Esimene president valiti valimiskogu poolt
Kool.ee-haridusportaal :: Esimene president valiti valimiskogu poolt Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEsimene president valiti valimiskogu poolt,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Valimiskogus, kuhu vastavalt põhiseadusele kuulusid Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu,oli kokku 240 liiget. Ja kuna kõik nimetatud instantsid olid esitanud presidendi kandidaadiks ainult ühe kandidaadi, kelleks oli Konstantin Päts, siis vastavalt Põhiseadusele, mis sätestas, et kui presidendikandidaadiks on üles seatud vaid üks kandidaat, valib presidendi valimiskogu.
Valimiskogus pidi presidendi kandidaat saama salajasel hääletamisel kolm viiendikku valimiskogu seadusliku koosseisu häältest, ehk vähemalt 144 häält. Vähema arvu poolthäälte puhul tulnuks presidendi valimine panna rahvahääletusele.
Valimiste läbiviimine oli vastavalt Põhiseadusele pandudRiigivolikogu esimehe Jüri Uluotsale. Iga valimiskogu liige sai kaks sedelit, kus ühele neist oli kirjutatud „poolt” ja teine sedel on tühi. Kõik valimiskogu liikmed kutsuti valimiskasti juurde tähestiku järjekorras ükshaaval. Häälte lugemine toimus valimiskogu nimekirjas tähestiku järjekorras olevat viie esimese liikme poolt.
Valimiste lõppedes tegi Riigivolikogu esimees Jüri Uluots teatavaks valimiste tulemused.Valimiskogusse kuulunud 240st liikmest võttis valimistest osa 238 liiget. Sama palju oli ära antud ka valimissedeleid. Presidendikandidaadi Konstantin Pätsi poolt hääletas 219 valimiskogu liiget. 19 hääletamissedelit olid tühjad. Seega sai Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts.
1939. aastal otsustas president K. Päts koos valitsusliikmetega loobuda sõjalisest vastupanust ja sõlmida N. Liiduga baaside leping, lootes kuni viimase hetkeni Saksamaa sekkumisele, ning uskudes, et tal õnnestub Eesti sõjast eemal hoida.
 |
|
Konstantin Päts Burashevo vaimuhaiglas |
1940. aastal küüditasid nõukogude okupatsi- oonivõimud Konstantin Pätsi koos perekonnaga Venemaale Ufa linna. 1941. aastal ta arreteeriti ja viibis mitmes vanglas. 1954. aasta 18. detsembril toodi Konstantin Päts Venemaalt Jämejala vaimuhaiglasse, kuhu rahvas hakkas massiliselt annetusi tooma. Sellest kohkunud punased ametivõimud viisid president Pätsi kiiresti Burashevo vaimuhaiglasse, kus ta 18. jaanuaril 1954. aastal, olles täie mõistuse juures, suri. 1990. maeti Konstantin Päts austusavaldustega ümber Metsakalmistule oma abikaasa kõrvale.
Siberis lesestunud poja abikaasa tuli koos poja Mattiga tagasi Eestisse 1946. aastal. Nende noorem poeg Enn suri lastekodus Matti käte vahel näljasurma.
 | |
| |
|
