et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Ninatark targutamas

Kool.ee-haridusportaal :: Ninatark targutamas Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeNinatark targutamas,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Kas Kuu peal saab pissida?

Saab küll, aga vaid skafandrisse. Skafandris on astronautidel selleks mähkmed. Võimatu on aga pissida kuskil kivi taga. Mitte selle pärast, et „rohelised mehikesed’’ näeksid, vaid seepärast, et Kuu peal on vaakum. Nimelt Kuu peal ei ole õhku. Õhk on vajalik mitte ainult seepärast, et meil oleks mida hingata, vaid ka seepärast, et õhk hoiab meid koos...

Miks Kuu meile pähe ei kuku?

Pisikestele poistele on seda lihtsam seletada. Nimelt Kuu kukub kogu aeg meist mööda. Teatavasti kõik kehad tõmbuvad üksteise poole. Oleme harjunud, et pastakas kukub maha jne. Kuu taevas tahab ka kogu aeg Maa poole kukkuda, aga Kuul on sees väga suur hoog. Ja Kuu kukub Maast mööda. Lihtsam on ette kujutada seda pissiva poisina. Poiss pissib ja tekib kaar...

Kas sirgeid on olemas?

Oleme harjunud joonlauaga tõmbama sirgjoont. Lihtne. Seda aga esmapilgul. Tee katse. Võta paber, joonlaud, pliiats ning sirkel või mõni muu ümmargune asi, - näiteks tass. Joonesta paberile ring ja ütleme, et see on Maa. Maa teadupärast on päris ümmargune. Targad inimesed räägivad, et Maa on lopergune, aga tegelikult kaugemalt Maad vaadates näeme ikkagi teda ümarana...

Kas külgetõmbejõud on tõesti igal pool?

Kõik kehad, mis omavad massi, omavad ka külgetõmbejõudu. Ei või olla. Kui Maali Jüriga kõrvuti istuvad, siis nemad ju ei tõmbu üksteise poole. Nii ja naa. Sellega oleme päri, et Maali ja Jüri istuvad ning neile mõjub Maa külgetõmbejõud. No oleme sellega ka nõus, et mõnikord võib Jüril ja Maalil olla veel kahtlane külgetõmbejõud, sest miks nad muidu siis vahetundide ajal tahavad ka koos olla...

Mis siis saaks, kui Kuu hakkaks aeglasemalt liikuma?

Siis Kuu kukuks meile otsa. Tuleks muudkui lähemale ja lähemale. Külgetõmbejõud tõmbaks Kuu Maa külge. Kuu muudkui läheneks ja läheneks ja olekski põmmmmm. Ja elu Maal siis sellisena olemas ei oleks. Kas nii võib juhtuda? Võib küll. Selleks on vaja Kuul kokku põrgata tema liikumissuunaga vastupidiselt mõne suure taevakehaga. Kas nii juhtub? Kindlasti mitte ei sinu ega ka sinu lapselapselapselapse lapse eluea jooksul. Loodetavasti...

Mis siis saaks, kui Kuu hakkaks kiiremini liikuma?

Siis Kuu lendab ära. Hea uudis oleks see, et siis ei oleks enam kuutõbiseid. Halb on aga see, et Kuu lahkumine tekitaks pöördumatuid kliimamuutusi. Kas nii juhtub? Kindlasti mitte ei sinu ega sinu lapselapselapselapse lapse eluea jooksul. Loodetavasti. NB! Tegelikult iga päevaga kaugeneb Kuu meist veidi, aga õnneks väga vähe...

Miks Maa sai sellise nime?

Arvatavasti sellepärast, et inimesed elasid maa peal. Tegelikult on planeet Maa väga vale nimi. Õigem oleks seda planeeti kutsuda nimega Vesi. Miks? Umbes kolm neljandiku katab Maast vesi. Kui klassis kahekümnest õpilasest 15 on tüdrukud ja 5 poisid, siis kas tegu on poiste või tüdrukute klassiga? Midagi pole teha...

Kui kiiresti me liigume võrreldes teo ja kilpkonnaga

Väga hea jooksja läbib pool kilomeetrit umbes ühe minutiga. Kui pikk on pool kilomeetrit? See on sama pikk vahemaa, kui umbes 100 autot oleks üksteise järgi liiklusummikus. Jälakäija liigub tavaliselt kiirusega 1,5 meetrit sekundis. Sõjaväelased liiguvad kiirmarsil 2 meetrit sekundis ehk veidi üle 7 kilomeetri tunnis...

Kas Kuust jõuab ette ja kuidas Päike naelutada ühe koha peale?

Kuust ette jõuda on üsna kerge. Kuu tiirleb ümber Maa 29 korda aeglasemalt, kui Maa pöörleb ümber oma telje ehk siis istuge kuskil ekvaatori lähedal kohvikus ja mõelge. Tänu Maa pöörlemisele ümber oma telje liigute Te palju kiiremini kui Kuu Maa ümber. Teine asi on Päikesega...

Teie sõidate Leon Cupraga 237,6 kilomeetrit tunnis. Milline punkt maapinna suhtes on paigal?

Kui liikuda Cupraga 237,6 kilomeetrit tunnis, siis ühes sekundis liigub see masin 66 meetrit. See on megakiirus. Kuidas saab üldse väita, et mõni koht autol on maapinna suhtes paigal? Tegelikult on probleem lihtne. Selleks, et teel püsida, peavad auto rehvid teega kokkupuute punktis paigal olema...

Kas sa toolilt jõuad püsti tõusta?

Veame kihla et ei jõua. No kuidas nii? Seote mu tooli küge kinni??? Ei seo. Katsetame. Istuge toolil sirgelt nagu ideaalsed lapsed istuvad. HOIA SELG SIRGE JA ÄRA PANE JALGU TOOLI ALLA!!! No ei tule välja? Mitte mingisuguse lihaste pingutamisega ei õnnestu sul tõusta enne, kui sa jalgu tooli alla ei pane või keha ettepoole ei kalluta...

Millega me joome?

Esmapilgul jube lihtne. Tõstame klaasi või pudeli suule ja tõmbame – imeme selle sisu endasse. Imeme? Kuidas imeme? Joomisel meie rinnakorv suureneb ning õhk suus hõreneb. Eriti hästi on see näha suu kuju muutumisel, kui proovime ettevaatlikult juua kuuma jooki. Kuna õhk suus hõreneb ehk rõhk suus on väiksem kui väljas, siis vedelik tungib sinna...

Kes varastab kogu aeg elektriliine?

Eestis läheb igal talvel kaduma mitusada meetrit elektriliine. Huvitav on veel see, et kevadel tagastatakse kogu varastatu. Siin tuleb teada soojuspaisumise kohta seaduspära. Soojuses kehad paisuvad, külmaga tõmbuvad kokku. Kui täis õhupall või korvpall jätta öökülmade saabudes õue, siis õhupalli ruumala väheneb ja on tunda, et korvpall ei põrka enam...

Kas püssikuuli saab palja käega kinni püüda?

Saab küll. Harilikult on püssi kuuli kiirus püssitorust väljumisel vahemikus 800 – 900 meetrit sekundis. Kujutage ette. Püssikuul läbiks ühe sekundiga 800 meetrit. Kuid, mis takistab kuuli lendamist? Õige. See on õhk. Kuuli kiirus pidevalt väheneb ning kuuli lennu lõpul võib kuuli kiirus olla vaid umbes 40 meetrit sekundis...

---------------------------------------------------------------
Valmis koostöös lastekas.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 6. 01. 2008. 06:31

Time: 0.0475941 s.