et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Füsioterapeut

Kool.ee-haridusportaal :: Füsioterapeut Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeFüsioterapeut,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Füsioterapeut

OLULISED MOMENDID

  • Füsioterapeut töötab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemis aidates inimestel säilitada või taastada töö- ja tegevusvõimet.
  • Füsioterapeut on rehabilitatsioonimeeskonna liige.
  • Eestis peab füsioterapeutide registrit ja omistab kutset Eesti Füsioterapeutide Liit.
  • Füsioterapeutide koolitus põhineb akadeemilisel ja kliinilisel haridusel.

TÖÖ ISELOOM

Kaasaegse sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi üheks oluliseks osaks on füsioteraapia. Füsioteraapia on kehalistel harjutustel, asendravil, massaažil ja füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi ning elektriravi) põhinev tegevus, mille eesmärgiks on täielikult või osaliselt taastada tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi funktsionaalne võime, et klient/patsient saaks paremini integreeruda normaalsesse elu- ja töökeskkonda.

Füsioteraapia ülesanneteks on võimalike tervisekahjustuste ennetamine, liigeste liikuvusulatuse ja lihaste jõu säilitamine või parandamine, häirunud funktsioonide taastamine ja kompenseerimine ning valu leevendamine. Maailmas tuntakse vastavat eriala nimetuste all physiotherapy, physical therapy või kinesitherapy.

Füsioteraapia eesmärk on toetada ja arendada kliendi iseseisvust tema eale vastavates igapäevategevustes, parandades kliendi elukvaliteeti. Eesmärk saavutatakse koostöös kliendi ja/või tugiisiku ning teiste rehabilitatsioonimeeskonna liikmetega. Füsioterapeutide kliendid on erinevas vanuses inimesed.

Füsioterapeudid on erialase haridusega spetsialistid, kes taastavad või säilitavad kliendi häirunud liikumis- ja tegevusvõimet. Nende peamisteks tööülesanneteks on kliendi funktsionaalsete võimete hindamine ja parandamine, kliendi nõustamine, töö dokumenteerimine ning abivahendite kohandamine. Kliendi funktsionaalsete võimete parandamiseks kasutavad nad kehalisi harjutusi, erinevaid füüsikalise ravi meetodeid ja massaaži. Nad nõustavad abivajajat või tema lähedasi liigutusliku tegevusvõime säilitamisel või parandamisel.

Füsioteraapia protsess koosneb erinevatest etappidest: füsioterapeutilisest hindamisest, füsioteraapia planeerimisest ja teostusest ning seatud eesmärkidele hinnangu andmisest. Füsioterapeutilise hindamise tulemusena kujuneb füsioterapeutiline diagnoos, mis on läbiviidava füsioteraapia aluseks ja kirjeldab kliendi funktsionaalset häiret.

Vigastatud või haige inimese puhul võtavad füsioterapeudid osa patsiendi tervenemise protsessist, muutes inimest tugevamaks, leevendades valu, aidates taaskasutada oma vigastatud jäset või õppida uuesti selliseid igapäevaseid tegevusi nagu kõndimine, riietumine, pesemine jne. Töö eeldab järjepidevat suhtlemist ia informatsiooni vahetamist nii patsientidega kui ka teiste rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvate spetsialistidega.

Füsioterapeudid võivad spetsialiseeruda lähtudes ealisest aspektist laste-, töö- või vanemaealiste füsioteraapia valdkonda. Samuti on võimalik spetsialiseerumine lähtuvalt kliinilisest valdkonnast.

  • neuroloogiline füsioteraapia
  • skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia
  • sisehaiguste füsioteraapia
  • pediaatriline füsioteraapia
  • geriaatriline füsioteraapia

Lisaks tuntakse veel eraldi valdkondadena spordifüsioteraapiat, tööfüsioteraapiat, ortopeedilis-manuaalset füsioteraapiat ning loomafüsioteraapiat.

Spetsialiseeruda on võimalik magistriõppes laste-, tööealiste-, vanemaealiste- või spordifüsioteraapiale. Iga valdkonna sees kujuneb füsioterapeudil tavaliselt välja oma kindel kliiniline orientatsioon sõltuvalt sellest, millises osakonnas ta töötab.

TÖÖTINGIMUSED

Enamus füsioterapeutidest töötavad tervishoiuasutustes osutades teenuseid nii haiglaravil viibivatele kui ka ambulatoorsetele patsientidele. Samuti külastavad füsioterapeudid patsienti tema enda kodus. Füsioterapeutide töö iseloom ja –tingimused varieeruvad sõltuvalt sellest, kas nad töötavad akuutravi haiglas, järelravi-, hooldusravi- või taastusravi osakonnas (Tabel 1).

Tabel 1: Füsioterapeutide ja statsionaarsete voodikohtade suhe erinevates osakondades (Institute for Employment Studies, 1994 England).

Osakond

Miinimum

Maksimum

Neurokirurgia

1:15

1:5

Neuroloogia

1:15

1:10

Kardioloogia

1:30

1:15

Spinaalkeskus

1:8

1:5

Rehabilitatsioon

1:15

1:10

Laste kirurgia

1:15

1:10

Järelravi

1:40

1:30

Hooldusravi

1:200

1:50

Füsioterapeudi tavapärane tööpäev kestab 8 tundi. See algab hommikul kell 8 ja lõppeb õhtul kell 5. Järjest enam kogub populaarsust töötamine osakoormusega – pool päeva tervishoiuasutuses ja pool päeva erapraksises.

Enamus füsioterapeutidest osutab teenust korraga ühele kliendile, kuid on võimalik tegelemine ka patsientide rühmaga. Eelistatud ja tulemuslikum on kindlasti nn „individuaalteraapia“, kuid see on ka kallim. Kuna kehalised harjutused on peamiseks sekkumise viisiks kaasaegses füsioteraapias, kasutab füsioterapeut oma töös palju erinevaid kehalise võimekuse arendamiseks mõeldud vahendeid. Nendega on võimalik arendada vastupidavust, jõudu, koordinatsiooni, tasakaalu, painduvust, lihaste elastsust, liigeste liikuvusulatust jne.

Samuti kasutab füsioterapeut oma töös igapäevases elu- ja töökeskkonnas kasutatavaid esemeid. Näiteks lastefüsioteraapias kasutatakse palju arendavaid mänguasju, osa töö- ja vanemaealiste füsioteraapiast seisneb aga kõndimise õpetamises nii ruumis sees, õues kui ka trepil. Samuti õpetatakse patsiendile toolilt püstitõusmist, juuste kammimist, riietumist, siirdumist ühest asendist teise jne. Patsientide juhendamiseks kasutab füsioterapeut nii verbaalset, visuaalset kui ka manuaalset instrueerimist.

Siiski viiakse suurem osa füsioteraapiast läbi füsioteraapiaks kohandatud spordisaalis, individuaalteraapia ruumis, mille minimaalne suurus võib olla 12m2 või basseinis. Füsioterapeut kasutab oma töös kehalise võimekuse arendamiseks vajalikke vahendeid (kummilidid, hantlid, tredmill, varbsein, võimlemiskepp jne), füsioterapeutilise hindamise vahendeid (goniomeeter, dünamomeeter, stetoskoop, sfügomanomeeter, mõõdulint, pulsstester, liigutuste videoanalüüs, EMG jne) sh erinevaid teste (Bartheli indeks, FIM, GMFM, ASIA Scale, Berg Balance Scale jne), igapäevases tegevuses kasutatavaid esemeid (trepp, laud, tool, lauanõud, hambahari, kamm jne), abivahendeid (kargud, kepp, ratastool, seisulaud jne) füüsikalise ravi vahendeid (sooja- ja külmakotid, elektriravi- ja ultraheliaparaadid jne), teraapialauda koos suure hulga massaaži ja mobiliseerimise vahenditega jne.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Füsioterapeudi üldteadmiste hulka kuuluvad:

Majandusalased teadmised, õigusalased teadmised (kutsealast tegevust puudutavad Eesti Vabariigi õigusaktid, rahvusvahelised õigusaktid, tööõigus), töökeskkonna ohutus (tööohutus, tervishoid, töö hügieen, esmaabi), suhtlemine, klienditeenindus organisatsioonikäitumine, meeskonnatöö, juhendamine, keelteoskus, arvuti kasutamine, asjaajamine ja dokumenditöö.

Füsioterapeudi põhioskuste ja -teadmiste hulka kuuluvad:

  • Eelkliiniline valdkond (inimese anatoomia ja füsioloogia, biomehaanika, kinesioloogia, ergonoomika, sotsioloogia, rahva- ja tervisesport, uurimistöö metoodika statistika, patoloogia, tervishoiukorraldus).
  • Füsioteraapia valdkond (erialane terminoloogia, terapeutiline harjutus, massaaž, füüsikaline ravi, füsioterapeutiline uurimine ja hindamine, neuroloogiline füsioteraapia, skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia, sisehaiguste füsioteraapia, lastehaiguste füsioteraapia, geriaatriline füsioteraapia, graviidsete füsioteraapia, spordifüsioteraapia, tööfüsioteraapia, kutse-eetika, abivahendite kohandamine ja kasutamine, erivajadustega inimeste kehaline kasvatus ja sport, füsioterapeutiline nõustamine ja konsultatsioon).
  • Kliiniline valdkond – traumatoloogia ja ortopeedia, neuroloogia, sisehaigused, lastehaigused, geriaatria, psühhiaatria, esmaabi.

Füsioterpautide lisaoskustena võib nimetada teadmisi tegevus- ja manuaalteraapiast, vesiravist, ratsutamisteraapiast, abivahendite valmistamisest, tervisedendusest ning elu- ja töökeskkonna kohandamisest.

Füsioterapeudilt eeldatakse analüüsi- ja koostöövõimet, iseseisvust, korrektsust, usaldusväärsust ja empaatiavõimet, samuti väga head suhtlemisoskust, kohanemisvõimet, iseseisvust otsuste tegemisel ning pühendumist.

Füsioterapeutide kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Füsioterapeut III, IV, V.

Füsioterapeut III kutsekvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialane kõrgharidus, III kutsekvalifikatsiooni võib taotleda ka meditsiinilise kutsekeskhariduse baasil taastusravialase töökogemusega vähemalt 10 aastat; meditsiinilise või kehakultuurialase kõrghariduse baasil taastusravialase töökogemusega vähemalt 8 aastat.

Füsioterapeut IV kutsekvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine ning füsioteraapiaalane töökogemus vähemalt 3 aastat või III kutsekvalifikatsiooni olemasolu, erialane täiendkoolitus, füsioteraapiaalane töökogemus III kutsekvalifikatsiooni tasemel vähemalt 8 aastat ning vähemalt 1 artikli avaldamine eelretsenseeritavas eriala ajakirjas.

Füsioterapeut V kutsekvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on füsioterapeut IV kutsekvalifikatsiooni olemasolu, erialane täiendkoolitus, füsioteraapiaalane töökogemus vähemalt 10 aastat ning vähemalt 2 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates eriala ajakirjades.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Eestis põhineb füsioterapeudi koolitus akadeemilisel ja kliinilisel haridusel. Nõuded füsioteraapia õppekavale on sätestatud järgmiste dokumentidega:

Eestis koolitatakse füsioterapeute riikliku koolitustellimuse alusel Tartu Ülikoolis ja Tartu Meditsiinikoolis.

Tartu Ülikoolis alustati füsioterapeutide ettevalmistamist 1990. aastal. Alates 2002/2003 õppeaastast toimub Tartu Ülikoolis õppetöö 3+2 süsteemis.

Kolme aastase bakalaureuseõppe maht on 120 ainepunkti ja õppekava nominaalne kestus 3 aastat. Bakalaureuseõpe:

  • annab üliõpilastele laiapõhjalised ja mitmekülgsed teadmised inimese organismi ehitusest ja talitlusest ning liigutustegevuse ja kehalise aktiivsusega kohanemise seaduspärasustest;
  • loob terviklik ettekujutus füsioterapeudi ja füsioteraapia rollist ning tähtsusest sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis;
  • annab üliõpilastele vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused vastavalt füsioterapeudi kutsestandardi III kutsekvalifikatsioonitaseme nõuetele;
  • tagab piisava ettevalmistuse jätkamaks õpinguid magistriõppes füsioteraapia või mõnel lähedasel erialal.

Kahe aastase magistriõppe maht on 80 ainepunkti ja õppekava nominaalne kestus 2 aastat. Magistriõpe:

  • annab süvendatud teoreetilised teadmised ja mitmekülgsed professionaalsed oskused vastavalt füsioterapeudi kutsestandardi IV ja V kutsekvalifikatsioonitaseme nõuetele;
  • tagab võimalus spetsialiseerumiseks laste, täiskasvanute, geriaatrilise või spordi füsioteraapia valdkonnale;
  • süvendab erialaste probleemide teadusliku analüüsi oskust;
  • annab esmane teadusliku uurimistöö kogemus ning valmistada üliõpilasi ette jätkamaks õpinguid doktoriõppes.

Alates 1999. aastast korraldab Tartu Ülikooli Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut täiendõpet füsioteraapia alal. Täiendõpe on suunatud eelkõige inimestele, kes töötavad füsioteraapia alal, kuid ei ole läbinud vastavat õpet.

Tartu Meditsiinikoolis alustati füsioterapeutide ettevalmistamist 2001. aastal. Väljaõpe kestab 3 aastat.

Esimesel õppeaastal õpitakse põhiaineid: anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat, biomehaanikat, taastusravi ja füsioteraapia aluseid jt aineid. Teisel aastal õpetatakse erinevaid haigusi ja taastusravi nende korral ning algavad kliinilised praktikumid. Kolmandal aastal õpitakse alternatiivkommunikatsiooni, tegevusteraapiat, neuroloogiat jt aineid ning jätkuvad kliinilised praktikumid. Füsioteraapia õppe lõppeb diplomitöö kaitsmisega. Kooli lõpetamisel antakse lõpetajale diplom.

TÖÖVÄLJAVAATED

Füsioterapeudid töötavad tervishoiu-, sotsiaal-, haridusasutuses või erapraksises. Nad leiavad tööd haiglates, polikliinikutes, taastusravi- ja tervisekeskustes, sanatooriumides, puuetega inimeste rehabilitatsioonikeskustes, abivahendite- ja ortoosikeskustes, vanade-, hoolde- ja koolkodudes, spordiklubides, erapraksises, erialaliitudes jne. Samuti võivad füsioterapeudid leida rakendust Sotsiaalministeeriumis, erivajadustega laste rühmades ja koolides, teaduslaborites ning käia patsientide juures kodus jne.

Eesti füsioterapeutide registrisse kuulub 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 238 füsioterapeuti. Eesti taastusravivõrgu arengukava järgi vajab Eesti 2015. aastal 900 füsioterapeuti.

Eestis töötavad praegu füsioteraapia alal lisaks füsioterapeutidele väga erineva haridusega inimesed: keskeriharidusega meditsiinitöötajad (valdavalt õed), kõrgharidusega kehalise kasvatuse õpetajad ja treenerid, arstid, massöörid jne. Enamus neist on küll läbinud lühiajalised spetsialiseerumiskursused, kuid need ei ole piisavad ega anna füsioterapeudi kvalifikatsiooni.

Samuti on sõltuvalt töökohast erinevad füsioteraapia valdkonnas töötavate inimeste ametinimetused. Neist levinumad on füsioterapeut, ravikehakultuuri instruktor, ravivõimlemise instruktor, liikumisravi spetsialist, taastusravi õde, elektriravi õde ja füsiaatria õde. Valdav enamus neist pärineb nõukogudeajast. 2008. aastaks planeerib Eesti Füsioterapeutide Liit saavutada kõikide füsioteraapia valdkonna teenuste osutajate puhul ühtse ametinimetuse „füsioterapeut“ kasutusele võtmist. Selleks peavad kõik füsioterapeudi ametinimetuse taotlejad läbima kutseomistamise protseduuri.

Nii nagu arenenud läänemaailmas nii ka Eesti Vabariigis on vajadus füsioterapeutide järele kasvanud. Seda enam, et enne 1990. aastat Eestis füsioterapeute spetsiaalselt ei koolitatud. Arenenud Euroopa riikides on ligikaudu 1000 elaniku kohta üks füsioterapeut, kuid Eestis on 2005 aasta 1. jaanuari seisuga üks füsioterapeut 5744 elaniku kohta (Tabel 2).

Haiglad näevad lisaks „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses“ nimetatud tervishoiutöötajate (arst, hambaarst, õde, ämmaemand) vajadusele oluliselt suuremat nõudlust füsioterapeutide järele. 2003. aastal läbiviidud tööjõu-uuringu andmetel vajasid uuringus osalenud haiglad lähiaastatel üle 100 füsioterapeudi. Lisaks praktilisele füsioterapeudi tööle on järjest enam füsioterapeute leidnud rakendust rehabilitatsiooniosakondade juhatajatena ja vanemfüsioterapeutidena. Samuti on mitmed ülikooli füsioteraapia eriala lõpetanud siirdunud tööle põhjamaadesse ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

Hõive

Tabel 2: Füsioterapeutide arv erinevates Euroopa riikides Euroopa Füsioterapeutide Liidu (14.07.2003) ja Eesti Füsioterapeutide Liidu (01.01.2005) andmetel.

Riik

Elanike arv

Füsioterapeutide arv

Elanikke FT kohta

  1. Itaalia

57844017

40000

145

  1. Belgia

10309725

29000

356

  1. Soome

5194901

11500

452

  1. Norra

4524066

9300

486

  1. Island

286575

500

573

  1. Taani

5368354

8790

611

  1. Šveits

7261210

10000

726

  1. Rootsi

8909128

12000

742

  1. Holland

16105285

18650

864

  1. Saksamaa

82440309

85000

970

  1. Prantsusmaa

59344025

55000

1079

12. Austria

8139310

6000

1357

  1. Luxemburg

444050

300

1480

  1. Bulgaaria

7891065

5000

1578

  1. Tšehhi

10269726

5000

2054

  1. Küpros

759100

280

2711

  1. Hispaania

40409330

13000

3108

  1. Ungari

10174853

2800

3634

  1. Pooola

38632453

10000

3863

  1. Portugal

10335559

2000

5168

  1. EESTI

1366959

238

5744

  1. Läti

2345768

250

9383

LÄHEDASED AMETID

  • Tegevusterapeut
  • Taastusarst
  • Manuaalterapeut
  • Kiropraktik
  • Osteopaat
  • Taastusravi õde
  • Massöör
  • Toitumisspetsialist

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Ligi pooled tervishoiuasutused kasutavad põhipalga ja tulemuspalga kombinatsiooni ja põhipalka. Vähem leiab kasutamist tükitöö. Füsioterapeudi palk sõltub suuresti Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kuuluvate taastusravi alaste teenuste hindadest. Lisaks eelpool märgitule on suurenenud viimasel ajal patsientide omaosalus füsioteraapia teenuste eest tasumisel.

Samuti on suurenenud füsioterapeutide osakaal individuaalsete rehabilitatsiooniplaanide koostamisel, mida rahastatakse Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Regiooniti on füsioterapeutide palk erinev. See on sõltuvalt töökohustusest ja -iseloomust 5 000–10 000 krooni. 2004. aastal oli füsioterapeutide keskmine palk Eestis ~6500 krooni. Prevaleerivalt on see suurem erapraksises.

TÄIENDAV INFO

Eestis on füsioteraapia valdkonnas töötavaid inimesi ühendavaks kutseliiduks Eesti Füsioterapeutide Liit (EFL). Liidu tegevuse eesmärgiks on liidu liikmete huvide kaitsmine ja erialase professionaalsuse tõstmine ning eriala tutvustamine ja propageerimine.

Liidu põhiülesanded on:

  • järelevalve teostamine füsioterapeudi kutse-eetika reeglite järgimise üle;
  • tingimuste loomine füsioterapeutide ja liikumisravi spetsialistide kutsetöö korraldamiseks;
  • kutsealase koolitustegevuse koordineerimine, seminaride ja konverentside korraldamine, kirjanduse ja õppematerjalide levitamine;
  • soovituste ja ettepanekute tegemine füsioteraapia teenuse efektiivsuse tõstmiseks;
  • liidu ja liidu liikmete huvide esindamine ja kaitsmine riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites, kohtus ja muudes asutustes ning väljaspool Eestit;
  • tervislike ja sportlike eluviiside propageerimine;
  • koostöö arendamine World Confederation for Physical Therapy, European Region of WCPT ja teiste rahvusvaheliste erialaühendustega ning välisriikide erialaliitudega;
  • stipendiumide maksmine.

Eesti Füsioterapeutide Liitu kuulub 2005. aasta 1. jaanuari seisuga kokku 194 liiget, kellest 106 on tegevliikmed, 86 toetajaliikmed ja 2 auliikmed. Liidu tegevliikmeks võivad olla füsioterapeudid ja taastusravi valdkonnas tegutsevad juriidilised isikud. Auliikmeteks võivad olla kõik füüsilised isikud. Liidu toetajaliikmeteks võivad olla taastusravi valdkonnas praktiseerivad isikud ja füsioteraapia eriala üliõpilased.

EFL on Euroopa Füsioterapeutide Liidu (WCPT-Europe) ja Ülemaailmse Füsioteraapia Konföderatsiooni (World Confederation for Physical Therapy) liige.

EESTI FÜSIOTERAPEUTIDE LIIT
Postiaadress: Lai 37 Tartu 51005
Tel/faks: +372 7375 379
e-post: info@fysiot.ee
www.fysiot.ee

FÜSIOTERAPEUTIDE EETIKAKOODEKS

  1. Füsioterapeudid respekteerivad kõikide inimeste õigusi ja väärikust.
  2. Füsioterapeudid nõustuvad kehtivate seaduste ja eeskirjadega, mis käivad füsioteraapia alase praktiseerimise kohta.
  3. Füsioterapeudid võtavad endale vastutuse õigete harjutuste valiku üle otsustamisel.
  4. Füsioterapeudid toetavad ja soodustavad kõrgeid standardeid füsioteraapia praksises, hariduses ja uuringutes.
  5. Füsioterapeudid otsivad võimalusi, et saada oma töö eest väärikat ja mõistlikku tasu.
  6. Füsioterapeudid annavad tarbijale täpset ja adekvaatset informatsiooni erialast ja teenustest mida nad pakuvad.
  7. Füsioterapeudid võtavad endale vastutuse kaitsta rahvast ja eriala ebaeetilise, ebapädeva või illegaalse tegevuse eest.
  8. Füsioterapeudid püüdlevad selle poole, et suunata rahvast oma tervist väärtustama.
printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 25. 03. 2008. 10:04

Time: 0.1859279 s.