et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Rohtunud rada mälestusmärgi juurde

Kool.ee-haridusportaal :: Rohtunud rada mälestusmärgi juurde Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeRohtunud rada mälestusmärgi juurde,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Rohtu kasvanud kiviaed, tühi pudel väsinud värava ees, roostes lipuvarras ilma riigiliputa, närtsinud põllulilled, räsitud infotahvel – selline oli 23. juunil, võidupühal, Eesti vabariigi esimese riigipea Konstantin Pätsi mälestusmärk Tahkurannas.

Viiskümmend aastat hiljem - 25. juunil 1989. aastal oli imeilus suvepäev, kui sajad eestlased kogunesid taas Tahkuranda Pätsi mälestusmärgi taasavamisele. Eestlastele oli see suurpäev, sest Eesti ei olnud veel võõrvõimust vabanenud, kuid vabadust tundsime me hinges. Oli ärkamisaeg. Näis, et kohe-kohe on juhtumas midagi suurt ja tähtsat. Need eestlased, kes osalesid sel suvepäeval mälestusmärgi avamisel ning sellele eelnenud üldrahvalikel koristustalgutel, mäletavad ülevat tunnet ja tollal valitsenud eesti rahva ühtsust.

Nüüd, kui mälestusmärgi taasavamisest möödus 18 aastat, on tekkinud küsimus - milleks meile seda mälestusmärki vaja oli. Kas see oli hetkemeeleolude tulemus, mis hiljem enam mingit tähendust ei oma? Või näis see mälestusmärk toona nii oluline ja tähtis vaid seetõttu, et me ei olnud vabad ja rahvuslike mälestusmärkide avamine polnud veel lubatud. Keelatud vili on aga alati magus. Loodetavasti see aga siiski nii ei ole, sest see riivaks Eesti rahva ja riigi au.

Loodetavasti ei oota Metsakülas asuvat mälestusmärki ees seal olnud esimese ausamba saatus. Loodetavasti saab Eesti esimese presidendi sünnikohta tähistav plats siiski korda. On hea meel tõdeda, et Tahkuranna vald soovib mälestusmärki renoveerida. Loodetavasti tagatakse ka ausamba igapäevane korrashoid. Ei ole mõtet teha üks kord suuri investeeringuid, et siis mälestusmärk ja selle ümbrus jälle aastateks hooletusse jätta.

Mälestusmärki külastab ka palju turiste ja mis mulje jääb neile eestlastest, kui seal juures asuval platsil on muruniitmine aetud segi heinategemisega. Kui Jaanipäevaks kõrgeks kasvanud hein lebab veel sügisel niidetuna maas. Ka teatakse ja tuntakse Tahkuranda kui Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi sünnikohta. Kuid kui selle sümboliseerimiseks püstitatud mälestusmärk ja plats on maha jäetud ja hooldamata, siis võib juhtuda, et Tahkuranda tuntakse vallana, kes ei pea riigi esimesest presidendist lugu.

Samuti on kahetsusväärne, et võidupühal ja vabariigi aastapäeval ei heisata mälestusmärgi juures riigilippu?

Viimasel ajal on Eestis kombeks avada üha enam mälestusmärke riigile teeneid osutanud inimeste auks ja meenutuseks. Teisalt lammutame ausambaid, mälestusmärke ja ka hooneid. Kas ei oleks õigem esmalt hoida korras ning pidada lugu nendest märkidest, mis juba rajatud ja alles siis, kui ressurssi jagub, hakata uusi rajama. Tihti kuuleb, kuidas keegi plaanib jälle mõne ausamba rajada ning palub rahval raha annetada. Kuid selsamal rahval on õigus ja tahe hiljem ka korrashoitud mälestusmärke külastada. Ehk ärgem rajagem uusi mälestusmärke enne, kui vanad pole korda tehtud – tõsta taldrikusse nii palju, kui süüa jaksad.

Me oleme vabaduse ise kätte võidelnud. Hoiame siis seda ning sellega seonduvaid sümboleid. Eestlased võivad riigi esimese presidendi tegusid hinnata ja diskuteerida selle üle, kas tema nime on õige käänata Pätsi või Pätsu, kuid seejuures tuleb väärikalt hoida ka Eesti vabariigi esimese riigipea mälestust.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 16. 01. 2008. 01:48

Time: 0.1426971 s.