et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Ehitusviimistlejad

Kool.ee-haridusportaal :: Ehitusviimistlejad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEhitusviimistlejad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Ehitusviimistlejad

OLULISED MOMENDID

  • Seoses ehitustegevuse hoogustumisega on nõudlus heade kutseoskustega ehitustööliste järele lähiaastatel suur
  • Täpsus, korrektsus ja kannatlikkus
  • Valdavalt seisev töö
  • Meeskonnatöövõimelisus

TÖÖ ISELOOM

Ehitusviimistlejate töö seisneb ehituspindade lõppviimistlemises. Nad krohvivad, pahteldavad, värvivad, tapeedivad ja plaadivad hoonete sise- ja välispindu.

Ehitusviimistlejate valdkonnas võib eristada järgmisi erialasid:

  • krohvija
  • maalrid: ehitusmaaler, maaler, lupjaja, parketilakkija, seinakatja, tapeetija
  • põrandakatjad: kivipõranda, mosaiikpõranda, parkettpõranda ja puitpõranda katjad
  • plaatija.

Ehitusviimistlejate põhilisteks tööülesanneteks on:

  • Krohvimistööd - pindade ettevalmistamine krohvimiseks, krohvitööde ning dekoratiivkrohvitööde tegemine. Krohvijad kannavad krohvi interjööriseintele, lagedele ja välisseintele. Krohviga on võimalik saavutada nii siledaid, kui ka mustrilisi ja ornamentidega pindu.
  • Maalritööd - pindade ettevalmistamine lõppviimistluseks, värvi pealekandmine või pihustamine, pindade lakkimine, ruumide seinte ja lagede katmiseks tapeedi, tekstiili jne. mõõtmine ja kleepimine.Maalrite tööülesanne on anda pindadele puhas, meeliköitev ja värske ilme. Kui tegemist on remonttöödega, tuleb eelnevalt vana värv või kattematerjal hoolikalt eemaldada. Värvid või kattematerjalid tuleb valida vastavalt keskkonnatingimustele – kas tegemist on siseruumi või hoone välisseintega. Samadest tingimustest tuleb lähtuda ka pinna aluskattematerjali valimisel.
  • Plaatimistööd - pindade ettevalmistamine keraamiliste või muude plaatidega katmiseks, plaatide kokkusobitamine ja paigaldamine.
  • Rull- ja vaipmaterjalide paigaldamine.

TÖÖTINGIMUSED keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg

Töötingimused võivad olla muutuvad – töötatakse nii sees kui väljas. Töötada tuleb enamasti seistes, palju on tegemist ka ronimisega ja rippuvas asendis töötamisega, käteasend võib olla ka pea kohal. Palju töötatakse ka välistingimustes, kuid harva märja, rõske või külma ilma korral. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega, kuna need on kleepuvate ja vedelate ainetega töötamisel kerged tekkima.

Ehitusviimistlejate töövahenditeks on erinevad kuivsegud, sideained, ehitusplaadid (nt fassaadi- ja kipsplaadid), pintslid, tapeedi- ja värvirullid, värvid, lakid, liimid, lahustid jms.

Ehitusviimistleja puutub oma töös kokku tolmu ja muu saastumisega ning erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes.

Kutse eeldab valmisolekut töötada puhkepäevadel, riiklikel pühadel, samuti varahommikusel, hilisõhtusel ning öisel ajal. Valmis tuleb olla ka vahetustega tööks. Konkreetseid töögraafiku näiteid on keeruline välja tuua, kuna tellimustööde maht on väga varieeruv ning sõltub suuresti tellijast.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Viimistlejate olulisimateks oskusteks on ehitusalased teadmised ja ehituskorraldus, eesti keele oskus ja erialased oskused. Isiksuseomadustest vajavad eelkõige tähelepanu iseseisva töö võime, kohuse- ja vastutustunne ning täpsus.

2003.a läbi viidud sektoriuuringu põhjal hinnatakse viimistleja kompetentse valdavalt rahuldavaks või arengutvajavateks. Probleemseimad valdkonnad on erialased oskused, tööohutus ja täpsus.

Ehitusviimistleja kutsealal töötamiseks vajalikud üldteadmised:

  • töötervishoid ja tööhügieen
  • tuleohutus ning tulekustutusvahendid
  • elektriohutus
  • jäätmekäitlus, keskkonnaohutus
  • esmaabi
  • eestikeelne kutsealane sõnavara.

Ehitusvaldkonna kutsete ühised põhioskused ja teadmised:

  • Hea ehitustava tundmine ja kvaliteedi tagamine
  • Tööohutus ja ohutustehnika nõuded ehitustöödel
  • Töö nõuetekohane ja ohutu korraldamine
  • Materjalikulu ja tööaja arvestamine
  • Ehitusjooniste lugemine
  • Lihtsate ehituslike eskiiside koostamine
  • Ehitusmõõtmine
  • Ehitamise üldpõhimõtted
  • Põhilised ehitusmaterjalid ja nende omadused
  • Põhilised ehitustööriistad ja masinad.

Ehitusviimistleja põhioskuste ja –teadmiste hulka kuuluvad:

  • Viimistlusmaterjalide tundmine ja töövahendite kasutamine
  • Pindade ettevalmistamine viimistlustöödeks
  • Krohvimis-, maalri- ja plaatimistööd
  • Põrandakatete (rull-, vaip- ja muud –katted) paigaldamine.

Vastavalt erialale peab ehitusviimistleja omama ka mitmeid erioskusi ja -teadmisi:

Krohvimistööd:

  • krohvimörtide valmistamine ja kasutamine vastavalt töötingimustele ja aluspinnale
  • pindade loodimine ja majakate paigaldamine
  • masinkrohvimine
  • krohviparandused.

Maalritööd:

  • värviõpetuse ja kujunduse põhialused
  • materjalide valimine vastavalt aluspinnale ja projektile
  • värvimisel kasutatavate tööriistade kasutamine ja õiged töövõtted rullmaterjalide paigaldamine seinale.

Plaatimistööd:

  • erinevate plaatmaterjalide töötlemine (lõikamine, lihvimine)
  • plaatmaterjalide paigaldamine ja vooderdustööde üldpõhimõtete teadmine
  • materjalide valimine vastavalt töö- ja projekttingimustele

Põrandakatete (rull-, vaip- ja muud –katted) paigaldamine.

Ehitusviimistleja kutsealal töötamiseks vajalikud lisaoskused ja –teadmised on:

  • Restaureerimistööd
  • Dekoratiivviimistlustööd: tuppimine, pritsimine, aerograafia, faktuuriviimistlus,klaasi matistamine, trafarettvärvimine, tekstuuritööd jne
  • Marmoreerimine ja aaderdamine
  • Kuivkrohvplaatide paigaldamine.

Viimistlustööde tegemine eeldab normaalset füüsilist tervist. Hea tervis ja vastupidavus on väga olulised, kuna enamikel antud valdkonna töötajatel möödub oluline osa tööpäevast jalgadel seistes. Seetõttu tuleb osata jälgida organismi väsimusastet ja vajadusel vastavaid lõdvestusharjutusi sooritada. Vajalik on ka hea nägemine ja kõrguse-taluvus.

Ehitusviimistlejatele tulevad nende töös kasuks järgmised isikuomadused ja võimed:

  • loogiline mõtlemine
  • ruumiline kujutlusvõime
  • kohanemisvõime: keskkonnataluvus, pingetaluvus, stressitaluvus
  • koostöövalmidus
  • teenindusvalmidus
  • õpivõime
  • füüsilise koormuse taluvus ja pingutuse võime
  • liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon
  • hea nägemine
  • kõrguse-taluvus.

Loomupärane korra ja puhtuse loomise vajadust, hoolikust, täpsust ning vastutustunnet on ehitusviimistlejate puhul raske alahinnata.

Ehitusviimistlejatele on kinnitatud kutseoskusnõuded kutsestandardis www.eeel.ee

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Ehitusvaldkonda kuuluvate kutsete erialast väljaõpet on võimalik omandada erinevates kutsekoolides üle Eesti. Õpingute alustamiseks vajalik baasharidus on põhiharidus. Õpe kestab enamasti 3 aastat, õppima asudes on vajalik põhihariduse olemasolu.Koolile tuleb esitada arstliku komisjoni vastavasisuline kirjalik otsus, mis kinnitab, et isiku tervislik seisund võimaldab õppida ja töötada ehitusviimistlejana. Koolides on õppetöökoda, kus õpitakse põhioskusi ja töövõtteid. Oskuste omandamine jätkub praktikumi näol ettevõtetes. Kooli lõpetamiseks on vaja sooritada erialane lõpueksam riiklikule eksamikomisjonile ning kooli poolt määratud kohustuslik üldaine eksam.

Ehitusviimistleja õppekava peamised ained on:

  • Üldehitustööd
  • Ehitusmõõdistamine
  • Krohvimine
  • Pindade ettevalmistamine
  • Maalritööd I ja II
  • Plaatimine I ja II
  • Maalritööde erioskused
  • Komplekstööd ehitusobjektidel
  • Üld-ja erialaained
  • Ettevõttepraktika

Haridus- ja Teadusministeeriumi Õppekavade registrist saab informatsiooni õppekavade kohta, mille alusel toimub või on toimunud õpe Eesti haridussüsteemis, va üld-, huviala- ja täiendushariduse õppekavad.

Ehitusviimistlejatel on täiendkoolituse ja kogemuste tulemusena võimalik saada viimistlustööde järelvaatajaks, inspektoriks või instruktoriks. Kõige tulemuslikumaks ja enimkasutatavaks peetakse sektoris ettevõttesisest täiendkoolitust. Paljud ehitusettevõtjatest peavad tulemuslikuks ka erakoolitajate, avalik-õiguslike koolide ning partnerite või tarnijate poolt pakutavaid koolitusi. Peale ettevõttesisese koolituse on kõige enam kasutatud erakoolitajate koolitusteenust. Samuti peetakse tulemuslikuks iseõppimist ja koolitust välismaal.

Koolinoortele, kes soovivad tulevikus asuda tööle ehitusviimistlejana, tuleb üldhariduskooli õppeainetest pöörata tähelepanu järgmistele õppeainetele:

  • keemia
  • füüsika
  • kehaline kasvatus
  • §käelist tegevust ja ilumeelt arendavad õppeained (töö- ja kunstiõpetus) ning
  • harrastused.

TÖÖVÄLJAVAATED

Enamik ehitusviimistlejatest töötab ehitus- ja remonditöid teostavates ettevõtetes. 2003.a sektoriuuringu põhjal oli ehitustöid teostavaid ettevõtteid kokku 2177, sh 81 ettevõtet, mille tegevusalaks on ehitiste viimistlus. Kokku töötas 2003. a. jaanuari kuu seisuga ehitustöid teostavates ettevõtetes 39 000 töötajat (2002. a. jaanuaris 37 600). Töötajate arv on ehitussektoris kõige suurem neis firmades, kus töötajate arv on kuni 19. Üle 100 töötajaga oli 2001. a seisuga vaid 2% firmadest.

Edukad ehitusviimistlejad peavad suutma omandama täiendavaid teadmisi pidevalt uuenevate ehitusmaterjalide ja viimistlustehnikate osas. Oskuslik viimistleja on alati hinnatud ja oodatud töötaja.

2000.a. rahvaloenduse andmetel oli ehitusviimistleja kutsealal hõivatud töötajate arv ca 3341 (neist põrandategijad ja plaatijad – 426, krohvijad – 242 ja maalrid – 2673).

2003.a. vahendati riiklike tööhõiveametite kaudu ehitusviimistlejatele 248 tööpakkumist (neist18 – põrandategijad, 43 – krohvijad, 187 – maalrid). Tööhõiveametites registreeritud tööotsijatest soovis leida tööd ehitusviimistlejana 1549,viimistleja kvalifikatsiooni omas aga 1421.

Majanduskeskkonna muutumine on seadnud uusi nõudeid ehitusturule, on kasvamas rajatiste ja infrastruktuuride (trassid, liiklusehitised, teed) ehitamise osatähtsus. Samuti jätkub elamuehituse kasv. Aastal 2003 ehitati umbes 2000 korterit ning selline tase võib püsida veel 4-5 aastat. Elamuehituse plahvatuslikust kasvust saab siiski rääkida vaid Tallinnas ja selle lähistel – siin asub ca 70-80% elamuehitusturust. Tartusse on elamuehitusbuum alles jõudmas ning Pärnus saab alles rääkida üksikutest elamuehitusprojektidest.

Kaubanduspindade kasutusse andmise tõus on ekspertide arvates jõudnud haripunkti, kuid seniste arengute kestmisel võib see jätkuda ka järgnevatel aastatel. Kuna elamuehitusega tegelevate ehitusettevõtete tellimused on kasvamas, on järgnevatel perioodidel oodata elamuehituse kasvu. Ehitusettevõtete küsitluse andmetel ehituses tõusutrend jätkub, kuigi kasvukiirus ilmselt mõnevõrra väheneb.

Ehitustöid teostavad ettevõtted Eestis on seni olnud konkurentsivõimelised Lätis, Leedus, Soomes ja Venemaal. Euroopa Liidu liikmesriigina võib Eesti konkurentsivõime teistes riikides muidugi oluliselt laieneda.

Toimub eristumine madalama ja kõrgema kvalifikatsiooniga ehitustööliste kategoorias. Nõudlus jääb aga mõlema kategooria osas. Ehitustöid teostavates ettevõtetes on seoses ehitustööde mahtude suurenemisega jätkuvalt raskuse sobiva kvalifitseeritud tööjõu leidmine. Sektoriuuringu põhjal valmistab kõige enam töötajate töölevõtmisel ettevõtetele raskusi sobiva väljaõppega inimeste puudumine. Probleemina tuuakse välja ka töökogemuse puudumist, vajadust töötajate ülesostmise järele. Kõige rohkem tunnevad kvalifitseeritud tööjõu puudust mitteeluhoonete ehitajad.

2003. a. läbiviidud tööjõu-uuringu andmetel on viimistlejate hinnanguline vajadus aastatel 2003.-2005500-800 ringis.

LÄHEDASED AMETID

Ehitusviimistlejale lähedaseks ametiks on üldehitaja.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Enamik ehitusettevõtteid maksab oma töötajatele põhi- ja tulemuspalka. Osades ettevõtetes leiab rakendamist töö tasustamine tükitöö alusel, mõnevõrra vähem kasutakse FIEd või alltöövõttu. Tükitöö hinnad lepitakse kokku igal konkreetsel juhul eraldi.

Keskmine brutokuupalk ehitustöid teostavates ettevõtetes oli 2001.a. IV kvartalis ~5600 krooni, 2002.a. IV kv ~6050 krooni.

2003. a sektoriuuringu põhjal oli ehitusviimistlejate miinimum brutopalk umbes 5500 kuni 6000 ning maksimum 9600 kuni 10 300 krooni. Viimistlejate palgatõusuks prognoosivad ehitusettevõtted keskmiselt 5% aastas.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Ehitusettevõtjate Liit.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Kiriku 6, 10130 Tallinn
Tel: +372 648 9005
Faks: +372 641 0071
e-post: eeel@eeel.ee
www.eeel.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 1. 03. 2008. 08:23

Time: 0.0653710 s.