Eesti iseseisvumiseni mindi samm-sammult
Kool.ee-haridusportaal :: Eesti iseseisvumiseni mindi samm-sammult Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEesti iseseisvumiseni mindi samm-sammult,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Eesti iseseisvuse mõtteni jõuti sammhaaval, algul taotleti omavalitsuslikku autonoomiat, seejärel föderatsiooni Venemaaga ja lõpuks jõuti täieliku omariikluse, st Eesti iseseisvuse nõudmiseni.
Selles valdkonnas sammusid esireas Eesti sõjamehed, kes võtsid eeskujuks Soomes toimunud muudatused. 31. mail (13. juunil) esitasid Viiburi eestlased Vene peaministrile märgukirja, milles soovitati jagada Venemaa autonoomseteks osadeks.
Ülesoomelisel eesti sõjaväelaste kongressil Lappeenrannas 10.-13. (23.-26.) juunil nõudis lipnik G. Kirschbaum (Utuste) Eesti osariigile oma raha ja tolle. See märgukiri aga jäi tähelepanuta ja Kirschbaumi ettepanek hääletati maha. See ettepanek aga äratas tähelepanu ajakirjanduses.
18.-21. juunil (1.-4. juulil) peetud eesti sõjaväelaste esimene kongress otsustas, et Eesti peab muutuma Vene vabariigi föderatiivseks osaks. Samale seisukohale asus ka 2. (15.) juulil peetud rahvuskongress. Täieliku iseseisvuse mõtte juurde jõudmist kiirendasid sakslased, kes ootamatu kallaletungiga vallutasid 21. augustil (3. septembril) Riia, mis tekitas kirjeldamatu segaduse ning paanika Vene põhjarindel ja tagalas.
Maanõukogu kinnisel koosolekul 23. augustil (7. septembril) arvas Jaan Tõnisson, et kuigi eestlase riiklik paleus leiaks rahuldust Venemaa rahvaste föderatsioonis, ei saa sellest nähtavasti asja, seepärast peaks katsuma koos teiste Balti-Skandinaavia rahvastega omariikluse aadet täide viia. Tõnisson tegi ettepaneku luua iseseisev Baltimaade puhverriik, kutsus kõiki poliitilisi rühmitusi ühinema üheks tugevaks rahvuslikuks jõuks ja soovitas saata välismaale esindajad.
Tõnissoni ettepanekute kohta ei teinud maanõukogu mingit otsust.
Alles järgmisel istungil 25. septembril (8. oktoobril) otsustati asuda Eesti Asutava Kogu valimisseadust välja töötama.
| |