Eesti esimene välispoliitiline samm
Kool.ee-haridusportaal :: Eesti esimene välispoliitiline samm Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEesti esimene välispoliitiline samm,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Hävitava hoobi Vene rindele andis Eesti saarte vallutamine 29. septembrist (12. oktoobrist) kuni 8. (21.) oktoobrini sakslaste poolt. Vene väeosade distsipliin laostus ja need muutusid korratuiks relvastatud jõukudeks, kes röövisid ja tapsid kohalikke elanikke. Vene ametkonnad hakkasid Eestist välja vedama toiduaineid ja evakueerima muid varasid.
Nüüd hakkas maanõukogu nõudma endale õigusi kaasa rääkida ka sõjalistes küsimustes Eestis. Maanõukogu võttis vastu protesti Vene vägede laastava tegevuse kohta ja esitas selle nii Vene võimule kui Briti, Prantsuse, USA ja Belgia saatkonnale Petrogradis.
See oli Eesti esimene iseseisev välispoliitiline samm, mille astus Ants Piip 16. (29.) oktoobril 1917. aastal.
12. (25.) oktoobril valiti maanõukogu juhatus järgmises koosseisus: esimees Otto Strandmann, I abiesimees Jüri Jaakson, II abiesimees Nikolai Köstner, sekretär H. Kask, I sekretäri abi Hugo Raudsepp ja II abi Viktor Neggo.
Paralleelselt maanõukoguga tegutsesid ka tööliste ja soldatite nõukogud ning nende juurde moodustatud sõja-revolutsioonikomiteed. Nende eesotsas oli käputäis kohalikke eesti enamlasi, kes toetusid laostunud sõjaväemassile. Maanõukogu oli neile pinnuks silmas.
 | |
| |
|
