et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Autolukksepad ja mehaanikud

Kool.ee-haridusportaal :: Autolukksepad ja mehaanikud Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAutolukksepad ja mehaanikud,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Autolukksepad ja mehaanikud

OLULISED MOMENDID

  • Tuleb olla pidevalt kursis uuendustega autotööstuses
  • Täpsus
  • Hea füüsiline vorm
  • Valdavalt seisev töö

TÖÖ ISELOOM

Autolukkseppade ja -mehaanikute töö sisuks on autode ja haagiste tehnoseisundi kontrollimine, remondivajaduse määramine ning tehnohooldus ja remont. Nad koostavad, paigaldavad, teenindavad ja remondivad mootoreid ja mehaanilisi ning kaasnevaid seadmeid, milliseid kasutatakse mootorratastel, sõidu- ja veoautodel ning teistel mootorliiklusvahenditel. Tööülesannetesse kuulub automootorite koostamine, uurimine, katsetamine ja hooldamine; mootorite sõlmede või terve mootori asendamine; mootorite ja pidurite paigaldamine ja reguleerimine, mootorliiklusvahendite rooliseadme või teiste osade reguleerimine; mootorsõiduki koostamine, uurimine, reguleerimine, demonstreerimine, ümberehitamine ja vigastatud detailide asendamine.

Autolukksepp peab diagnoosima autoprobleemi kiirelt ja täpselt. Paljude autolukkseppade jaoks peitubki töö võlu väljakutses, kuna tekkinud autoriket polegi alati kiiresti ja lihtsalt võimalik tabada.

Kutsealal töötajad peavad ennast pidevalt täiendama, et olla kursis uueneva tehnoloogiaga. Vajalik on teada kuidas töötavad ja mõjutavad üksteist sõiduki erinevad koostisosad ja detailid. Samavõrd heal tasemel peavad olema ka elektrooniliste diagnostikaseadmete kasutamine ning elektroonikal põhinevate elementide (detailide) käsitlemine. Töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning kataloogide ja teiste juhendmaterjalide kasutamist.

Kutsealal võib eristada järgmisi ameteid:

  • autolukksepad
  • auto-, bussi-, sõiduki- ja traktorimehaanikud
  • sõidukimootorite monteerijad, diagnostikud ja seadistajad.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Autolukkseppade ja mehaanikute tööpaigaks on garaažid ja masinaremondiks kohaldatud hooned. Nende töökeskkond peab olema piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga ja õhutatud.

Autolukksepp kasutab mitmesuguseid käsi-, elektri- ja pneumotööriistu ning garaaži-, diagnostika- ja mitmeid teisi seadmeid. Samuti kasutab ta oma töös kütuseid, õlisid, erinevaid määrdeained, erivedelikke ning teisi hooldus- ja remondimaterjale. Kokku tuleb puutuda ka tervistkahjustavate ainetega (naftaproduktid, happed, heitgaasid jms).

Töövahendid on suures osas õlised ja määrivad kergesti riideid, seetõttu kannavad lukksepad ja mehaanikud spetsiaalseid tööriideid ja –kindaid. Töövahendid on rasked ja eeldavad seetõttu tugevat füüsilist tervist. Palju töötatakse ka tera- ja leekriistadega, mistõttu ei ole harvad väikesed lõike- ja põletushaavad. Väsitavaks ja stressipõhjustavaks teguriks võib pidada müra ja lärmi, mida tekitavad mitmed mehaanilised töövahendid.

Tööasendid varieeruvad vastavalt ülesandele, töötakse nii pikali- kui püstiasendis, käteasend võib olla ka pea kohal.

Autolukksepad töötavad 40-tunnise töönädalaga, kuid nende ametile on iseloomulikud pikemad tööpäevad, eriti siis, kui on tegemist füüsilisest isikust ettevõtjaga. Töögraafik võib hõlmata õhtuid ja nädalalõppe. Rakendatakse nn “libisevat” töögraafikut ja summeeritud tööaja-arvestust.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Autolukksepa olulisemate oskuste ja teadmiste hulka kuuluvad töökeskkonna ohutus, kutse-eetika, eesti keel, töövõtete ja tehnoloogiate tundmine, autode ja haagiste kohta üldteadmiste olemasolu, rikete tekkepõhjused ja nende kõrvaldamine, autohoolduse ja -remondi kvaliteedinõuded; diagnostika, tehnohoolduse ja nende seadmete tundmine ja kasutamine ning jooniste ja skeemide lugemine.

Autolukksepa kutsealal töötamiseks vajalikeks põhioskusteks ja –teadmisteks on:

  • Autode ja haagiste üldehitus, klassifikatsioon, üldandmed ja tehnilised parameetrid
  • Agregaatide, sõlmede, süsteemide ja mehhanismide otstarve ja tööpõhimõtted
  • Elektrotehnika ja elektroonika alused
  • Lukksepatööde tehnoloogiad ja töövõtted
  • Tehnohoolduse süsteem ja läbiviimise perioodilisus, tehnohoolduse ja remonditehnoloogiad
  • Tööriistad, garaaži- ja muud seadmed, nende kasutamine ning hooldamine
  • Diagnostikaseadmete ja -stendide ning mõõteriistade kasutamine tehnoseisundimääramiseks kontrollimis- ja reguleerimisparameetrite alusel
  • Tehniliste jooniste, elektri-, hüdro-ja pneumoskeemide lugemine, kataloogide ja teiste juhendmaterjalide kasutamine
  • Kütused, õlid, määrdeained, erivedelikud jt. hooldus- ja remondimaterjalid, nende omadused ja kasutamine
  • Agregaatide, sõlmede süsteemide ja mehhanismide vahetamine, omandamine ja koostamine.
  • Detailide kasutamiskõlblikkuse ja remondivajaduse määramine
  • Rikete tekkepõhjused ja nende kõrvaldamine
  • Sõiduki juhtimisoskus (juhiloa olemasolu alates B kategooriast)
  • Autohoolduse ja -remondiga seonduvad kvaliteedinõuded.

Vajadusel tuleb teha ka keevitustöid, seega võib keevitamise oskust (elekter-gaaskeevitaja tunnistus) lugeda autolukksepa lisaoskuste hulka.

Autolukksepp peab olema hea füüsilise tervisega ja vaimselt tasakaalukas. Tema tervislik seisund peab vastama erialal töötamise nõuetega, väga oluline on ka füüsiline vastupidavus.

Autolukkseppadele ja mehaanikutele tulevad nende töös kasuks järgmised isikuomadused ja võimed:

  • täpsus
  • hea koordinatsioon
  • vastutustunne
  • koostöövalmidus
  • pingetaluvus
  • analüüsi- ja otsustusvõime
  • positiivne suhtumine töösse
  • õpivalmidus
  • tähelepanelikkus
  • loogiline mõtlemine
  • asjalikkus ja hea käeline tegevus.

Kutsenõuded autolukkseppadele on kinnitatud kutsestandardis.

Autolukksepp I kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks on soovitatav haridustase vähemalt põhiharidus. Autolukksepp II kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks on soovitatav vähemalt põhiharidus ning vähemalt 2 aastane erialane töökogemus.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Autolukksepa erialast väljaõpet on võimalik omandada erinevates kutsekoolides üle Eesti, õppima on võimalik asuda põhi- ja keskhariduse baasil. Põhihariduse baasil kestab õpe enamasti 3 aastat, keskhariduse baasil 2aastat. Praktikumid toimuvad algul kooli õppetöökojas, hiljem aga eraettevõtetes. Kutsehariduse omandamiseks peab olema läbitud kõik õppekavas olevad teoreetilised õppeained ja praktika. Kursuse lõpetamiseks sooritatakse lõpueksam.

Autolukksepa õppekava peamised ained kutsekoolis on:

  • Autode ehitus ja remonditehnoloogia
  • Autode tehniline hool
  • Autoremondi seadmed, tööriistad ja vahendid
  • Ekspluatatsioonimaterjalid
  • Materjaliõpetus
  • Tolerantsid ja tehniline mõõtmine
  • Joonestamine
  • Arvutiõpetus
  • Tööohutus ja esmaabi
  • Suhtlemisõpetus
  • Majanduse alused
  • Ettevõtluse alused.

Kutsealast väljaõpet on võimalik saada ka rakenduslikus kõrgkoolis autotehnika erialal, kus õppetöö kestab 4 aastat. Stuudiumi jooksul õpitakse kõrgemat matemaatikat, füüsikat, insenerigraafikat, informaatikat, metallide tehnoloogiat jt aineid. Eriala-ainetest käsitletakse autode üldehitust, diagnostikat, hoolduse ja remondi tehnoloogiat, liikluse korraldust ja ohutust, ettevõtluse ja majanduse aluseid jm. Õppepraktikad toimuvad metallide töötlemise ja autotehnika laborites, suvised praktikad autode müügi- ja hooldusfirmades ning autokoolides.Diplomitöö eduka kaitsmise tulemusel saab autotehnika eriala lõpetaja rakenduskõrghariduse diplomi, mis annab õiguse taotleda euroinseneri staatust.

Haridus- ja Teadusministeeriumi Õppekavade registrist saab informatsiooni õppekavade kohta, mille alusel toimub või on toimunud õpe Eesti haridussüsteemis, va üld-, huviala- ja täiendushariduse õppekavad.

TÖÖVÄLJAVAATED

Autolukksepad ja mehaanikud töötavad transpordi- või autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevas ettevõtetes või auto- ja masinate remondiga seotud ettevõtetes, teenindusjaamades ja tanklates. Kõrghariduse omandanud autotehnika eriala lõpetanud autoinsener võib tööd leida transpordiettevõtte juhina, autode müügi-, hooldus- ja remondiettevõtte spetsialistina või juhina. Töövõimalusi pakuvad ka autokoolid ja kutsekoolid.

Statistikaameti ja Eesti Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu andmetel tegutses mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonnas 2001. aasta seisuga 591 ettevõtet, kus töötas 2900 inimest. Neist 97% olid väiksed, kuni 19 töötajaga ettevõtted, keskmisi 20-49 töötajaga ettevõtteid oli 3% kogu sektori ettevõtetest ja suuri ettevõtteid alla 1%.Statistikaameti andmetel oli 2001. aastal töötajate arv maismaatranspordi ettevõtetes 15700 ringis. Transpordi sektoris tegutses 2003. aasta seisuga kokku 1555 ettevõtet, mille põhitegevuseks oli raudtee ja muu maismaatransport. Transpordi sektoris on positiivseid arenguid oodata eelkõige maismaatranspordi (välja arvatud raudtee) osas, mis toob kaasa transpordiga tegelevate töötajate arvu kasvu. Kaubandussektoris (kuhu kuulub ka mootorsõidukite müük, hooldus, remont) pole töötajate koguarvus suuri muutusi oodata. Järjest enam nõutakse kõrgemakvalifikatsiooniga töötajaid.

Autode pideva arengu ja täiendustega seoses on kasvanud ka vajadus autolukkseppade ja –mehaanikute pideva täiendkoolituse järele. Transpordifirmades kasutatakse täiendkoolitusena kõige enam ettevõttesisest koolitust ja iseõppimist. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonna ettevõtetes peetakse tulemuslikumaks partnerite ja tarnijate koolitust, mida ka kõige enam kasutatakse. Väärtustatakse ka iseõppimist.

2000.a. rahvaloenduse andmetel oli autolukksepa kutsealal hõivatud töötajate arv 5486.

2003. aastal vahendati riiklike tööhõiveametite kaudu mootorsõidukite mehaanikutele ja lukkseppadele 117 tööpakkumist (neist 110 –autolukksepp, 1 – bussimehaanik, 1 – automehaanik, 3 – jalgrattamehaanik, 1 – mootoridiagnostik, 1 - mootoriseadistaja). Tööhõiveametites registreeritud tööotsijatest 1216 otsis tööd mootorsõidukite mehaanikuna ja lukksepana. Vastavat kvalifikatsiooni oli omas 1196 tööotsijat.

2003.a. läbiviidud tööjõu-uuringu andmetel hinnati transpordisektori võtmeerialade hinnanguliseks vajaduseks aastatel 2003-2005 orienteeruvalt 2500-3200 töötajat, sh autojuhid, bussijuhid, autolukksepad. Kuna uuringus osales valdav osa sektori suurettevõtteid, kelle töötajate vajadus on tunduvalt suurem väikeettevõtetest, võib prognoosida siiski mõnevõrra väiksemat tööjõuvajadust. Kõige suurem on vajadus bussijuhtide järele, oluliselt vähem vajatakse autojuhte ja autolukkseppi.

Mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonna võtmeerialadeks on autolukksepp, automaaler, autoplekksepp. Vajadus kõigi võtmeerialade järele on suhteliselt suur. Arvuliselt on kõige suurem nõudlus just autolukkseppade järele, oluliselt vähem vajatakse automaalreid ja autoplekkseppi. 2003-2005.a. hinnanguline tööjõuvajadus autolukkseppade osas jääb umbes 400-700 vahele. Sektori tööjõuvajaduse hindamisel tuleb arvestada sektori arengut viimastel aastatel, mistõttu ettevõtted (eelkõige küll suured) arenevad kiiresti ja vajavad seetõttu uusi töötajaid. Selline areng ei kesta ilmselt kaua ja vajadus uute töötajate järgi pidurdub mingil määral.

LÄHEDASED AMETID

Autolukksepale ja –mehaanikule lähedased ametid on tööriistalukksepp, ventilatsioonilukksepp, välistorustiku-lukksepp, mehatroonik.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Transpordiettevõtetes on palgasüsteemina kasutusel peamiselt põhipalga ning põhipalga ja tulemuspalga kombinatsioon. Vähesemal määral kasutatakse ka tasustamist tükitöö alusel. Lisatasudest ja soodustusteks levinumaks on koolitused, mobiiltelefoni kasutamine (arvete tasumine) ja ületunnitasu.

Mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonna ettevõtetes koosneb töötaja palk valdavalt põhipalgast, millele lisandub tulemuspalk. Levinud on ka tasustamine tükitöö alusel. Põhiliseks põhipalgaga kaasnevateks soodustusteks peavad ettevõtted koolitusi ja firma üritusi. Lisatasudena tuuakse välja ületunnitasu, soodsaid sportimisvõimalusi ja mobiiltelefoni.

Tööandjate ja ametiühingu poolt sõlmitud kokkuleppe kohaselt on tööliste tunnipalga alammäärad 1. jaanuarist 2004 järgmised:

Palgarühm / Palk tunnis (kroonides)
B 14.70
C2 17.25
D 18.25

Palgarühma B kuulub lihtsamaid töid tegev lukksepp;
Kutsestandardi kutsekirjeldusele ja –kvalifikatsioonile vastav: Autolukksepp I.
Palgarühma C2 kuulub keerukaid ülesandeid täitev lukksepp;
Kutsestandardi kutsekirjeldusele ja –kvalifikatsioonile vastav: Autolukksepp II.
Palgarühma D kuulub eriti keerukaid ülesandeid täitev lukksepp;
Kutsestandardi kutsekirjeldusele ja -kvalifikatsioonile vastav: Autolukksepp III.

Tööjõu-uuringu andmetel jäi transpordisektoris töötavate autolukkseppade keskmine brutokuupalk 2003. aastal 4500 ja 8000 krooni vahele. Võrreldes teiste sama sektori võtmeerialadega (autojuht, bussijuht) on autolukkseppade palk mõnevõrra madalam. Keskmiseks palgakasvuks prognoosisid transpordiettevõtted lähiaastatel 6-8% aastas.

Mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonna ettevõtetes ulatus autolukksepa keskmine brutokuupalk 2003.a. 6700 ja 14000 krooni vahele. Keskmiseks palgakasvuks pakuti 6% aastas.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Masinatööstuse Liit.

Kutsetunnistust autolukksepa erialal on võimalik taotleda alates 2004. aasta oktoobrist.

Eesti Masinatööstuse Liit
Mustamäe tee 4, Tallinn; Tel: 611 5893; Faks: 656 66 40; E-post: emliit@emliit.ee; www.emliit.ee

Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Liit
Pärnu mnt 232, Tallinn; Tel: 672 23 08

Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing (ETTA), lukkseppade sektsioon
Tel: 56 988 987; www.etta.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 12. 03. 2008. 01:41

Time: 0.1876860 s.