et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Disainerid

Kool.ee-haridusportaal :: Disainerid Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeDisainerid,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Disainerid

OLULISED MOMENDID

  • Disainerid on majanduslikult mõtlevad loomingulised töötajad
  • Disainerid kujundavad uusi tooteid
  • Disaineritöö nõuabkunstiannet, tehnilist jamajanduslikku taipu
  • Disaineri elukutse on prestiizhikas ja perspektiivikas
  • Disaineri teenimisvõimalused on head.

TÖÖ ISELOOM

Disain on suhteliselt uus valdkond loomemajanduses ja termin tuleneb ingliskeelsest sõnast „design”, mis tähendab kujundama, projekteerima. Disainerid on seega kunstnikud, kes kujundavad inimestele uue funktsiooni ja kujuga kasutuskõlblikke esemeid - alates autodest ja tööriistadest, lõpetades vannide, kodumasinate, rõivaste ja mänguasjadega.

Disaineri ülesanne on luua uusi tooteid, mis on funktsionaalsed, ergonoomilised, välimuselt (värv, kuju) ilusad, sobivast materjalist, ohutud ja mugavad kasutada. Disainerid töötavad sageli koos inseneride ja konstruktoritega, kes aitavad lahendada tehnilisi probleeme. Uus toode võib alguse saada ka inseneri/teadlase leiutisest, siis annab disainer tootele vormi ja värvilahenduse.

Peale tellimusega kaasnevat lähteülesannet uue toote loomiseks või olemasoleva eseme uuendamiseks on disaineri esimeseks ülesandeks informatsiooni kogumine - millised on inimeste vajadused, millised on uued suunad disainis, võimalused selle tootmiseks tööstuses ja turustamiseks. Seejärel loob disainer kas käsitsi või arvutis uue eseme või detaili eskiisi ja näitab seda tellijale. Kui disainer tegutseb tootega iseseisvalt, siis teeb ta kokkuleppe mõne tootjaga.

Põhiline osa disainerite loomingust valmib tööstuses ja lõpptulemiseni jõudmine eeldab pikka protsessi - informatsiooni kogumisele järgneb tööjooniste tegemine, konsulteerimine inseneride ja klientidega, toodangu prototüübi valmistamine, toote esitlemine ja katsetamine/testimine.

Tänapäeval on uue toote edukalt turule tulemise eelduseks erinevate valdkondade spetsialistide tihe koostöö ja tööstusdisainilahendus tähendab toote või selle koosteosa tasapinnalist või ruumilist väliskujundust. Disaineri looming on mõeldud kasutamiseks eelkõige masstootmises.

Disainerid spetsialiseeruvad vastavalt toodete tüpaa˛i ja materjali järgi:

  • Tootedisainer kavandab ja kujundab uusi tooteid. Tihti spetsialiseeruvad tootedisainerid veel omakorda teatud toote või materjali järgi, näiteks valgustite disainerid, mänguasjade disainerid, mööblidisainerid jne.
  • Moedisainer kavandab ja kujundab rõivaste üksikmudeleid ning moekollektsioone.
  • Graafiline disainer kujundab visuaalseid kommunikatsioonivahendeid, korporatiivset identiteeti firmadele, sh kaubamärke, logosid, reklaamplakateid, jne. Disaineri töid avaldatakse erinevates meediakanalites -nii trükis kui ekraaniväljundites-reklaamfilmid,arvuti veebilehed.
  • Tekstiilidisainer tegeleb kangakudumise ja kangatrükkimisega, tema tööks on rõiva- ja sisustustekstiilide loominening kangastega interjööri kujundamine.
  • Klaasidisainer kujundab uusi klaastooteid, vitraa˛e.
  • Nahadisainer kujundab nahast esemeid - kotte, raamatuköiteid, ehteid ja muid aksessuaare.
  • Ehtedisainer loob uusi ehteid.

Disaineri töö on pingeline, huvitav ja vastutusrikasning tema töö tulemus mõjutab suuresti inimeste enesehinnagut ja väärtussüsteeme.

TÖÖTINGIMUSED

Disaineri pöhitöö toimub hästi valgustatud siseruumis - ateljees, büroos. Ruumi suurus ja varustatus sõltub disaineri töövaldkonnast, kuna erinevate toodete kujundamine ja modelleerimine nõuab erinevaid materjale ja töövahendeid. Töövahenditeks on alates joonistusvahenditest kuni arvutini- paljud tooted konstrueeritakse esmalt CAD programmides. Arvutidisaineri tööriistadeks on näiteks pliiats ja paber, arvuti, printer ja skänner, fotoaparaat ja DVD-kirjutaja jne.

Väga spetsiifilisi töövahendeid ja tehnikat kasutavad ehte- ja klaasidisainerid. Materjali graveerimine, lihvimine, sulatamine nõuab keeruliste töövahendite ohutut ja osavat käsitlust.

Enamus disainereid töötab vabagraafiku alusel, st nende tööaeg ei ole täpselt määratletud. Loomingulist tööd on raske planeerida, hooti tuleb töötada 10-12 tundi päevas.

Disainertöö nõuab suurt koormust silmadele.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Oma kutsealal töötamiseks peab disaineritel olema ülevaade nii Eesti kui maailma kultuurilisest, tehnoloogilisest ja majanduslikust arengust. Disainerid on kursis maailma disainipoliitika ja arengusuundadega. Nad teavad rahvusvahelisi moetrende ning kohandavad oma loomingut vastavalt turu nõuetele ja tehnoloogilistele võimalustele.

Vajalikud on teadmised sotsiaal- ja kommunikatsiooniteooriates, sest disaineritele oluline tajuda ja ette näha muutusi tarbija elustiilis ja väärtushinnangutes. Nad peavad teadma erialasse puutuvat seadusandlust (tervisekaitse nõuded, patendiseadus, tootedisaini õigusaktid), ergonoomikat, turundust ja reklaamipõhimõtteid.

Disainerid on loomingulised inimesed ja sellel kutsealal töötamine nõuab eelkõige kunstiannet- nad oskavad joonistada, maalida. Neil on teadmised värvi- ja vormiõpetusest, projekteerimisest, modelleerimisest, kompositsioonist, arvutigraafikast. Nadpeavad tundma erinevaid materjale ja nende omadusi, kasutusvõimalusi,hinda, turvalisust.

Disainerite oskused ja teadmised on vastavuses tema spetsialiseerumisega.

Tootedisainer tunneb oma toote kujundamiseks vastavaid töövõtteid ja tingimusi- mööblidisainer mööbli konstrueerimist, klaasidisainer graveerimist, söövitustehnikaid, nahadisainer nahkaksessuaare ja nahatöötlemisega seonduvat. Tekstiilidisainer oskab erinevaid kudumistehnoloogiaidst, silmuskudumist, viltimist, arvutidisainer tunneb vajalikke arvutiprogramme, tüpograafiat, infograafika, veebidisaini, raamatukujundust.

Moedisainerite kutseoskusnõuded on kirjeldatud kutsestandardis moedisaineri assistent IV, moedisainer V.

Disaineri elukutse nõuab loovust ja innovaatilisust - tuleb ju välja mõelda nii uusi tooteid kui ka seniseid kaasaegsemateks muuta. Tal peab olema stiilitunnetus, kontsentreerumisvõime ning kannatlikkus oma töid teostada. Väga oluline on koostöövalmidus, kuna uued tooted juurutatakse koos teiste eriala inimestega (insenerid, turundusspetsialistid jne).

Disainerid peavad ennast pidevalt täiendama nii kirjanduse kui ka konkurssidel ja messidel osalemise kaudu. See nõuab ka võõrkeeleoskust.

Disainerid osalevad erialaga seonduvate firmade toote- ja tehnoloogiatutvustustel. Koolitusi korraldab ka Eesti Kunstiakadeemia juures asuv Disaini Innovatsioonikeskus.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Disaineriks saab õppida Eesti Kunstiakadeemias ( EKA) www.artun.ee.

EKA disainiosakonnas õpitakse moe-, toote-, naha-, ehte- ja tekstiilidisaini, meediateaduskonnas graafilist disaini. 3-aastane õpe annab bakalaureusekraadi. Samadel erialadel on võimalik omandada 2 aastaga lisaks ka magistrikraad. Sisseastujatel tuleb arvestada suure konkursiga, sest riigieelarvelisi kohti on vähe ja vastuvõetud üliõpilaste arv väike - keskmiselt on eriala kursusel 5 üliõpilast.

Rakendusliku kõrghariduse annab kolma aastaga naha-, mööbli-, meedia ja arvutidisainis (graafiline disain) Tartu Kõrgem Kunstikool (TTK) www.art.tartu.ee. TKK on ainus õppeasutus Eestis, kus antakse ühendatult mööbli kujundamis- ja restaureerimisalast rakenduskõrgharidust.

Moekunstnik-disaineriks õpitakse ka Euroulikoolis www.euroun.ee (bakalaureusekraad omistatakse nelja aastaga) ja Disaini Instituudis www.ddk.ee, kus saab nelja aastaga rakendusliku kõrghariduse rõivadisaini (moedisain) erialal.

Noored, kes tahavad omandada disaineri elukutset, peaksid olema loovad, omama nii kunstiannet kui ka tehnika- ja majadusehuvi.

TÖÖVÄLJAVAATED

Disainerid töötavad peamiselt kaubandusettevõtetes (sisustuskauplus), disaini- ja sisearhitektuuribüroodes, aga ka väikeettevõtjana. Näiteks moedisainerid töötavad disainer-stilistina kas suurtööstuse õmblusettevõttes või oma ateljees füüsilisest isikust ettevõtjana.

Paljud disainerid töötavad tootmisettevõtetes, kus valmivad nende disainitud tooted – nad osalevadfirma strateegia väljatöötamises ja on kaasatud ka toote valmimisprotsessile.

Graafikadisainerid töötavad reklaamibüroodes, ajalehtede/ajakirjade toimetustes, samuti vabakutselistena. Eriti kiiresti kasvab vajadus just arvutugraafikute järgi.

Disain on perspektiivikas ala. Innovatsioon on enamus riikide võtmesõnaks majanduslikus/kultuurilises arengus ja disain on selle lahutamatu osa.

LÄHEDASED AMETID - Disaineritele lähedased ametid on arhitektid, sisearhitektid, tootekonstruktorid, kunstnikud.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Disaineritel on küllaltki head teenimisvõimalused- keskmine palk ületab 10000 krooni kuus. Sissetulek sõltub palju ka töökohast. Tootmisettevõtetes ja disaini- ja sisearhitektuuribüroodes on tavaliselt kindel kuupalk, millele võib lisanduda näiteks toote läbimüügitulu. Väiksemates ettevõtetes ja vabakutselistena töötavatel disaineritel on sissetulek lepingute ja tellimuste alusel, peamiselt nn. tükitöö arvestusel.

TÄIENDAV INFO

Eesti Disainerite Liit
juriidiline aadress: Tartu mnt 1
postiaadress: Suur-Karja 14, Tallinn
www.edl.ee
E-post: leart@estpak.ee

Eesti Disainerite Liitu kuulubligi 90 spetsialisti toote-, mööbli, moe-, tekstiili- ja graafilisi disaini vallast, meie loova tööstuse ühe haru koorekiht. EDL keskendub disainerite erialaste oskuste ja kutsealaste teadmiste arendamisele. EDL peamiseks eesmärgiks on oma liikmete ja oskuste kõrge kvaliteedi tagamine ja eetikakoodeksi järgimine

Kutseala hõive 2003

2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Dekoraatorid ja disainerid

1831

KOKKU

1831

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Töö-otsijad töösoovi järgi

Tööotsijad oman-datud eriala järgi

2004

Disainerid ( ISCO 3471)

13

284

384

2005

Disainerid ( ISCO 3471)

14

284

380

2006 jaan.-oktoober

Disainerid ( ISCO 3471)

19

229

233

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1


Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

4 765

5 681

6960

Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 1. 03. 2008. 08:16

Time: 0.0765750 s.