Disainerid

Disainerid

OLULISED MOMENDID

• Disainerid on majanduslikult mõtlevad loomingulised töötajad
• Disainerid kujundavad uusi tooteid
• Disaineritöö nõuabkunstiannet, tehnilist jamajanduslikku taipu
• Disaineri elukutse on prestiizhikas ja perspektiivikas
• Disaineri teenimisvõimalused on head.

TÖÖ ISELOOM

Disain on suhteliselt uus valdkond loomemajanduses ja termin tuleneb ingliskeelsest sõnast „design”, mis tähendab kujundama, projekteerima. Disainerid on seega kunstnikud, kes kujundavad inimestele uue funktsiooni ja kujuga kasutuskõlblikke esemeid - alates autodest ja tööriistadest, lõpetades vannide, kodumasinate, rõivaste ja mänguasjadega.

Disaineri ülesanne on luua uusi tooteid, mis on funktsionaalsed, ergonoomilised, välimuselt (värv, kuju) ilusad, sobivast materjalist, ohutud ja mugavad kasutada. Disainerid töötavad sageli koos inseneride ja konstruktoritega, kes aitavad lahendada tehnilisi probleeme. Uus toode võib alguse saada ka inseneri/teadlase leiutisest, siis annab disainer tootele vormi ja värvilahenduse.

Peale tellimusega kaasnevat lähteülesannet uue toote loomiseks või olemasoleva eseme uuendamiseks on disaineri esimeseks ülesandeks informatsiooni kogumine - millised on inimeste vajadused, millised on uued suunad disainis, võimalused selle tootmiseks tööstuses ja turustamiseks. Seejärel loob disainer kas käsitsi või arvutis uue eseme või detaili eskiisi ja näitab seda tellijale. Kui disainer tegutseb tootega iseseisvalt, siis teeb ta kokkuleppe mõne tootjaga.

Põhiline osa disainerite loomingust valmib tööstuses ja lõpptulemiseni jõudmine eeldab pikka protsessi - informatsiooni kogumisele järgneb tööjooniste tegemine, konsulteerimine inseneride ja klientidega, toodangu prototüübi valmistamine, toote esitlemine ja katsetamine/testimine.

Tänapäeval on uue toote edukalt turule tulemise eelduseks erinevate valdkondade spetsialistide tihe koostöö ja tööstusdisainilahendus tähendab toote või selle koosteosa tasapinnalist või ruumilist väliskujundust. Disaineri looming on mõeldud kasutamiseks eelkõige masstootmises.

Disainerid spetsialiseeruvad vastavalt toodete tüpaaži ja materjali järgi:

• Tootedisainer kavandab ja kujundab uusi tooteid. Tihti spetsialiseeruvad tootedisainerid veel omakorda teatud toote või materjali järgi, näiteks valgustite disainerid, mänguasjade disainerid, mööblidisainerid jne.
• Moedisainer kavandab ja kujundab rõivaste üksikmudeleid ning moekollektsioone.
• Graafiline disainer kujundab visuaalseid kommunikatsioonivahendeid, korporatiivset identiteeti firmadele, sh kaubamärke, logosid, reklaamplakateid, jne. Disaineri töid avaldatakse erinevates meediakanalites -nii trükis kui ekraaniväljundites-reklaamfilmid,arvuti veebilehed.
• Tekstiilidisainer tegeleb kangakudumise ja kangatrükkimisega, tema tööks on rõiva- ja sisustustekstiilide loominening kangastega interjööri kujundamine.
• Klaasidisainer kujundab uusi klaastooteid, vitraaže.
• Nahadisainer kujundab nahast esemeid - kotte, raamatuköiteid, ehteid ja muid aksessuaare.
• Ehtedisainer loob uusi ehteid.

Disaineri töö on pingeline, huvitav ja vastutusrikasning tema töö tulemus mõjutab suuresti inimeste enesehinnagut ja väärtussüsteeme.

TÖÖTINGIMUSED

Disaineri pöhitöö toimub hästi valgustatud siseruumis - ateljees, büroos. Ruumi suurus ja varustatus sõltub disaineri töövaldkonnast, kuna erinevate toodete kujundamine ja modelleerimine nõuab erinevaid materjale ja töövahendeid. Töövahenditeks on alates joonistusvahenditest kuni arvutini- paljud tooted konstrueeritakse esmalt CAD programmides. Arvutidisaineri tööriistadeks on näiteks pliiats ja paber, arvuti, printer ja skänner, fotoaparaat ja DVD-kirjutaja jne.

Väga spetsiifilisi töövahendeid ja tehnikat kasutavad ehte- ja klaasidisainerid. Materjali graveerimine, lihvimine, sulatamine nõuab keeruliste töövahendite ohutut ja osavat käsitlust.

Enamus disainereid töötab vabagraafiku alusel, st nende tööaeg ei ole täpselt määratletud. Loomingulist tööd on raske planeerida, hooti tuleb töötada 10-12 tundi päevas.

Disainertöö nõuab suurt koormust silmadele.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Oma kutsealal töötamiseks peab disaineritel olema ülevaade nii Eesti kui maailma kultuurilisest, tehnoloogilisest ja majanduslikust arengust. Disainerid on kursis maailma disainipoliitika ja arengusuundadega. Nad teavad rahvusvahelisi moetrende ning kohandavad oma loomingut vastavalt turu nõuetele ja tehnoloogilistele võimalustele.

Vajalikud on teadmised sotsiaal- ja kommunikatsiooniteooriates, sest disaineritele oluline tajuda ja ette näha muutusi tarbija elustiilis ja väärtushinnangutes. Nad peavad teadma erialasse puutuvat seadusandlust (tervisekaitse nõuded, patendiseadus, tootedisaini õigusaktid), ergonoomikat, turundust ja reklaamipõhimõtteid.

Disainerid on loomingulised inimesed ja sellel kutsealal töötamine nõuab eelkõige kunstiannet- nad oskavad joonistada, maalida. Neil on teadmised värvi- ja vormiõpetusest, projekteerimisest, modelleerimisest, kompositsioonist, arvutigraafikast. Nadpeavad tundma erinevaid materjale ja nende omadusi, kasutusvõimalusi,hinda, turvalisust.

Disainerite oskused ja teadmised on vastavuses tema spetsialiseerumisega.

Tootedisainer tunneb oma toote kujundamiseks vastavaid töövõtteid ja tingimusi- mööblidisainer mööbli konstrueerimist, klaasidisainer graveerimist, söövitustehnikaid, nahadisainer nahkaksessuaare ja nahatöötlemisega seonduvat. Tekstiilidisainer oskab erinevaid kudumistehnoloogiaidst, silmuskudumist, viltimist, arvutidisainer tunneb vajalikke arvutiprogramme, tüpograafiat, infograafika, veebidisaini, raamatukujundust.

Moedisainerite kutseoskusnõuded on kirjeldatud kutsestandardis moedisaineri assistent IV, moedisainer V.

Disaineri elukutse nõuab loovust ja innovaatilisust - tuleb ju välja mõelda nii uusi tooteid kui ka seniseid kaasaegsemateks muuta. Tal peab olema stiilitunnetus, kontsentreerumisvõime ning kannatlikkus oma töid teostada. Väga oluline on koostöövalmidus, kuna uued tooted juurutatakse koos teiste eriala inimestega (insenerid, turundusspetsialistid jne).

Disainerid peavad ennast pidevalt täiendama nii kirjanduse kui ka konkurssidel ja messidel osalemise kaudu. See nõuab ka võõrkeeleoskust.

Disainerid osalevad erialaga seonduvate firmade toote- ja tehnoloogiatutvustustel. Koolitusi korraldab ka Eesti Kunstiakadeemia juures asuv Disaini Innovatsioonikeskus.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Disaineriks saab õppida Eesti Kunstiakadeemias ( EKA) www.artun.ee.

EKA disainiosakonnas õpitakse moe-, toote-, naha-, ehte- ja tekstiilidisaini, meediateaduskonnas graafilist disaini. 3-aastane õpe annab bakalaureusekraadi. Samadel erialadel on võimalik omandada 2 aastaga lisaks ka magistrikraad. Sisseastujatel tuleb arvestada suure konkursiga, sest riigieelarvelisi kohti on vähe ja vastuvõetud üliõpilaste arv väike - keskmiselt on eriala kursusel 5 üliõpilast.

Rakendusliku kõrghariduse annab kolma aastaga naha-, mööbli-, meedia ja arvutidisainis (graafiline disain) Tartu Kõrgem Kunstikool (TTK) www.art.tartu.ee. TKK on ainus õppeasutus Eestis, kus antakse ühendatult mööbli kujundamis- ja restaureerimisalast rakenduskõrgharidust.

Moekunstnik-disaineriks õpitakse ka Euroulikoolis www.euroun.ee (bakalaureusekraad omistatakse nelja aastaga) ja Disaini Instituudis www.ddk.ee, kus saab nelja aastaga rakendusliku kõrghariduse rõivadisaini (moedisain) erialal.

Noored, kes tahavad omandada disaineri elukutset, peaksid olema loovad, omama nii kunstiannet kui ka tehnika- ja majadusehuvi.

TÖÖVÄLJAVAATED

Disainerid töötavad peamiselt kaubandusettevõtetes (sisustuskauplus), disaini- ja sisearhitektuuribüroodes, aga ka väikeettevõtjana. Näiteks moedisainerid töötavad disainer-stilistina kas suurtööstuse õmblusettevõttes või oma ateljees füüsilisest isikust ettevõtjana.

Paljud disainerid töötavad tootmisettevõtetes, kus valmivad nende disainitud tooted – nad osalevadfirma strateegia väljatöötamises ja on kaasatud ka toote valmimisprotsessile.

Graafikadisainerid töötavad reklaamibüroodes, ajalehtede/ajakirjade toimetustes, samuti vabakutselistena. Eriti kiiresti kasvab vajadus just arvutugraafikute järgi.

Disain on perspektiivikas ala. Innovatsioon on enamus riikide võtmesõnaks majanduslikus/kultuurilises arengus ja disain on selle lahutamatu osa.

LÄHEDASED AMETID - Disaineritele lähedased ametid on arhitektid, sisearhitektid, tootekonstruktorid, kunstnikud.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Disaineritel on küllaltki head teenimisvõimalused- keskmine palk ületab 10000 krooni kuus. Sissetulek sõltub palju ka töökohast. Tootmisettevõtetes ja disaini- ja sisearhitektuuribüroodes on tavaliselt kindel kuupalk, millele võib lisanduda näiteks toote läbimüügitulu. Väiksemates ettevõtetes ja vabakutselistena töötavatel disaineritel on sissetulek lepingute ja tellimuste alusel, peamiselt nn. tükitöö arvestusel.

TÄIENDAV INFO

Eesti Disainerite Liit
juriidiline aadress: Tartu mnt 1
postiaadress: Suur-Karja 14, Tallinn
www.edl.ee
E-post: leart@estpak.ee

Eesti Disainerite Liitu kuulubligi 90 spetsialisti toote-, mööbli, moe-, tekstiili- ja graafilisi disaini vallast, meie loova tööstuse ühe haru koorekiht. EDL keskendub disainerite erialaste oskuste ja kutsealaste teadmiste arendamisele. EDL peamiseks eesmärgiks on oma liikmete ja oskuste kõrge kvaliteedi tagamine ja eetikakoodeksi järgimine

Kutseala hõive 2003

2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

printerisõbralik versioon esita küsimus