Investeerimisel tuleb õigesti otsustada

Meelis Atonen

Eesti majandusel on läinud hästi. Kroon on 1992. aastast olnud kindel ja stabiilne raha, millele meie majandusedu suuresti tugineb. Majanduse arengu tõttu on jõudsalt kasvanud inimeste sissetulek. Ikka rohkem ja rohkem on leibkondi, kes lisaks igapäevastele kulutustele suudavad ja soovivad mõelda ka tuleviku kindlustamisele.

Tuleb mõista, et majanduse areng ei saa pidevalt noolena ülespoole kihutada. Pigem sarnaneb majanduse areng “Ameerika mägedega”, küsimus on vaid selles, millal algab tõus või langus ning kui kiiresti protsessid toimuvad. Eesti on ülikiirest tõusust liikumas optimistide meelest tasakaalukama tõusu suunas, pessimistide arvates hoopis majanduslanguse poole.

Majanduse jahenemisele ja tarbimisbuumile järgnevaks ajaks valmistumisel on tähtis teha õigeid otsuseid tulevikku investeerimisel. Igaüks unistab, et teenitud raha säiliks, veel parem, kui säiliks turvaliselt ja ühtlasi ka kasvaks.

Kinnisvara on riskantne investeering

Tihti on olnud esimene investeering elamispinna soetamine. Selle kõrval muutus kinnisvara omandamine viimaste aastate buumi ajal justkui lihtsaks rahamasinaks. Ent nüüd on turul tunda muutuste tuuli. Hinnad on tõusnud mõistlikkuse piirini ja pahatihti üle sellegi. Tõusnud on intressimäärad, mis kiiresti on peaaegu kahekordistunud, see omakorda korrigeerib inimeste laenuvõimet.

Kinnisvaraturul, eriti kui raha ei paigutata oma kodu ostmiseks, on ees väga ohtlik aeg, kus võimalus ka suurelt kaotada. Seetõttu on praegu kinnisvarasse investeerida väga ohtlik, tavalisele väikeinvestorile isegi liiga riskantne.

Väärtpaber nõuab turu head tundmist

Praegu on kõige tunnustatum ja tuntum raha paigutamise viis investeerimine väärtpaberitesse. Siin sai see tuule taas tõeliselt tiibadesse käesoleva sajandi alguses, kui käivitati pensionisammaste korraldus, millega liitusid sajad tuhanded inimesed, kellele väärtpaberid muutusid tuleviku tagajaks. Pensionisammaste kõrval leidsid üha suuremat kandepinda investeerimine fondiosakutesse, aktsiatesse jm. Ent siingi näib olevat jahenemise märke. Eesti esimeste ettevõtete tulek avalikule aktsiamüügile oli kui kindel rahamasin igaühele, kes raha välja käia suutis. Tänaseks võib näha, et turud on siinse kiire eduloo suhtes skeptilisemad. Viimased avalikud märkimised kiiret kasu toonud ei ole, pigem külvanud küsimärke, isegi kui tegu on olnud väga edukate ettevõtetega. Viimasel ajal on Tallinna börs oma väärtusest kaotanud peaaegu kümnendiku ja lehtedes on pealkirjad stiilis “Inimeste raha põleb”.

Ent väärtpaberitega kaubeldakse ka sootuks teiste turgude edu lootuses. Üha sagedamini võib kuulda Hiina ja India imedest, kasumi teenimise üpris kindla piirkonnana märgitakse Eestis pakutavate väärtpaberite müügil Balkani piirkonda. Taas kord on inimestele tekkimas mulje, et investeerimisel väärtpaberitesse on edu igal juhul tagatud. Teenuseid pakkuvad fondihaldurid on loomas illusiooni, et just nemad oskavad leida seda teiste silmale tabamatut. Siinkohal ei taha ma inimesi väärtpaberitesse investeerimisest kõrvale juhtida. Tähtis on meelde tuletada, et ka kümmekond aastat tagasi käis Eestis aktsiaralli. Sisuliselt sai sellest rahvasport, mis paljudele kurvalt lõppes, sest selgus kurb tõsiasi: väärtpaberirallis võib ka meeletult kaotada.

Kuld on nii vara säilitaja kui ka kasvataja

Investeerimiseks võib kindlasti soovitada kulda. Kuld investeerimisvahendina on unustatud vana. Kulla tootlus praegu väga hea: viimasel kolmel aastal on kulla hind maailmaturul krooni baasil kasvanud keskmiselt ligi 20% aastas ja eksperdid ennustavad hinna jätkuvat tõusu.

Kuld on väga kindel investeering, sest füüsilise kulla soetamisel ei jää te oma investeeringust kunagi ilma: kullale on alati turgu olnud, nõudlus kulla järele maailmas kasvab praegugi. Samal ajal on kullal igavikuline väärtus, mis päästnud vara ka riigikordade kadudes või rahasüsteemide kokkuvarisemisel.

printerisõbralik versioon esita küsimus