et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Geomaatika spetsialistid

Kool.ee-haridusportaal :: Geomaatika spetsialistid Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeGeomaatika spetsialistid,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Geomaatika spetsialistid

OLULISED MOMENDID

  • Keskmiselt 2 kolmest ametikohast on seotud ehituse (tsiviil-, tööstusehitused, sillad, teed, hüdrotehnilised ehitused) ja inseneriteaduse valdkonna teenustega
  • Töövõimalused on parimad neil geodeetidel, maakorraldajatel ja kartograafidel, kellel on tugevad tehnilised oskused ja matemaatiline võimekus
  • Töö jaguneb kaheks: välitööd ja -mõõtmised ning bürootööd
  • IT-tehnoloogiate kasutamine omandab järjest suuremat tähtsust

TÖÖ ISELOOM

Geodeesia (kr geodaisia "maajagamine") on teadus Maa kui planeedi ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistule-muste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena.

Geodeesia põhimõtted on aegade jooksul vähe muutunud, küll aga on väga palju arenenud tööks kasutatavad vahendid ja tööriistad.Geodeetide oskusi läheb vaja igal pool, kus hakatakse ehitama hooneid, maanteid, sildu või kaardistama territooriume. Samuti aitavad nad määrata kinnistute piire.

Geodeesia hõlmab laia erialade ringi ning koos geodeesias kasutatavate tehnoloogiate arenguga laieneb geodeetiliste meetodite rakendamine. Seoses ehitusmahtude kasvuga on Eestis viimastel aastatel kasvanudnõudlus insener-geodeetiliste tööde järele. Geodeesia kasutamise alad laienevad koos mõõtmistehnika ja arvutite arenguga.

Geodeedid tegutsevad vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetiline teenindamine, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, topo-geodeetilised tööd, geodeetilised tööd maakorralduses, kaevandusgeodeesia (alaga tegeleb Eesti Mäeselts) ja hüdrograafia (alaga tegeleb Veeteede Amet). Tegevus-valdkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajaid ka maamõõtjateks.

Geodeedid, kartograafid ja fotogramm-metristid on vastutavad maapinna mõõtmise ja kaardistamise eest. Fotogramm-metristid mõõdavad ja analüüsivad aerofotosid, mida tavaliselt kasutatakse detailsete kaartide valmistamiseks. Geodeedid mõõdavad vahe-maid, suundi ja nurki erinevate punktide vahel ning määravad punktide koordinaate GPS-mõõtmistega..

Kartograaf valmistab ette suurte alade kaarte. Kartograafi töö hõlmab kõike alates geograafiliste uuringute tegemisest andmete koondamiseni reaalsete kaartide valmistami-seks. Kartograaf kogub, analüüsib ja tõlgendab nii ruumilisi andmeid(pikkused, kõrgu-sed, vahemaad) kui ka mitteruumilisi andmeid (näiteks asustustihedus, maakasutuse sea-duspärasused, aastane sademete hulk, demograafilised näitajad. Kaardid valmistatakse ette kas digitaalsel või graafilisel kujul, kasutades andmeid geodeetilistest uuringutest, aerofotodelt, satelliitidelt.

Fotogramm-metristid valmistavad ette detailseid kaarte ja jooniseid aerofotode põhjal. Tavaliselt puudutab see alasid, mis on kas raskesti või üldse mitte ligipääsetav või on liialt kallis teiste meetoditega kaardistamiseks. Tänapäeval toimub suurte alade kaardistamine aero- või satelliitfotode järgi.

Maakorraldaja viib läbi maakorraldustoiminguid. Toimingute läbiviimise tulemusena avaneb võimalus reguleerida maaga seotud õiguslikke suhteid ja organiseerida maa kasutamist. Lisaks maakorraldustoimingutele (kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, liitmine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaks määramine) teostab maakorraldaja kontrolli maa kasutamise ja kaitse üle, viib läbi katastrimõõdistamisi, korraldab maade hindamist ja maade maksustamisega seonduvat tegevust. Sõltuvalt ametikohast võib maakorraldaja tööülesannete hulka kuuluda ka omavalitsuse maakorraldus, halduspiiride määramine ning märkimine looduses, maade kasutamisega seotud majanduslike ja õiguslike probleemide lahendamine, keskkonna-mõjude hindamine.

Kinnisvara planeerija selgitab piirkondi ja alasid, kuhu on perspektiivikas midagi ehita-da. Nad teevad tihedat koostööd kohalike omavalitsuste ja maakorraldajatega, arhitekti-dega. Oma töös lähtub kinnisvara planeerija territooriumi üld- ja detailplaneeringust.

Kinnisvara planeerimise kaudu leitakse muutuvates sotsiaal-majanduslikes tingimustes maale kui kinnisvarale parim kasutusotstarve. On vaja teada, kui palju me vajame maad põllumajanduses toidu, metsamajanduses puidu tootmiseks, omale kodu rajamiseks, samuti äri ja tootmistegevuseks. Seda protsessi reguleeritakse kinnisvara-arenduse kaudu. Et kinnisvara on turumajanduslikes suhetes kaup, mida saab osta-müüa, siis on seda vaja ka hinnata. Hindamise eesmärgid võivad olla erinevad. Riiki huvitab maa kui kinnisvara hind, et seda õiglaselt maksustada. Turusuhetes aga huvitab ostu-müügi situatsioonis kogu kinnisvara väärtus. Samuti on meil vaja hinnata kinnisvara pangast laenu saamisel.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Geodeedid ja maakorraldajad töötavad tavaliselt 5 päeva nädalas 8 tundi päevas ning võivad sõltuvalt konkreetsest tööst veeta palju aega väljas. Mõnikord töötatakse suvel kauem, kui ilm ja valgustingimused on välitööks sobivamad. Vajadus teatud hooajal pikemaid tööpäevi teha tuleneb tööde iseloomust. Näiteks ehitusega seotud mõõdistustöid võib piirata halb ilm, samas onaerofotosid parim teha siis, kui puud pole lehes.

Geodeedi põhilisteks tööriistadeks on maapealsetel mõõdistamistel: GPS-seadmed, elektrontahhümeeter, -teodoliidid, nivelliirid, kaugusmõõturid jm. Kaardistamisel kasutatakse erinevaid aerofotoaparaate (lennukitel), satelliitidele paigutatud digitaal-kaameraid, maapealseks mõõdistamiseks fototeodoliite.

Geodeedi ja maakorraldaja töö on aktiivne, mõnikord ka pingeline. Sageli tuleb neil pikka aega püsti seista, kõndida märkimisväärseid vahemaid, ronida kõrgematesse paika-desse, kandes kaasas (küllaltki raskeid) mõõteriistu ja teisi töövahendeid. Neil tuleb kokku puutuda igasuguste ilmastikutingimustega.

Geodeedid veedavadosa ajast ruumides töötades - vormistades lepinguid, analüüsides andmeid, valmistades ette aruandeid ja kaarte. Kartograafia ja fotogramm-meetriaga tegelevad spetsialistid veedavad pea kogu tööaja siseruumides ja arvutiga töötades ning käivad neis kohtades, mida nad kaardistavad. Kartograaf ja fotogramm-metrist vaatavad kaardistatavad alad üle (välikaardistamine) ning selle alusel tehakse konkreetsed kame-raaltööd.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Kutsetööks vajalikud oskused ja teadmised:

  • kutsealaste terminite tundmine
  • oskus planeerida ja organiseerida geodeetilisi töid
  • geodeetiliste seadmete tööpõhimõtete tundmine
  • tööks vajalike graafikaprogrammide kasutamine
  • oskus lugeda plaane, kaarte, jooniseid
  • tööga seotud dokumentide koostamine
  • maamõõtmise viiside ja välitööde tundmine ja valdamine
  • geodeetiliste arvutuste tegemine
  • tööohutusnõuete tundmine ja järgimine

Töös tulevad kasuks järgmised isikuomadused ja võimed:

  • koostöö- ja teenindusvalmidus, suhtlemisoskus
  • korrektsus, täpsus, hoolikus, kohusetunne
  • keskendumisvõime
  • loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime
  • matemaatiline võimekus
  • koormus- ja kõrgustaluvus, füüsilise pingutuse võime, hea koordinatsioon, hea kuulmine ja nägemine

Edukaks toimetulekuks fotogramm-meetrilistel töödel on vajalik stereonägemise olemasolu. Keskmiselt 10% inimestest stereonägemine puudub.

Välja on töötatud geodeedi ja maakorraldaja kutsestandard. Vastavat ettevalmistust omavad töötajad saavad taotleda geodeedi I, II, III, IV, V taseme kutsekvalifikatsiooni omistamist.

Geodeedi kutse omistamisel esitatavad nõuded erialasele haridusele/täiend-koolitusele ja kutsealasele töökogemusele:

I kvalifikatsioonitaseme taotlemisel on eelduseks keskeri- või kutsekeskharidus ja kutsealasele tööle asumine või keskharidus ja 3 aastat töökogemust. I kutse-kvalifikatsiooni taotlemiseks on vajalik kutseeksami sooritamine.

II taseme taotlemisel on keskeri- või kutsekeskhariduse omamise korral nõutav 3 aastat töökogemust ja täiendkoolitus. Keskhariduse omamisel on nõutav 6 aastat töökogemust ja täiendkoolitus. II kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks on vajalik kutseeksami sooritamine.

III taseme taotlemisel on nõutav keskeri- või kutsekeskharidus, 5 aastat töökogemust ja täiendkoolitus. 4a-se õppe baasil omandatud kõrghariduse puhul on nõutav 1 aasta töökogemust. 5a-se õppe baasil omandatud kõrghariduse puhul on nõutav erialasele tööle asumine.

IV kvalifikatsioonitaseme taotlemisel on keskeri- või kutsekeskhariduse omamise korral nõutav täiendkoolitus ja 10 aastat töökogemust. Rakendusliku kõrghariduse või 4a-se õppe baasil omandatud bakalaureuse kraadi omamisel on nõutav täiendkoolitus ja 5 aastat töökogemust. 5a-se õppe baasil omandatud kõrghariduse puhul on nõutav 3 aastat töökogemust ja täiendkoolitus.

V kvalifikatsioonitaseme taotlemisel on eelduseks 5a-se õppe baasil omandatud kõrgharidus, täiendkoolitus ja 7 aastat töökogemust.

Taotleda saab korraga ühte taset, kuid alates teise taseme taotlusest võib spetsia-liseerumisvaldkondi olla mitu ning need tuleb valida vastavalt kutsestandardi punktile 6.3. Üldjuhul toimub geodeet I ja II omistamine kutseeksamiga ning III-V dokumentide alusel. Kutseomistamise maksumus on EGÜ liikmetele 1800 krooni ning kõikidele ülejäänutele 2000 krooni (2006.a. juuli seisuga).

Välja on töötatud ka maakorraldaja IV  taseme kutsestandard. Maakorraldaja IV kutsetaseme omistamisel on reeglina nõutav erialane kõrgharidus ning vähemalt kaks aastat kutsealast töökogemust.

Maakorraldaja töö nõuab väga head seadusandluse tundmist ja matemaatilist võime-kust. Vajalikud on hea suuline ja kirjalik väljendusoskus. Maakorraldaja peab taluma suurt suhtlemiskoormust, olema iseseisev ja kehtestav ning suutma kiiresti reageerida erinevatele olukordadele. Ta peab olema kannatlik, tasakaalukas ning võimekas kokku-lepete sõlmija ja läbirääkija. Töö eeldab distsiplineeritust, otsustus- ning vastutusvõimet, samuti oskust oma aega efektiivselt planeerida.

Üldharidusliku kooli õppeainetest omab suurimat tähtsust matemaatika, samuti füüsika.

TÖÖVÄLJAVAATED

Valdkonnas tegutsemine eeldab töötajalt tegutsemislitsentsi olemasolu:

  • Geodeetilised ja kartograafilised tööd – litsentsi väljastab Maa-amet;
  • Maakorraldustööd (maa mõõtmine, katastrimõõtmine, maade hindamine) – litsentsi väljastab Maa-amet;
  • Ehitusgeodeetilised tööd – litsentsi väljastab Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium.

Kuna on tekkinud küllalt tõsine puudus geodeesiaspetsialistidest, on töö saamine suhteliselt kerge. Samas on kasvanud nõudmised töö kvaliteedile ja kvalifikatsioonile. Kutsekvalifikatsiooni omamine on eeliseks ning kergendab litsentsi saamist.

Pärast erialase hariduse omandamist leiavad geodeedid tööd nii era- kui ka riiklikes geodeesia-, ehitus- ja kaardistusfirmades. Maamõõdutööd teostatakse erafirmade poolt. Neist tuntumad on:

  • AAKERMAA OÜ.K & H AS
  • E.O.MAP AS KOBRAS AS
  • ELISOR ASPLANSERK AS
  • ELKER RMT OÜPÄRNU MAAMÕÕDUTEENISTUS OÜ
  • G.E. POINT OÜREIB OÜ
  • GEODEESIA AP OÜ VIA GEO OÜ
  • GEOMAP OÜ VIVAL METRICA OÜ
  • GEOMARK ASWEW OÜ
  • GEOMETRIA OÜ

Rakendusgeodeedid töötavad valdavalt geodeesiafirmades insener-geodeetidena.

Maakorraldaja võib töötada nii avalik-õiguslikus sektoris (näit. kohalikes omavalitsus-tes) kui eraettevõtluses (näit. maakorraldus- ja maamõõdubüroodes või füüsilisest isikust ettevõtjana). Tööülesannete spetsiifikast sõltuvalt võib maakorraldaja töötada maanõu-niku, katastripidaja, planeerija vms. ametikohal.

Hinnanguliselt on Eestis praegu (2006) 600-700 geodeesia- ja maakorraldusala spetsialisti ja tegutseb 50-60 erafirmat.Neile lisanduvad Maa-ametis ja kohalikes omavalitsustes töötavad ametnikud.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Eesti Maaülikoolis õpetatakse geomaatika valdkonna spetsialiste. Bakalaureuseõppe läbinud saavad õppimist jätkata magistriõppes, spetsialiseerudes geodeesiale, maakor-raldusele või kinnivara planeerimise erialale.

Mõiste „geomaatika“ on Eestis veel suhteliselt vähe levinud. Tegemist on valdkonnaga, kus on ühitatud traditsiooniline maamõõtmine ning kaasaegne maamõõtmise tehnika, andmetöötlus ja infotehnoloogia.

Geomaatika bakalaureuseõppesse kandideerimisel nõutakse emakeele kirjandi või eesti keele riigieksami, matemaatika ja veel ühe vabalt valitud riigieksami sooritust. Paremus-järjestus koostatakse kolme riigieksami ja keskharidust tõendava dokumendi keskmise hinde punktide summa alusel. Matemaatika riigieksami tulemus peab olema vähemalt 20 punkti.

Mitteriigikeeles keskhariduse omandanud, kes on sooritanud eesti keele riigieksami või eesti keele kesktaseme eksami alla 60% maksimaalsest punktide arvust (või ei ole üldse sooritanud eesti keele eksamit) ja läbinud edukalt vastuvõtukonkursi, suunatakse esime-seks õppeaastaks eesti keele süvendatud õppesse.

Geomaatika õppekava annab mitmekülgsed alusteadmised topograafias, geodeesias, aerofotogeodeesias, maakorralduses, kinnisvara hindamises, geoinformaatikas, majan-duses, õigusõpetuses ja mitmetes teistes valdkondades. Ühise geomaatika õppekava all on spetsialiseerumine järgmistele erialadele: kinnisvara planeerimine, maakorraldus, geodee-sia. Spetsialiseerumine tuleb valida enne sisseastumist.

Geodeesia eriala valinud üliõpilaste õppekavast moodustavad küllalt suure osa eeskätt infotehnoloogia saavutustel põhinevad ained, nagu GPS, elektrontahhümeetria, digitaalsed geodeetilised instrumendid, digitaalkartograafia jms.Põhjalik ettevalmistus saadakseka geoinfosüsteemide (GIS) loomisel, katastrimõõdistamises ja erinevate kaartide koostamises aerofotomõõdistamise andmete alusel.

Maakorralduse eriala valinud üliõpilased saavad sügavamad maamõõdualased tead­mised nii tehnilises, majanduslikes kui ka õiguslikes ainetes. Õppekavas on olulisel kohal planeerimisega seotud õppeained, nagu regionaalplaneerimine, maakorralduslik planeeri­mine, maaressurside haldamine jt.

Maakorralduse eriala lõpetanu võib spetsialiseeruda hiljem maade hindamise, maa­korralduse või maakatastri pidamise alale.

Kinnisvara planeerimise valinud üliõpilased saavad sügavad teadmised maa ja sellega seotud rajatiste kui kinnisvara õiguslikest, majanduslikest ja tehnilistest probleemidest.

Nii geodeesia, maakorralduse kui kinnisvara planeerimise magistriõppe lõpetajad saavad tehnikateaduste magistri kraadi ja neil on õigus jätkata õpinguid doktorikraadi taotlemiseks. Seda saab teha nii Eesti Maaülikoolis kui ka välisriikide vastavate ülikoolide juures.

Kõigi kolme eriala puhul annab magistriõppe läbimine tehnikamagistri kraadi ja õiguse jätkata õpinguid doktorikraadi taotlemiseks.

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas saab õppida transpordiehituse inseneriks spetsialiseerumisega ehitusgeodeesiale. Õppeaeg kestab5aastat, õppida saab päevases õppes. Põhiõppeained on kõrgem ja rakendusgeodeesia, teegeodeesia, geodeetilised instrumendid, ehitusgeodeesia, topograafiline mõõdistamine, satelliidi-geodeesia, fotogramm-meetria, kartograafia. Vähemalt 6 AP ulatuses tuleb läbida praktika. Saadud teadmised võimaldavad töötada geodeetilisi mõõdistamistöid tegevates ettevõtetes, aga samuti ka ehitusplatsil geodeetilisi töid juhtiva spetsialistina.

Tallinna Tehnikakõrgkoolis saab omandada rakendusgeodeedi eriala. Õppeaeg kestab 4 aastat ja annab rakenduskõrghariduse. Rakendusgeodeedid tegelevad geodeetiliste töödega ehitusobjektidel, hoonete mõõdista-misega, geodeetilise põhivõrgu rajamisega, katastrimõõdistamistega, kartograafiliste töödega jne.Õpitakse võõrkeeli, filosoofiat, politoloogiat, matemaatikat, füüsikat, informaatikat, kujutavat geomeetriat, ehitus-graafikat ja topograafilist joonestamist, vanematel kursustel üldgeodeesiat, kõrgemat geodeesiat, ehitusgeodeesiat, kartograafiat, rakendusgeodeesiat, maa-alade planeerimist ning nende juurde kuuluvat arvutigraafikat. Hea õppeedukuse korral on võimalik õppida vahetusüliõpilasena välismaal. Ligi 30% õppest moodustab praktika. Praktika ajal tutvutakse innovaatiliste tehnoloo-giatega ja omandatakse praktilisi kogemusi.

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool pakub võimalust omandada maamõõtmise eri-ala. Eriala omandamise eelduseks on keskhariduse olemasolu, õpe kestab 2 aastat. Sisse-astumisel arvestatakse kooli lõputunnistuse keskmist hinnet ja kirjaliku testi tulemust. Keskmise hinde arvutamisel arvesse minevad õppeained on: emakeel, matemaatika, võõr-keeled, füüsika, keemia ja eksamite tulemused (keskkooli baasil ei arvestata riigieksamite tulemusi).

Õpitakse oskusi tööks kõigi geodeetiliste instrumentide ja vajaliku tarkvaraga. Põhjalikult õpitakse seadusandlust ja tööde organiseerimist. Teisel kursusel moodustab 400 tundi õppeajast menetluspraktika, kus kinnistatakse õpitud oskusi. Õpilastel on võimalus prak-tiseerida välismaal. Õppetöös on kasutusel on kaasaegsed arvutiklassid, kus on vajalik tarkvara mõõtmisandmete töötlemiseks, plaanide-kaartide valmistamiseks kuni 3D maas-tiku mudelite loomiseni ja geograafiliste andmebaaside valmistamiseni.

Riik maksab õpilastele õppetoetust (praegu 600 EEK kuus), lisaks võib saada toetust sõltuvalt elukohast (300 EEK) (2006.a. juuli andmed). Samuti on ettevõtjatest lepingu-partnerid pannud välja parimatele õpilastele stipendiumid.

Spetsialiseeruda saab vastavalt geodeedi kutsestandardile: ehitus- ja insenerigeodeesia, topogeodeesia või geodeetilised tööd maakorralduses. Lõpetamiseks sooritatakse geodeedi kutseeksam.

Täiendkoolitust korraldab peamiselt Eesti Geodeetide Ühing (EGÜ).

LÄHEDASED AMETID - Tsiviilehitusinsener, maastikuarhitekt, geograaf, linnaplaneerija.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Riiklikes struktuurides töötavate spetsialistide palgatase on kindlaks määratud riikliku palgaastmestikuga.

Eraettevõtetes on keskmine palgatase alates 10000 kroonist, millele lisandub tasu välitööde korral. Kuna tuleb viibida töölähetustes, on enamasti töötaja käsutuses ka auto, samuti kompenseeritakse tavaliselt mobiiltelefoni kasutamise kulud töökõnedeks.

TÄIENDAV INFO

Geodeedi ja maakorraldaja kutset omistavaks organiks on Eesti Geodeetide Ühing (EGÜ).
Mustamäe tee 33-231, 10616 Tallinn, tel 672 0707
e-mail:egu@egu.ee 
www.egu.ee

Eesti Geodeetide Ühing (EGÜ) on mittetulundusühing, mis vabatahtlikkuse põhimõttel ühendab isikuid, kelle tegevusala on seotud geomaatika, geodeesia, maakorralduse, territoriaaluuringute ja kaardistamisega.

2006.a. augustikuu seisuga oli EGÜl 155 üksikliiget ja 17 ettevõtet-kollektiivliiget.

Alates 2.06.2004 on Kehtna MTK Eesti Geodeetide Ühingu poolt tunnustatud kutseeksamikeskus. Kehtna MTK-s saab sooritada kutseeksameid Geodeet I ja II.

Kutseala hõive

GEOMAATIKA SPETSIALISTID
2006. aasta andmed

Maamõõdistamistööga tegelevaid ettevõtteid, kõige enam Harjumaal (24) ja Tartumaal (13)

78

Ehitusplatside geodeetiliste mõõdistustega tegelevaid ettevõtteid

46

Maakorralduse ja maa hindamisega tegelevaid ettevõtteid

34

Ehitusgeoloogiliste ja –geodeetiliste uurimistöödega tegelevaid ettevõtteid

10

Kartograafilise ja ruumilise informatsiooniga seotud tegevusega tegelevaid ettevõtteid

7

Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringutega tegelevaid ettevõtteid

4

Üks ettevõte võib tegeleda ka mitme ülalnimetatud suunaga.

http://www.iavenue.ee/Kataloog/kataloog.php?cat_id=742020

Ehitusgeoloogilised ja geodeetilised uurimistööd kuuluvad põhitegevusala „Kinnisvara, rentimine ja äritegevus“ alla. Eesti ettevõtteregistri andmetel (http://www.eer.ee /stat/6_7tg.phtml) tegutses 2006.a. 1. juuli seisuga sellel tegevusalal 21067 ettevõtet ja füüsilisest isikust ettevõtjat.

Tööhõiveametite kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Töö-otsijad töösoovi järgi

Tööotsijad oman-datud eriala järgi

2004

Kaardistajad, maamõõtjad ja maakorraldajad ISCO 2148 (sh geodeet)

15

55

97

2005

Kaardistajad, maamõõtjad ja maakorraldajad ISCO 2148 (sh geodeet)

9

43

84

2006 jaan.-juuli

Kaardistajad, maamõõtjad ja maakorraldajad ISCO 2148 (sh geodeet)

3

27

44

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1


Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

4 765

5 681

6960

Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 1. 03. 2008. 09:20

Time: 0.0742831 s.