et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Bussi- ja trammijuhid

Kool.ee-haridusportaal :: Bussi- ja trammijuhid Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeBussi- ja trammijuhid,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Bussi- ja trammijuhid

OLULISED MOMENDID

  • Järjest suurem rõhk professionaalsel klienditeenindusel, mille eelduseks hea suhtlemisoskus, sõbralikkus, kannatlikkus, sallivus ja võime tulla toime erinevate inimestega.
  • Sundasendis töö
  • Meeskonnatöövõimeline

TÖÖ ISELOOM

Bussi-, trolli- ja trammijuhid (edaspidi “juht”) on klienditeenindajad, kes töötavad sõitjateveo teenust pakkuvas transpordiettevõttes. Juhid veavad iga päev tuhandeid inimesi ühest sihtpunktist teise. Täpse ajagraafiku ja marsruudi järgi sõitvad bussid, trollid ja trammid (edaspidi “ühissõidukid”) on kindlaks alternatiiviks autole ning teistele transpordivahenditele.

Enne liinile asumist saavad juhid dispetšerilt vajaliku sõidudokumentatsiooni. Juhi ülesandeks on teha sõiduki sõidueelne ülevaatus, veendumaks selle vastavuses ettenähtud nõuetele. Juhid võtavad inimesi peale sõiduplaaniga ettenähtud peatustes võibussijaamades. Ühissõidukijuht peab järgima sõidugraafikut ning arvestama üldist liiklusolukorda. Sõitjate teenindamisel tuleb olla tähelepanelik ja distsiplineeritud ning oma tegevusega ei tohi ohustada sõitjaid ja kaasliiklejaid. Kuna juhid lähtuvad oma töös klientide vajadustest ja soovidest, peavad nad käituma vastavalt sotsiaalselt heakskiidetud normidele. Sõitjate- ja veoseveoga tegelevad töötajad juhinduvad oma tegevuses.

Eristatakse linna-, linnalähis-, linnadevahelisi ja rahvusvahelisi liinivedusid. Nii linnaliinibussid kui trollid ja trammid peavad läbima sama ringi mitu korda päevas. Linnadevahelised bussijuhid teevad aga tavaliselt ühe sõidu sihtkohta ja tagasi, lähematesse linnadesse ka rohkem. Juhid, kes täidavad ühekordset tellimust, transpordivad sõitjad sihtkohta ja tagasi lähtepunkti, reisijate soovil tehakse ka vahepeatusi. Kui sellised reisid kestavad kauem kui ühe päeva, puhkavad bussijuhid majutuspaikades või bussis. Rahvusvahelistel liinidel sõitvad bussijuhid peavad ootama pikki tunde piiriületuspunktides ja on kodust eemal isegi nädalaid.

Tööpäeva lõpus peavad bussijuhid arvutama kokku läbisõidetud kilomeetrid ja müüdud piletid ning nende eest laekunud tasu. Vajadusel peavad bussijuhid oskama täita aruandeid rikete ning õnnetusjuhtumite kohta.

Kuna trammid ja trollibussid on seotud otseselt elektrivõrguga, võivad elektrikatkestused või liinide purunemised takistada nende ühissõidukite liikumist.

Juhid peavad oma töös juhinduma järgmistest õigusaktidest ja dokumentidest:

  • Liiklusseadus
  • Liikluseeskiri
  • Ühistranspordiseadus (RT I 2000, 10, 58)
  • Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja kehtestamine RTL 2000, 67, 1031)
  • Teenindustaseme soovituslikud normid avalikule kohalikule liiniveole (RTL2000, 67, 1033)
  • Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja kestuse ning arvestuse kord (RT I 2001, 19, 106)
  • Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded (RTL 2001, 34,456)
  • Teede- ja sideministri 6. nov 2000 määruse nr 87 „Autojuhi kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitunnistuse vormi kehtestamine“ muutmine (RTL 2002, 37, 504)
  • Ametijuhendist ja muudest ettevõttesisestest normdokumentidest.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Juhtide töökeskkond peab olema puhas. Eriti puhtana tuleb hoida esiaknad, kuna piiranguteta vaateväli on juhi töös oluline olenemata kella- ja aastaajast. Pimedamal hooajal peab juhi vaateväljas olema garanteeritud piisav valgustus. Ühissõiduki sisevalgustus on olulisel kohal aga klientide seisukohalt, samuti tuleb veenduda salongi puhtuses ja korrasolekus, et tagada kliendile meeldiv ning turvaline sõidukeskkond.

Juhid osutavad kliendile veoteenust, vastutades seejuures ka kliendi turvalisuse eest. Nad peavad arvestama, et nende puhul on tegemist suurema ohuallika valdajatega, kelle võimalik väär tegutsemine võib põhjustada elu, tervist, vara ja keskkonda kahjustavaid tagajärgi.

Sõitjateveo teenust osutavate juhtide tööpäevad on enamasti pikad, kuid pakuvad see-eest paindlikku töögraafikuga võimalusi. Linnaliinide bussijuhtide tööpäev algab reeglina varastel hommikutundidel ja kestab kuni hiliste õhtutundideni välja. Tööpäeva seadusega kehtestatud pikkus saavutataksegi aga vahetustega töö näol.

Maaliini bussijuhtide töögraafik võib mõneti erineda. Arvestada tuleb pikemate vahemaadega asulate vahel, mis nõuab bussijuhilt kõrgendatud tähelepanu maanteel liiklemiseks, kuna sõidukiirus on võrreldes linnaliinibussidega oluliselt suurem. Ühe päeva marsruutide arv on võrreldes linnaliinidega küll lühem, marsruudi kestvus on ajaliselt aga pikem. Maaliinide- ja kaugreiside bussijuhtidel tuleb tihti sõita ka öisel ajal. Lisaks ülaltoodule eeldab kutse vajadust töötada ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Sõitjateveo kutsealal töötamiseks vajalikud üldteadmised:

  • suhtlemispsühholoogia ja suhtlemise põhialused, probleemsete olukordade lahendamise viisid ja meetodid
  • auto ehitusele ja tehnoseisundile esitatavad nõuded ning tehnoülevaatuse läbiviimise kord
  • mootori, jõuülekande, rooli, pidurisüsteemi, veermiku, kere, rataste ja rehvide, elektri- ja valgustussüsteemi ning toitesüsteemi üldehitus ja tööpõhimõtted
  • sõiduki põhiagregaatides ja süsteemides sagedamini esinevad rikked ning nende kõrvaldamise viisid
  • keskkonnasäästlikud meetmed
  • transpordi infrastruktuuri põhialused
  • ettevõtluse alused
  • transpordiökonoomika alused ning omahinna kujunemine
  • transpordi logistika põhimõtted
  • mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja korraldusega seonduv
  • sundkindlustust reguleerivates õigusaktides autojuhi kutsetegevusega seotud sätted.

Sõitjateveo kutsealal töötamiseks vajalikud põhioskused ja –teadmised:

  • juhtida sõiduvahendit ohutult, sujuvalt ja ökonoomselt ning rakendada õigeid juhtimisvõtteid
  • koostada ja esitada tööõiguse valdkonnaga seonduvaid, oma kutsetegevusse puutuvaid avaldusi ja dokumente
  • arvestama mõistlikult klientide huvide ja õigustega
  • ohutaseme hindamine rikete korral sõiduki põhiagregaatides ja süsteemides
  • rakendada looduskeskkonda säästvaid meetmeid kütuse, õlide, määrdeainete, erivedelike ning pesuvahendite kasutamisel
  • kasutada teede, linnade ja asulate kaarte ning lugeda neil kasutatavaid tähiseid ja tingmärke
  • oskama ohu korral avada varuväljapääsud ja organiseerida reisijate evakueerimine
  • järgida sõiduplaani liinivedudel
  • kasutada kassaaparaati sõidupiletite müügiks.

Sõitjateveo kutsealal töötamiseks vajalikud lisaoskused:

  • sõitjate teenindamise taset mõjutavad tegurid ja põhjused
  • tasulise, sõidusoodustusega ja tasuta sõitjateveo liigid ning vormid erinevate sõiduliinide korral
  • bussiliinide liigitus, liiniloa mõiste ning selle kehtivusaeg
  • juhuvedude korraldus
  • nõuded busside varustusele ja tähistusele
  • sõiduplaanide sisu ja vormistamine
  • sõiduvahendi juhi ja sõitjate õigused ning kohustused
  • sõiduvahendi juhi, kontrolöri ja asjaomaste ametiisikute õigused korda rikkunudsõitjate korralekutsumisel või nende sõidukist kõrvaldamisel
  • pagasiveo kord linna- ja kaugliinidel, nõuded pagasi lubatud sisule ja mõõtmetele
  • saadetiste veo kord kaugliinidel, nõudeid saadetiste lubatud sisule ja mõõtmetele
  • busside ehituse erinõudeid (busside kategooriad, liigid ja mugavusklassid)
  • oskama täita ja kasutada sõitjateveo dokumente siseriiklikel ja / või rahvusvahelistel vedudel
  • oskama kasutada sõidumeerikut ning täita ja vahetada salvestuslehti.

Sõitjateveo teenust osutavate teenindajate füüsilised eeldused

Olulisteks füüsilisteks eeldusteks on hea nägemine, kuulmine ja reaktsioonikiirus. Klienditeenindus-alased elukutsed eeldavad normaalset füüsilist tervist. Kuna oluline osa tööpäevast möödub istudes, tuleb töövälisel ajal erilist tähelepanu pöörata füüsise tugevdamisele ja üldisele vormile. Tööpäeva puhkepause tuleks lisaks lõunale kasutada ka lihaste lõdvestamiseks ning teisteks vajalikeks toiminguteks, mis aitavad saavutada paremat enesetunnet.

Mootorsõidukijuhi terviseseisundi ja kutsesobivuse nõuded on reguleeritudsotsiaalministri 09.07.2001. a määrusega nr 76 (RTL 2001, 90, 1257).

Juhtidele tulevad nende töös kasuks järgmised isikuomadused ja võimed:

  • Suhtlemis- ja teenindusvalmidus
  • Viisakus, tähelepanelikkus, sallivus
  • Loogiline mõtlemine
  • Kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus
  • Koostöövõime, koostöövalmidus
  • Vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin)
  • Emotsionaalne stabiilsus
  • Hea mälu
  • Hea väljendusoskus ja selge diktsioon
  • Õpivalmidus, arenemisvalmidus
  • Kontsentreerumisvõime
  • Iseseisvus ja otsustusvõime

Isikuomadused on juhtide puhul väga tähtsal kohal, kuna tegemist on vastutusega reisijate ohutu ja õigeaegse sihtpunkti toimetamisel järjest suurenevas liiklustiheduses. Töö eeldab kiiret reageerimisvõimet ja oskust õigesti tegutseda eksteemolukordades. Üha olulisemaks muutub reisijatetranspordis professionaalne klienditeenindus, mis eeldab psühholoogilist valmisolekut teha lisaks tehnilistele oskustele ka teenindaja tööd. Olulisel kohal on siin hea suhtlemisoskus, sõbralikkus, kannatlikkus, sallivus ning võime tulla toime erinevate inimestega. Ühtlasi peavad nad arvestama ka teiste liiklejatega ja suhtuma neisse lugupidavalt. Teenindustöötajatena peavad juhid olema alati korrektse välimusega.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Sõitjateveo autojuhi ametikoolitus toimub Teede- ja Sideministeeriumi poolt tunnustatud koolitusasutuses statsionaarses õppevormis päevase või õhtuse õppeajaga.

Trolli- ja trammijuhtide koolitusega tegeleb Eestis Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS.

Konkreetseid nõudeid omandatud haridustaseme osas ei ole, kuid soovitavalt võiks olla omandatud keskharidus.

Trollijuhtide koolituskursusele võetakse õppima isik, kes:

  • on Eesti kodanik ja kelle alaline elukoht on Eestis või elamisloa alusel Eestis viibiv
  • omab mootorsõidukijuhi tervisetõendit D-kategooria auto juhtimist lubava märkega
  • omab B-kategooria auto juhiluba vähemalt 2 aastat
  • on trollibussi juhtimisõiguse saamise ajaks vähemalt 21 aastat vana.

Trammijuhiks ettevalmistamiskursusele saab kandideerida isik, kes:

  • on Eesti kodanik ja kelle alaline elukoht on Eestis või elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane
  • omab mootorsõidukijuhi tervisetõendit D-kategooria auto juhtimist lubava märkega
  • omab B-kategooria auto juhiluba vähemalt 2 aastat
  • on trammibussi juhtimisõiguse saamise ajaks vähemalt 21 aastat vana
  • oskab riigikeelt vähemalt algtasemel (nõutav eksamitunnistus)
  • omab vähemalt keskharidust
  • omab kehtivat tervisetõendit ametialal töötamiseks
  • omab B-, C-, D-kategooria või C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduk juhtimise õigust (juhistaaž vähemalt kaks aastat).

Kursustel õpitakse klienditeenindust, liiklusalaseid nõudeid, sõidukite ehitust, kontaktliinide ehitust ja sõidukite käsitsemist. Kursus lõpeb teooria- ja sõidueksami sooritamisega ettevõttes ja Autoregistrikeskuses. Kursus kestab orienteeruvalt kolm kuud.

Bussijuhi väljaõppe võimalikud variandid:

  • läbida bussijuhi algõppe koolitus vastava litsentsiga õppeasutuses
  • isik, kes on varem bussijuhina töötanud, peab uuemate direktiivide alusel läbima täiendkoolituse (35 h).

Töölevõtmisel läbivad bussijuhid asutusesisese praktika vastaval sõidukitüübil, millel hiljem tööle hakatakse. Praktika viiakse läbi tegutseva juhijärelvalve all.

Koolituskursused loetakse lõpetatuks, kui õppekava on täidetud ja eksamid on sooritatud positiivselt. Eksami läbinutele väljastatakse seejärel eksamikomisjoni otsuse alusel vormikohane tunnistus.

Trammijuhile omistatakse tööle asumisel kollektiivlepinguga määratud palgarühm ja I kvalifikatsioonikategooria. Sõltuvalt juhistaažist ja kutseoskuste täiuslikust valdamisest ning eeskujulikust liiklus- ja teeninduskultuurist on trammijuhil võimalik omandada ka II kvalifikatsioonikategooria.

Sõitjateveo ametikoolituse õppekava peamised õppeained on:

  • Tööõiguse alused
  • Suhtlemis- ja teeninduspsühholoogia
  • Sõitjateveo autode üldehitus ja tehniline hooldus
  • Transpordi infrastruktuur ja transpordiökonoomika alused
  • Sõitjateveo korraldus
  • Kindlustused
  • Autojuhi vastutus
  • Õppesõit.

Olenevalt ettevõtte klientuurist omab välisreiside bussijuhtide puhul tähtsust võõrkeelte kasutamise oskus ning vajadusel on oluline läbida ka vajalikud täienduskursused.

Transpordisektori ettevõtetele ontööjõu värbamisel suurimaks probleemiks vastava väljaõppega inimeste puudumine. Lisaks tuuakse välja ka väikest palka, töökogemuse puudumist ja alkoholiprobleemi. Tulemuslikumad täiendkoolituse vormid on transpordiettevõtete hinnangul ettevõttesisene koolitus ja iseõppimine. Tulemuslikuks hinnatakse ka avalik-õiguslikest koolidest saadud täiendkoolitust.

Edukad sõitjateveo teenust osutavad klienditeenindajad tegelevad töö kõrvalt ka pideva enesetäienduse- ja erialastel koolitustel osalemisega. Eriti oluliseks võib seda pidada just välisreisidel sõitjateveo teenust osutavate bussijuhtide puhul, sest puudutakse kokku erinevate riikide ja kultuuridega.

TÖÖVÄLJAVAATED

Vastava väljaõppega juht võib saada tööd järgmistes suuremates transpordiettevõtetes AS Tarbus, Tallinna Autobussikoondis, AS Connex, Sebe AS,Bussireisid OÜ, Tallina Trammi- ja Trollibussikoondis, Pärnu Autobussikoondis jt.

Statistikaameti andmetel oli 2003.a transpordisektoris raudtee- ja muu maismaatranspordialase põhitegevusega tegelevaid ettevõtteid 1555.

Statistikaameti andmetel oli 2001. aastal maismaatranspordi töötajate arv 15 744 (sealhulgas regulaarne ja muu sõitjate maismaavedu, taksovedu ning kaubavedu maanteedel). 2000.a. rahvaloenduse andmetel töötas bussi-, trammi- ja trollijuhi kutsealal 3839 töötajat. 2003.a. märtsis töötas Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondises 167 trammijuhtija260 trollijuhti.

2003. aastal vahendati riiklike tööhõiveametite kaudu bussi-, trammi- ja trollijuhtidele 44 tööpakkumist. Tööhõiveametites registreeritud tööotsijatest 291 soovis saada tööd kutsealal.

Seoses elukvaliteedi tõusuga on täheldatav ka suurenev nõudlus transporditeenuste järele. Transpordisektori ettevõtted prognoosivad raudteetranspordi osa suurenemist võrreldes autotranspordiga. Ühistranspordi osatähtsuse järsku kasvu ei peeta tõenäoliseks. Ühistranspordiga sõitjate arv on vähenenud, mis suures osas on tingitud isiklike sõiduautode kasutamise osakaalu suurenemisest, kuid ka ühissõidukite vanusest ja pakutava teenuse madalast kvaliteedist. Transpordisektori probleemidena nähakse pingelist konkurentsiolukorda, kvalifitseeritud tööjõu puudust, sektori madalat populaarsust ja tihti ka madalat palka.

Probleemina nähakse ka transpordivahendite liiga kõrget vanust, ning ettevõtete madalat tulubaasi, mis ei võimalda transpordivahenditesse piisavalt investeerida. Probleemiks on bussijuhtide ja autojuhtide kaadri vananemine, kuna noori juhte tuleb vähe juurde. Kutseliseks juhiks on võimalik õppida vaid töötaja enda või tööandja raha eest. Riigieelarvelist autojuhiks õppimist ei eksisteeri.

Transpordisektori võtmeerialade töötajatest (autojuhid, bussijuhid, autolukksepad) vajatakse kõige rohkem bussijuhte. 2003.a. tööjõu-uuringu andmetel prognoositi aastate 2003-2005 hinnanguliseks tööjõuvajaduseks 2500-3000 töötajat, sealhulgas bussijuhte 600-800.

Kuna uuringus osales valdav osa sektori suurettevõtteid, kelle töötajate vajadus on samuti tunduvalt suurem kui väikeettevõtetel, võib prognoosida mõningal määral väiksemat tööjõuvajadust. Keskmiselt 45% võtmeerialade töötajatest küsitletud ettevõtetes on vanemad kui 50-aastased. Seega võib arvata, et lähema kümne aasta jooksul on oodata pea poolte tänaste võtmetöötajate pensionile minekut.

Karjääriväljavaatena võib vastavalt ettevõte suurusele käsitleda kahte suunda - tehniline teenindus ja logistika. Mõlemas suunas on võimalus areneda kuni tippjuhini välja.

LÄHEDASED AMETID - Lähedased ametid on teised transpordivahendite juhid nagu autojuht, taksojuht, rongijuht, treilerijuht.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Transpordisektori ettevõtetes on kasutusel peamiselt põhipalga ja tulemuspalga kombinatsioon ja põhipalk. Vähesemal määral kasutatakse tasustamist tükitöö alusel, tulemuspalka, FIE või alltöövõtu tasustamist. Suurem osa transpordisektori ettevõtteid lähtub töötajate palgataseme määramisel seadusandlusest või kasutab ettevõtte kirjalikku palgasüsteemi.

Tasustamine on valdavalt tunnitasu põhine, millele lisanduvad preemiad tulemusliku töö ja staaži alusel. Peamised soodustused töötajate motiveerimiseks lisaks palgale on koolitused, mobiiltelefoni kasutamise võimalus ja ületunnitasu.

Tööandjate ja ametiühingu poolt sõlmitud kokkuleppe kohaselt on tööliste tunnipalga alammäärad 1. jaanuarist 2004 järgmised:

Palgarühm / Palk tunnis (kroonides)
C2 17.25
D 18.25
Palgarühma C2 kuuluvad trolli- ja trammijuhid. Palgarühma D kuuluvad bussijuhid.

Transpordisektoris on kõige kõrgema brutokuupalga keskmise alampiiriga võtmeametiks autojuht, teisel kohal on bussijuht ja madalamalt on tasustatud autolukksepa töö. Bussijuhtide keskmine brutokuupalk 2003. a oli hinnanguliselt vahemikus 4900 – 7100 krooni. Bussijuhtide keskmiseks palgataseme kasvuks prognoosivad ettevõtjad 8% aastas.

Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS andmetel oli 2003.a. trollijuhtide keskmine brutopalk ca 6500 ja trammijuhtidel 6000 krooni kuus.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistamisega maanteetranspordi valdkonnas tegeleb Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA). Kutsestandardi töötab välja ning kinnitab Kutsekoda. Seisuga juuni 2004 on vastuvõetud kutsestandard.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
Narva mnt 91, Tallinn; tel: 606 20 40; Faks: 606 20 401; www.eraa.ee

Autoettevõtete Liit
Magasini 31, Tallinn
Tel: 6 412 511
Faks: 6 412 523
E-post: al@autoettevoteteliit.ee
www.autoettevoteteliit.ee

Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS
Paldiski mnt 48a, Tallinn
Tel: 6976100
Fax: 6721959
www.tttk.ee

Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing
Kalju 7-1, 10414 Tallinn
Telefon ja faks: 641 3129
E-post: etta@etta.ee
www.etta.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 1. 03. 2008. 08:07

Time: 0.1748459 s.