Arhitekt
Kool.ee-haridusportaal :: Arhitekt Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeArhitekt,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Arhitekt
OLULISED MOMENDID
- Arhitekt on loominguline töötaja
- Arhitekti elukutse on prestiizhikas
- Arhitekti töö on vaheldusrikas
- Arhitektil peab lisaks kunstiandele olema ka tehnilist taipu
- Arhitekti töö on koostöö tellija ja ehitajaga
Arhitektid on loomingulised töötajad, kes mõtlevad välja ja projekteerivad maju ja muid ehitisi, aitavad koostada linnaplaane ning haljastusi - loovad nn. ehitatud keskkonda.
Arhitekti ülesanne on see, et kõik ehitused - elumajad, ühiskondlikud hooned, kauplused, vabrikud jne - oleksid välimuselt esteetilised, ehitatud otstarbekalt ja turvaliselt ning sobiksid ümbritsevasse keskkonda. Arhitekti töö on vastutusrikas, sest arhitektuuri hinnatakse mitte ainult kui üht kunsti- ja kultuuripärandi valdkonda, vaid ka kui ühiskonnale osutatavat professionaalset teenust ehitatud keskkonna kujundamisel.
Ehitise projekteerimine ja valmimine on keeruline protsess: sellega kaasneb kõigepealt suhtlemine tellijaga, et täpsustada ja teada saada loodava ehitise funktsioon ja tellija soovid. Näiteks eramu planeerimiseks individuaaltellimusel uurivad arhitektid sobivate elutingimuste loomiseks perekonna suurust ja pereliikmete elustiili ning vastavalt nende soovidele planeeritakse eramu nii seest kui väljast. Projektide tellijaks võib olla ka ühiskondlik institutsioon (linn, omavalitsus) või ehitus(arendus)firma. Ühiskondlikud institutsioonid tellivad arhitektuuribüroodelt peamiselt suuremahulisi projekte.
Lisaks tellijaga suhtlemisele eeldab ehitise/objekti projekteerimine eeltööd, mis hõlmab keskkonna omapära tundmist ja ehitise majandusliku ja tehnilise teostuse võimalusi, ehitise normatiivide kooskõlastust (tuleohutus, tervisekaitse). Seejärel joonestab arhitekt projekti ja jälgib selle teostamist valmisehitiseks. Arhitekti looming valmib pidevas koostöös tellija/kliendi ja ehitusala töötajatega.
Arhitektide põhiülesanneteks on:
- ehitiste projekteerimine, tööjooniste tegemine
- interjööri kujundamine ja tööjooniste tegemine
- linnapiirkondade ja maa-alade arengu kujundamine
- järelvalve projektist kinnipidamise tagamiseks
- normdokumentatsiooni kooskõlastamine.
Arhitektid spetsialiseeruvad (volitatud) arhitektiks, arhitektuuri konserveerijaks, maastiku-arhitektiks ja sisearhitektiks.
Volitatud arhitekt on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, konsulteerima, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumilisi planeeringuid ning ehitiste projekte. Projekteerimisel võtavad nad arvesse keskkonnaalased, majanduslikud, loomingulised, konstruktiivsed, tehnoloogilised, sotsiaalsed, kultuurilised ja juriidilised aspektid. Volitatud arhitekt töötab vastutava tippspetsialistina planeeringute koostamisel ja ehitiste projekteerimisel või riigi- ja omavalitsusasutuste vastavatel ametikohtadel. Võimaluse ja soovi korral valivad arhitektid ise omale tegevussuuna nagu linnaplaneerijad, mahulise hoone projekteerijad, eramuprojekteerijad jne.
Arhitektuuri konservaator on spetsialist, kes tegeleb objekti ülevaatuse, uuringute ja mõõdistustega ning töötab välja konserveerimis-restaureerimiskava. Ehitatud keskkonnast moodustab arvestatava osa arhitektuuripärand ning arhitektuuri konservaatori põhiliseks ülesandeks ongi kultuuripärandi väärtustamine eesmärgiga säilitada see praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuri konservaator oskab leida ja kaasata kõiki kättesaadavaid informatsiooniallikaid uuritava ajaloolise hoone, ansambli või paiga kohta. Ta tunneb ära juhtumid, mis vajavad erinevate asjatundjate sekkumist (seinamaalingud, skulptuurid, esemed jms).
Sisearhitekt on spetsialist, kelletöö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör, mis arvestab erinevate hoonete kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Ta koostab ehitiste või nende osade sisearhitektuurseid projekte. Kui arhitekt loob suuremahulised ruumi-struktuurid, siis sisearhitekt jätkab nende kavandamist - tema projekt viimistleb ruumid lõplikult kasutatavaks. Sisearhitekt valib ruumidesse sisustuselemendid (valgustus, mööbel), värvid, sisustusmaterjalid ning kujundab sobiva ruumipaigutuse. Paljud sisearhitektidkavandavad ise mööblit ja muid sisustuselemente. Sisearhitektid spetsialiseeruvad ruumikujundajaks, mööbli-kujundajaks ja tootekujundajaks.
Maastikuarhitekt on spetsialist,kelletöö hõlmab maastiku analüüsimist ja kujundamist, rajatiste projekteerimist ja maastikuehituse järelevalvet, ajalooliste paikade ja mälestiste restaureerimist, ruumilises planeerimises osalemist ja keskkonnamõjude hindamist ning tiheasula haljasalade majandamist. Tema põhitööks on maastike,asula- või asulaosade, haljas-vööndite jms planeerimine. Ta tegeleb ümbritseva (välisruumi) maastiku organiseerimisega, et kujundada see inimesele soodsaks elukeskkonnaks. Maastikuarhitekt suunab oma tegevusega maastikukasutust ning seostab tehislikke maastikuelemente looduslike struktuuridega, lähtudes säästva arengu printsiibist.
TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg
Arhitekti põhitöö on projektide joonestamine ja see toimub büroos joonestuslaua ja/või arvuti taga. Korrektsed joonestused valmivad professionaalsete joonestustarbete abil (mõõte-joonlauad, pliiatsid jne). Tänapäeval nõutakse palju projekte, mis on joonestatud arvutis nn. CAD programmides. Arhitekt peab neid programme arvutis omama ja valdama nende kästlemist.
Projekteerimine nõuab kannatlikkust, kuna mitmeid tunde tuleb olla sundasendis joonestuslaua või arvuti taga. Väga suur koormus langeb silmadele. Mõned arhitektid töötavad koos tehnikuga, kes aitab teostada mahukaid tööjooniseid.
Arhitekt peab käima ka oma objektidel - ehitatavatel ehitustel, tegema seal täiendavaid mõõtmisi, konsulteerima ehitajate ja tellijatega, viima sisse projekti vajalikke muudatusi. Kõige rohkem on välitööd maastikuarhitektil.
Arhitektid eelistavad võimaluse korral töötada paindliku tööajaga, sest loomingulist tööd on kella järgi raske planeerida. Need arhitektid (peamiselt sisearhitektid), kes konsulteerivad teenindus- ja kaubandusettevõtetes, töötavad ettevõtte lahtiolekuajal.
KUTSENÕUDED JA -EELDUSED
Arhitektid on mitmekülgselt haritud inimesed. Neil peavad olema teadmised nii maailma kui Eesti kultuuriajaloost, filosoofiast ja esteetikast. Samuti on vajalik majanduslike põhimõtete ja täppisteaduslike, loodusteaduslike ja filosoofiliste uurimismeetodite tundmine. Nende oluliseks kutseoskuseks on joonestusoskus, tänapäeval ka joonestusarvutiprogrammide valdamine, samuti modelleerimine, maketeerimine. Arhitektid peavad teadma kutsealaga seonduvaid õigusakte ning info- ja kommunikatsiooni- ning projekteerimistehnoloogia aluseid.
Arhitektuur on kultuurivaldkond, mis on tihedalt seotud majanduse ja tehnika arenguga. Seega peavad arhitektid tundma ka ehitusvaldkonda - tugevusõpetuse ja materjaliõpetuse üldpõhimõtteid, ehitusala tootmistehnoloogiat ja ehitusmaterjalide kasutamise ning ehitiste tehnosüsteemide kavandamise üldpõhimõtteid.
Sisearhitekti kutseoskusteks on joonistamine, maalimine, joonestamine, modelleerimine, maketeerimine, mööbli tootmistehnoloogia tundmine ja materjalide kasutamine. Kuna sise-arhitektuurne projekt on väga tihedalt läbi põimunud arhitekti, konstruktori ja inseneride tööga, tuleb tal ka nende projektide põhilahendusi mõista, analüüsida ja asjakohaseid ettepanekuid koostada.
Arhitektuuri konservaator peab oskama lugeda ajaloolist hoonet, ansamblit või paika ning tundma ära selle emotsionaalse, kultuurilise ja kasutusväärtuse. Ta peab aru saama nende sisust ja ümbrusest, suhtest teiste hoonete ja maastikega. Oluline on mõista ajaloolise hoone, ansambli ja paiga ajalugu, stiilide arengut, säilituspõhimõtteid, ehitustehnoloogiat ja materjale, hävimise põhjuseid ja hooldusprobleeme. Vajalik on tunda arhitektuuri ja konserveerimise ajalugu ning konserveerimise teoreetilisi seisukohti ning muinsuskaitset puudutavat seadus-andlust.
Maastikuarhitekt peab tundma maastikku ja selle vormide, taimestikku ja geoloogiat. Ta peab teadma säästlikku keskkonnatehnoloogiat, maastikuarhitektuuri teooriaid ja oskama kujundada nii maa- kui linnaruumi.
Arhitektuurialal töötamist soodustavad isikuomadused ja võimed on hea ruumitaju ja ruumilise ettekujutamise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime. Arhitekt peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid ja vastutama nende eest. Tal peab olema hea pinge-taluvus ja koostöövõime, kuna ehitamise protsessis võib tulla ette olukordi, kus tuleb kiiresti leida uusi lahendusi või teha muutusi projektis. Vajalik on kirjalik, suuline, visuaalne ja matemaatiline väljendus- ning suhtlemisoskus.
Elukeskkonna kvaliteet sõltub arhitekti kui selle keskkonna kavandaja professionaalsusest ja kutse-eetikast. See tähendab arhitektile kohustust oma kutsealaseid oskusi pidevalt täiendada. Enesetäiendusele lisaks osalevad arhitektid pidevalt ka koolitustel, mida korraldavad ehitus- ja ehitusmaterjalide firmad. Sellistel koolitustel tutvutakse uute ehitusmaterjalide ja –tehnoloogiatega.
Arhitektide kutseoskusnõuded on kinnitatud järgmistes kutsestandardites:
Arhitektuuriosakonnad valmistavad ette üldprofiiliga arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuriga seotud valdkondades.
Arhitektiks saab õppida Eesti Kunstiakadeemias (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal. EKA arhitektuuriosakonnas lõpeb 5-aastane vaheastmeteta magistritaseme õppekava magistritööga ning magistritöö kaitsnule omistatakse arhitektuuri eriala kutsemagistri kraad.
Tallinna Tehnika Kõrgkoolis õpitakse 4 aastaga rakendusarhitektiks.Peale kutsemagistri kraadi omandamist ning kolmeaastast praktiseerimist võivad arhitektuuri osakonna lõpetanud taotleda Keskkonnaministeeriumist kutselitsentsi.
Sisearhitektuuri saab õppida Eesti Kunstiakadeemias. 3-aastane bakalaureuseõpe annab mitmekülgse ja laiapõhjalise ettevalmistuse siirdumiseks magistriõppesse või kutsepraktikasse. Magistriõppes saab 2 aastaga spetsialiseeruda nii ruumikujunduse, tootekujunduse (mööbel, sisustus) kui kommunikatsiooni (näituste ja reklaamikujundus) erialale.
Euroülikoolis omandatakse sisearhitekti bakalureusekraad 4 aastaga. Kõrgemas Disainikoolis saab sisearhitektuuri rakenduskõrghariduse 4 aastaga.
Maastikuarhitektiks õpitakse Eesti Maaülikoolis keskkonnakaitse erialal 2-aastases magistriõppes ja TTÜ Säästva Tehnoloogia Instituudis. Bakalauruseõpe kestab 3 aastat.
Arhitektuuri restauraatoriks õpitakse Eesti Kunstiakadeemia restaureerimisteaduskonnas, kus pärast 3+2 õppeprogrammi läbimist omistatakse üliõpilasele magistrikraad muinsuskaitse ja restaureerimise erialal spetsialiseerumisega arhitektuuri konserveerimise, esemelise konserveerimise või muinsuskaitse teooria suunal.
Eesti arhitektuuripoliitika tegutseb selles suunas, et viia Eesti arhitektuuriharidus vastavusse tänaste Euroopa nõuetega, mis aitab kaasa Eesti õppeasutuste diplomite aktsepteerimisele ja arhitektide piiranguteta töövõimaluste tagamisele Euroopa Liidu ruumis. Uuenenud on tendents arhitektuuri ja arhitektuuriga seonduva õppe laienemise suunas. Traditsioonilise hoonekeskse arhitektuuriõppe kõrvale on asunud planeerimise - linnaehituse ja maastikuarhitektuuri õpe.
Arhitektiks läheb õppima inimene, kel on kunstihuvi ja -andekust. Lisaks nõuab arhitekti töö tehnilist taipu ja huvi reaalainete vastu (füüsika, matemaatika).
Arhitektid töötavad nii suurtes kui väikestes ( FIEd)arhitektuuri- ja sisearhitektuuribüroodes ja ehitamise ning sisustamisega tegelevates tootmis-, teenindus- ja kaubandusettevõtetes. Teenindus- ja kaubandusettevõtetes töötavad arhitektid konsulteerivad kliente arhitektuurialastes küsimustes ja täidavad individuaaltellimusi. Arhitektuurikonservaatorid töötavad peamiselt muinsuskaitsega seotud firmades - restaureerimisvalitsustes.
Arhitektide elukutse on ühiskonnas tunnustatud ja nad leiavad enamasti alati tööd. Eriala lõpetanute tööhõive on suhteliselt kõrge. Üha rohkem kasutatakse professionaalide abi majade ja korterite renoveerimisel, maastiku/õue kujundamisel. Vajadus arhitekti töö järele sõltub suuresti ühiskonna heaolust ja stabiilsest ehitusturust.
Aastal 2006 kuulub Arhitektide Liitu 373 arhitekti (sh ka maastikuarhitektid ja konservaatorid) ja Sisearhitektide Liitu 150 sisearhitekti. Liitudesse kuulumise otsustavad liitude juhatused, arvestades arhitektide kogemusi ja loomingut.
Vaata lisaks >> Kutseala hõive (vt altpoolt)
LÄHEDASED AMETID - Arhitektidele lähedased ametid on ehitusinsenerid, ehituskonstruktorid, disainerid, linna-planeerijad.
PALK JA MUUD SOODUSTUSED
Arhitektid on küllaltki kõrgesti hinnatud ja tasustatud. Arhitektuuribüroodes töötavatel ja vabakutselistel arhitektidel sõltub sissetulek tehtud tööst ja projekti suurusest. Levinum tasustamise arvestus sõltub pooltevahelisest kokkuleppest. Projekti maksumus on tavaliselt 5-10% ehituse üldmaksumusest.
Teenindus-, tootmis-, kaubandusettevõtetes ja omavalitsustes on arhitektil kindel kuupalk, millele lisatakse läbimüügitasu.Keskmine kuusissetulek ületab 10000 krooni.
Büroodes on ametlik puhkus on28 tööpäeva, kohalikus omavalitsuses töötaval arhitektil 35 kalendripäeva.
Vaata lisaks >> Palgastatistika (vt altpoolt)
Eesti Arhitektide Liit
Lai 31, 10133 Tallinn; Telefon: 611 7430; www.arhliit.ee; E-post: info@arhliit.ee
Eesti Sisearhitektide Liit
Suur - Kloostri 11A, 10133 Tallinn; Tel/Faks: 646 4056; www.esl.ee; E-post: info@esl.ee
Eesti Maastikuarhitektide Liit
Akadeemia 4, Tartu; Tel: 742 7432; www.maastikuarhitekt.ee; info@maastikuarhitekt.ee
Arhitektuuriportaal www.arhitektuur.ee
Kutseala hõive
ARHITEKTID Seisuga 2003.a.
Arhitektid ja linnaplaneerijad (ISCO 2141) |
905 | |
KOKKU |
905 | |
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Töö-otsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad oman-datud eriala järgi |
2004 |
Arhitektid ja linnaplaneerijad (ISCO 2141) |
7 |
78 |
109 |
2005 |
Arhitektid ja linnaplaneerijad (ISCO 2141) |
8 |
77 |
100 |
2006 jaan.-juuli |
Arhitektid ja linnaplaneerijad (ISCO 2141) |
5 |
49 |
41 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet
2003 |
2004 |
2005 | |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet
2003 |
2004 |
2005 | |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.
2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni) | |||
2004 |
2005 |
2006 | |
Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad |
4 765 |
5 681 |
6960 |
Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal | |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed
2003 |
2004 |
2005 | |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed
2003 |
2004 |
2005 | |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |