Aednik, florist, maastikukujundaja
Kool.ee-haridusportaal :: Aednik, florist, maastikukujundaja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAednik, florist, maastikukujundaja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Aednik, florist ja maastikukujundaja
OLULISED MOMENDID - Aiandustöötajate ja maastikukujundajate töö on seotud aedade, haljasalade ja maastike kujundamise, rajamise, hooldamisega.
TÖÖ ISELOOM - Aednikud töötavad aedades, haljasaladel, aiandites, kalmistutel, puukoolides, taimede hooldajana katmikaladel jm.
Aianduse valdkonnad on:
-
puuviljandus
-
köögiviljandus
-
iluaiandus
-
katmikaiandus.
Aednike peamised tööülesanded on:
-
kasvatatavate aedviljade, avarmaa- ja katmikkultuuride liikide, sortide ja koguste määramine
-
seemnete, väetiste ja varustuse hankimine
-
maaviljelustööde tegemine, nagu maa ettevalmistamine, külvamine, köögivilja kasvatamine intensiiv-kasvatusmeetoditel, lillede, puude või põõsaste kasvatamine ja saagi koristamine
-
istikute, seemnete ja sibulate tootmine
-
lillede, puude, põõsaste ja teiste taimede kasvatamine parkides, haljasaladel või eraaedades
-
taimede kasvatamine näituste jaoks või meditsiinilistel eesmärkidel (ravimtaimed)
-
toodangu üleandmine või turustamine
-
oma toodangu säilitamine ja esmane töötlemine
-
tööloomade hooldamine ja farmihoonete, -masinate ja -seadmete korrashoid.
Haljastajate (maastikuaednikud) põhitööks on aedade ning haljasalade rajamine ja hooldamine, samuti haljastuses kasutatavate väikevormide valik ja aiarajatiste ehitamine.
Floristid töötavad lillekaubanduse valdkonnas. Nende peamised tööülesanded on:
-
kauba vastuvõtmine ja lahti pakkimine
-
lillede ja lilleseadete müügiks ettevalmistamine ja müügisaali paigutamine
-
lilleseadete valmistamine erinevateks sündmusteks ja tähtpäevadeks
-
klientide nõustamine kaupade sortimendi, hooldusnõuete, kasvutingimuste, säilitamise ja lilleseadeteenuste pakkumisel
-
arveldamine klientidega: hinnakujundus, arvestus, aruandlus, inventuur
-
oma töökoha ettevalmistamine ja korrashoid.
Maastikukujundajate põhitööks on väiksemõõduliste õuealade ja aedade kujundus- ja tehniliste projektide koostamine hoonestatud maa-alal ning haljastustööde järelvalve objektidel. Peamiselt töötavad nad nõustajatena aianduskeskustes, samuti haljastus-spetsialistidena linnade, valdade ja maakondade omavalitsuste juures. Töö eeldab väga head taimetundmist nii kasvunõuete kui ka kasutamise osas.
Maastikuehitajate põhitööks on aedade ning haljasalade rajamine ja hooldamine, aedade kujundus- ja tehniliste projektide koostamine ning haljastustööde järelevalve. Töö eeldab head proportsiooni- ja värvitaju, ruumilist kujutlusvõimet ja majanduslikku analüüsioskust.
TÖÖTINGIMUSED - keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg
Aedniku töö eeldab valmisolekut töötada välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel. Suures osas on töö sesoonne, st suurem osa tööst tuleb teha kevadest sügiseni – siis kui on taimede kasvuperiood.
Aednik kasutab oma töös mitmeid tööriistu, nagu labidad, rehad, hargid, hekikäärid ja saed jpm, samuti tehnikat, nagu aiatöötraktorid, muruniidukid, hekisaed jne. Siinkohal on ääretult tähtsad teadmised ohutustehnika nõuetest.
Kuna tööga kaasneb kokkupuude õitsvate/tolmlevate taimedega, siis ei sobi see inimestele, kes on tugevalt allergilised ja kannatavad näiteks heinapalaviku käes. Samuti võib allergiat põhjustada kokkupuude kemikaalidega.
Enamus floriste töötab lillepoodides ja lillede edasimüügiga tegelevates hulgiladudes, kus töötatakse graafiku alusel, sõltuvalt kaupluse lahtiolekuaegadest, st aeg-ajalt tuleb töötada ka nädalavahetustel. Floristi tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust.
Töö toimub enamasti tubastes tingimustes, aeg-ajalt võib ette tulla ka klientide külastusi, kui on tegemist suuremate tellimustöödega ning on vajalik ruumide kaunistamine lilleseadetega (pulmad). Kuna tööga kaasneb kokkupuude õitsvate/tolmlevate taimedega, siis ei sobi see inimestele, kes on tugevalt allergilised ja kannatavad näiteks heinapalaviku käes. Samuti võib allergiat põhjustada kokkupuude väetisega. Floristi peamisteks töövahenditeks on: eriotstarbelised noad, käärid ja näpitsad, traadid, nöörid jm kinnitusvahendid seadete tegemiseks.
Paljud lillekauplused on üsna vähese personali hulgaga ja nii mõnigi florist töötab eraettevõtjana oma lillepoes.
Aednikuks sobib inimene, kes armastab loodust ja kellel jätkub hoolt ja püsivust puu- ja juurviljade või lillede, puude ja põõsaste eest hoolitsemiseks.
Selleks, et saada heaks aednikuks, on olulisel kohal sellised isikuomadused ja võimed, nagu: iseseisvus, loogiline mõtlemine, teenindus- ja suhtlemisvalmidus, arenemisvõime, füüsilise koormuse taluvus, vastutusvõime ja koostöövõime.
Aednik peab tundma aiataimede anatoomiat, liike ja sorte, nende kasvatamis- ja paljundamistingimusi ning teadma, millised on enamlevinud umbrohtud ja aiataimede kahjustajad. Ta peab oskama luua taimedele kasvuks, paljundamiseks ja saagi (köögiviljandus, puuviljandus, ilutaimede kasvatus, seemnekasvatus) koristamiseks võimalikud sobivad tingimused. Olulisel kohal on ka aiakujundus ja -planeerimisoskus.
Lisaks eelnevale on haljastaja töös väga olulisel kohal mõõdistamise ning haljastusplaani mahamärkimise haljasalade ja aiarajatiste rajamise oskus.
Aiandustöötajatel on kutsealaselt mitmeid erinevaid tasemeid. Need on eristatud ja määratletud kutsestandardites Aednik I, II, III ja Haljastaja II Lihtsustatuna võib öelda, et hariduse, kutseoskuste ja töökogemuse põhjal eristatakse aednikke järgmiselt:
-
Abiaednik - omab tööks vajalikke lihtsamaid praktilisi oskusi. Ta töötab tavaliselt koos juhendajaga ja tööülesannete täitmisel on oluline juhiste ja korralduste täitmise täpsus.
-
Aednik - laialdased teoreetilised teadmised ja oskused aianduse valdkonnast ja vähemalt 1 aastane praktiline töökogemus.
-
Meisteraednik – on tuntud ja tunnustatud aednik ning oma valdkonna propageerija Eestis, omab 5 aastat töökogemust kas aiandusalases spetsialiseerumisvaldkonnas või aretajana või kollektsionäärina.
-
Haljastaja (maastikuaednik) – lisaks aiandusalastele oskustele ja teadmisele ka haljastaja oskused ja teadmised ning 1 aastaerialast töökogemust.
Florist peab tundma poti- ja lõikelilli, oskama neid kasvatada ja hooldada ning valdama lilleseade teooriat ja praktikat. Töö eeldab iseseisevust, loomingulisust, head värvi- ja proportsioonitaju, ruumilist kujutlusvõimet, käsitööoskust ning pidevat enesetäiendust. Töös klientidega on vajalikud omadused kehtestamisoskus, kannatlikkus, meeldiv ja viisakas käitumine ning hea suhtlemis- ja väljendusoskus.
Floristi kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis florist I, II.
Florist I kutse taotlemisel on nõutav haridustase keskharidus, vajalikud on kutsealast lähtuvad müüja kutseoskused vastavalt müüja I kinnitatud kutsestandardile.
Florist II kutse taotlemisel on nõutav haridustase keskharidus, vajalikud on kutsealast lähtuvad müüja kutseoskused vastavalt müüja II kinnitatud kutsestandardile ja 2-aastane erialane töökogemus.
Maastikuehitaja peab tundma maaviljelust, taimekasvatust ja puukirurgiat; oskama koostada aedade kujundus- ja tehnilisi projektide; oskama rajada ja hooldada aedu ning haljasalasid ning ehitada haljastuses kasutatavaid väikevorme. Töö eeldab head visuaalset mälu, proportsiooni- ja värvitaju, ruumilist kujutlusvõimet, analüüsioskust, koostöö- ja suhtlemisvalmidust. Maastikukujundaja peab lisaks eeltoodule tundma kartograafiat, maamõõdu aluseid, maastikutüpoloogiat, maastikuanalüüsi ja regionaalse planeerimise alused
Maastikuehitaja ja maastikukujundaja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Maastikuehitaja III
Maastikuehitaja III kutse taotlemisel on nõutav haljastajateadmised ja oskused, rakenduslik kõrgharidus ning vähemalt 2-aastane töökogemus või kutsekeskhariduse, täiendkoolituse ning vähemalt 3-aastane töökogemuse olemasolu. Maastikuehitaja võib vastavate lisaoskuste- ja teadmiste omandamisel taotleda Maastikukujundaja III lisakvalifikatsiooni.
Maastikukujundaja III lisakvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on Maastikuehitaja III teadmised ja oskused, maastikukujundusalane täiendkoolitus ning vähemalt 2-aastane töökogemus.
Aiandust saab õppida Eesti Maaülikoolis ja Räpina Aianduskoolis.
Eesti Maaülikoolis kestab aianduse õpe 3+2 aastat, mille käigus saadakse põllu- ja aiasaaduste tootmise bakalaureusekraad (3 aastat) ja aianduse magistrikraad (2 aastat).
Stuudiumi käigus õpitakse kõiki aiandusharusid (köögi- ja puuviljandust, katmik- ja iluaiandust), aiasaaduste tootmist, tänapäevaseid meetodeid tootmise optimeerimiseks, aiakultuuride sordiaretust, aiasaaduste säilitamist, haljasalade ja eraaedade kujundamist ning majandamist jm.
Räpina Aianduskoolis kestab aianduse eriala õppetöö põhihariduse baasil 3,5 aastat (eesti koolide lõpetanutele), 4,5 aastat vene koolide lõpetanutele (aasta toimub süvendatud eesti keele õpe koos aine- ja erialase terminoloogia omandamisega).
Õpitakse kõike, mis puudutab köögiviljandust, puuviljandust, lillekasvatust, dendroloogiat, mesindust, põllu- ja aiatöömasinaid, lilleseadet, ettevõtlust, raamatupidamist, aiasaaduste säilitamist.
Keskharidusega noored saavad õppida Räpina Aianduskoolis aiandusettevõtlust. Õppetöö kestab 2 aastat ning õpitakse tundma taimmaterjali ja selle kasvatamist, euronõudeid istikute, puuviljade ja köögiviljade tootmisel, haljastamise põhimõtteid ning lilleseadete tegemist, majandamist turumajanduse tingimustes ja äriplaanide koostamist. Lõpetanu saab taotleda aednik I või aednik II kutset.
Täiendkoolitust aednikele pakuvad Eesti Maaülikool, Räpina Aianduskool ja Luua Metsanduskool.
Noor, kes soovib tulevikus valida aedniku elukutse peaks arvestama järgmisega:
-
Töö on sobiv inimestele, kes armastavad taimi ja loodust ning looduses viibida
-
Kuna enamus tööst on seotud vabas õhus viibimisega, tuleb arvestada väga erinevate ilmastikutingimustega (ka külm ja niiske)
-
Aednikuks saamine eeldab valmisolekut liikuva iseloomuga tööks ja head füüsilist vastupidavust st. mõningad tegevused aedniku töös nõuavad raskuste tõstmist ja teisaldamist (sillutuskivide paigaldamine jalgradade rajamisel)
-
Töö eeldab head rutiinitaluvust (rohimistööd, muru niitmine)
-
Taimede väetamine ja tervise eest hoolitsemine toob kaasa kokkupuute kemikaalidega (väetised, herbitsiidid, pestitsiidid)
-
Valmisolekut töötada nii üksi, kui ka meeskonnas.
Haljastust saab õppida Eesti Maaülikoolis, Räpina Aianduskoolis, Suuremõisa Tehnikumis ja Luua Metsanduskoolis.
Eesti Maaülikoolis haljastuse eriala eraldi pole, kuid aianduse eriala lõpetanu võib ülikoolist saadud teadmiste ja oskustega töötada haljastusspetsialistina.
Räpina Aianduskoolis kestab haljastuse eriala õpe 3,5 aastat (põhihariduse baasil). Õppetöö käigus omandatakse ka keskharidus. Õpitakse avamaa lillekasvatust, dendroloogiat, aia- ja maastikukujundust, haljasalade rajamist ja hooldamist, värvust ja kompositsiooni, ettevõtlust ja projekteerimist. Lõpetanu saab taotleda haljastaja kutset.
Suuremõisa Tehnikumis kestab haljastuse eriala õpe 3 aastat (põhihariduse baasil). Õppetöö käigus omandatakse ka keskharidus. Õpitakse taimekasvatust ja –hooldust, taimse materjali tundmist, aia- ja maastikukujundust, lilleseadet ja sisehaljastust ning maastikuehitust. Lõpetamisel on võimalik taotleda taotleda aedniku ja haljastaja kutset.
Luua Metsanduskoolis kestab haljastuse eriala õpe 3 aastat (põhihariduse baasil). Õppetöö käigus omandatakse ka keskharidus. Õpitakse taimekasvatust ja –hooldust, taimse materjali tundmist, aia- ja maastikukujundust, lilleseadet ja sisehaljastust ning maastikuehitust.
Täiendõpet haljastajatele pakuvad Eesti Maaülikool, Räpina Aianduskool, Suuremõisa Tehnikum, Luua Metsanduskool ning MTÜ Kameelia Koolituskeskus
Noor, kes soovib tulevikus valida haljastaja elukutse peaks arvestama järgmisega:
-
Töö on sobiv inimestele, kes armastavad taimi ja loodust ning looduses viibida
-
Kuna enamus tööst on seotud vabas õhus viibimisega, tuleb arvestada väga erinevate ilmastikutingimustega (ka külm ja niiske)
-
Haljastajaks saamine eeldab valmisolekut liikuva iseloomuga tööks ja head füüsilist vastupidavust st. mõningad tegevused nõuavad raskuste tõstmist ja teisaldamist (sillutuskivide paigaldamine jalgradade rajamisel)
-
Töö eeldab head rutiinitaluvust (rohimistööd, muru niitmine)
-
Taimede väetamine ja tervise eest hoolitsemine toob kaasa kokkupuute kemikaalidega (väetised, herbitsiidid, pestitsiidid)
-
Valmisolekut töötada nii üksi, kui ka meeskonnas.
Floristiks saab õppida Räpina Aianduskoolis ja Suuremõisa Tehnikumis.
Räpina Aianduskoolis kestab floristi eriala õpe 2 aastat (keskhariduse baasil). Eriala omandamisel õpitakse avamaa lillekasvatust, katmikala lillekasvatust, dendroloogiat, värvusõpetust ja kompositsiooni,lilleseadet, müügikorraldust ja suhtlemispsühholoogiat. Lõpetanu saab taotleda florist I või florist II kutset.
Suuremõisa Tehnikumis kestab floristi eriala õpe 2 aastat (keskhariduse baasil). Õppetöö toimub tsükliõppena ning võimaldab õppida ja ennast täiendada ka juba selles valdkonnas tegutsejatel. Eriala omandamisel õpitakse lilleseadet, lillekaubandust, botaanikat ja ilutaimi, taimekasvatust ja hooldust, kunstiõpetust, sisehaljastust ja toataimi. Lõpetamisel on võimalik taotleda florist I või florist II kutset.
Täiendõpet floristidele pakuvad Räpina Aianduskool, Maia Lätti Lilleseade- ja Kunstikool, Disainistuudio Floristart ja MTÜ Kameelia Koolituskeskus
Noor, kes soovib tulevikus valida floristi elukutse peaks arvestama järgmisega:
-
Talle peaks meeldima toataimede ja lillede eest hoolitsemine
-
Tal peaks olema hea värvi- ja proportsioonitaju ning ruumiline kujutlusvõime
-
Tal peaks olema väga hea suhtlemisoskus (on hädavajalik klientidega suhtlemisel)
-
Tal peaks olema valmisolek töötada kehtestatud tähtaegadest lähtuvalt (tellimustööd jõulude ajal, pulmadeks jne)
-
Taimede väetamine ja tervise eest hoolitsemine toob kaasa kokkupuute kemikaalidega (väetised)
Maastikuehitajaks saab õppida Räpina Aianduskoolis ja Luua Metsanduskoolis
Räpina Aianduskoolis saab õppida maastikuehitajaks 2,5 aastaga (keskhariduse baasil). Õpitakse avamaa lillekasvatust; dendroloogiat; aia- ja maastikukujundust; haljasalade rajamist ja hooldamist; värvust ja kompositsiooni; ettevõtlust; projekteerimist. Lõpetanu saab taotleda maastikuehitaja kutset.
Luua Metsanduskoolis saab õppida maastikuehitajaks 2,5 aastaga (keskhariduse baasil). Õpitakse dendroloogiat, rajama ning hooldama aedu ning haljasalasid, aedade kujundust ja tehniliste projektide koostamist ning ettevõtlust ja juhtimise aluseid. Lisakvalifikatsioonina saab õppida maastikukujundajaks.
Täiendõpet maastikuehitajatele pakub Räpna Aianduskool ja Luua Metsanduskool.
Aedniku eriala (sõltuvalt haridustasemest):
- Konsulendina
- Aianduserialade õpetajana gümnaasiumis või ametikoolis
- Õppejõuna või teadurina ülikoolis ja teadusinstituudis
- Aiandusfirma spetsialistina või juhina
- Haljastusfirmades juhi või haljastusspetsialistina
- Riigiteenistuses, näiteks Taimetoodangu Inspektsioonis
- Oma firmat rajades.
Haljastaja eriala (sõltuvalt haridustasemest):
- Haljastusfirmades juhi, haljastusspetsialisti või haljastajana
- Töötades eraettevõtjatena.
Floristi eriala:
- Lillekauplustes floristi või klienditeenindajana
- Firmades sisehaljastajana.
Maastikuehitaja eriala:
- Haljastusfirmades haljastusspetsialisti või haljastajana
- töötades FIE-na.
Vaata lisaks >> Kutseala hõive (vt altpoolt)
Aiandusvaldkonnale lähedased ametid on konsulent, agronoom, taimekasvatusspetsialist, põllumajandustootja. Floristile lähedasteks ametiteks on dekoraator ja lilleseadja.
PALK JA MUUD SOODUSTUSED
Aiandustöötajad töötavad enamjaolt põhipalgaga haljastus- ja aiandusettevõtetes, kus on välja töötatud erinevaid tasustamissüsteemid. Samas võib aednik või haljastaja luua ka oma ettevõtte.
Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.
Vaata lisaks >> Palgastatistika (vt altpoolt)
Eesti Aiandusliit
Postiaadress: J.Vilmsi 53a, 10147 Tallinn; Tel: 6 412 132; Fax: 6 412 131; E-post: aiandusliit@aiandusliit.ee; www.aiandusliit.ee
Eesti Aiandusliit on aednikele, haljastajatele ja floristidele on kutset omistavaks organiks. Liitu kuulub üle 60 liikme aiandustootjate, -kaupmeeste, -teadusasutuste ja -koolide näol. Peamise tegevussuunad on:
-
Erialapäevade ja täiendkoolituste korraldamine
-
Sidemete loomine kodu- ja välismaiste aiandusfirmade vahel
-
Kodumaiste aiasaaduste tootmise propageerimine
-
Euroopa Liidu nõuetele vastavaid aiakultuuride standardite koostamine ja täiendamine
-
Erialakirjanduse väljaandmine.
Eesti Aianduse ja Mesinduse Keskselts
Postiaadress: Mustamäe tee 62, 12916 Tallinn; Tel:6 562 876; Fax: 6 562 875
Eesti Aianduse ja Mesinduse Keskseltsi põhitegevuseks on aianduse, mesinduse ja kodunduse arendamine ja õpetamine.
AEDNIKUD, FLORISTID JA MAASTIKUKUJUNDAJAD
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)
Aednikud, floristid ja maastikukujundajad |
|
Aednikud, aedviljade ja katmikkultuuride kasvatajad, sh haljastajad, maastikukujundajad ja maastikuehitajad (ISCO 6113) |
633 |
Floristid, dekoraatorid ja disainerid, sh floristid (ISCO 3471) |
1831 |
KOKKU |
2464 |
Tööturuameti piirkondlike osakondade kaudu vahendatud tööpakkumised /tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Töö-otsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Aednikud, aedviljade ja katmikkultuuride kasvatajad, sh haljastajad, maastikukujundajad ja maastikuehitajad (ISCO 6113) |
39 |
247 |
513 |
Floristid, dekoraatorid ja disainerid, sh floristid (ISCO3471) |
13 |
284 |
384 | |
2005 |
Aednikud, aedviljade ja katmikkultuuride kasvatajad, sh haljastajad, maastikukujundajad ja maastikuehitajad (ISCO 6113) |
115 |
225 |
468 |
Floristid, dekoraatorid ja disainerid, sh floristid (ISCO 3471) |
14 |
284 |
382 | |
2006 jaan.-23.nov |
Aednikud, aedviljade ja katmikkultuuride kasvatajad, sh haljastajad, maastikukujundajad ja maastikuehitajad (ISCO 6113) |
79 |
280 |
374 |
Floristid, dekoraatorid ja disainerid, sh floristid (ISCO 3471) |
20 |
238 |
237 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet
2003 |
2004 |
2005 | |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet
2003 |
2004 |
2005 | |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.
2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni) | |||
2004 |
2005 |
2006 | |
Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad |
4 765 |
5 681 |
6960 |
Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal | |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed
2003 |
2004 |
2005 | |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (boonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed
2003 |
2004 |
2005 | |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |