled Eestis töötavatest hambaarstidest kuuluvad organisatsiooni.
Ravi 27- 250, Tallinn
Tel/faks:6 459 001
Vabariiklik Kutseliste Hambatehnikute Selts
Toompuiestee 4, Tallinn
Tel: 6 119 254
Hambaproteesimise Selts
Kontakttelefon: 7 448 481
Eesti hambaraviportaal www.hambaarst.ee.
Kutseala hõive
HAMBARAVITÖÖTAJAD
Seisuga 03.10.2006 (Tervishoiuameti andmed)
Hambaarstid |
1388 |
Ortotondid |
49 |
Suu-, näo- ja lõualuukirurgid |
22 |
KOKKU |
1459 |
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Töö-otsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad oman-datud eriala järgi |
2004 |
Hambaarstid (ISCO 2222) Hambaarsti abilised (ISCO 5132) |
7 2 |
6 0 |
9 34 |
2005 |
Hambaarstid (ISCO 2222) Hambaarsti abilised (ISCO 5132) |
10 2 |
1 5 |
4 34 |
2006 jaan.-juuni |
Hambaarstid (ISCO 2222) Hambaarsti abilised (ISCO 5132) |
9 4 |
1 7 |
4 21 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet
2003 |
2004 |
2005 | |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet
2003 |
2004 |
2005 | |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.
2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni) | |||
2004 |
2005 |
2006 | |
Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad |
4 765 |
5 681 |
6960 |
Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal | |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed
2003 |
2004 |
2005 | |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed
2003 |
2004 |
2005 | |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |