Teised meetodid

[ Rasestumisvastased meetodid ] [ Barjäärimeetodid ] [ Hormonaalsed meetodid ] [ Teised meetodid ]
[ Hädaabikontratseptsioon ]

Katkestatud suguühe

See on üks vanimaid ja ühtlasi ebausaldusväärsemaid rasestumisvastaseid meetodeid. Vahekorra ajal peab mees enne seemnepurset oma suguti tupest välja tõmbama, et sperma ei satuks naise tuppe.

Kui tõhus see on? Katkestatud suguühte meetod ei ole usaldusväärne. Aastas rasestub 100 naist 1000st.1-6

Meetodi plussid - Looduslik alternatiiv barjäärimeetoditele ja hormonaalsetele rasestumisvastastele vahenditele.

Meetodi miinused - See meetod nõuab mehelt täielikku enesekontrolli. Meetod ei ole usaldusväärne, kuna väike kogus spermat võib naise tuppa jõuda juba enne seemnepurset.

Füsioloogilised meetodid

See meetod põhineb naise viljakate päevade väljaarvutamisel, nii et nendel päevadel ollakse eriti hoolikas või välditakse vahekorda.

Võimalusi on mitmeid ja ideaalne on kasutada nende kõigi kombinatsiooni.

• Mõõda iga päev oma kehatemperatuuri ja kirjuta tulemused üles.
• Jälgi emakakaela lima viskoossuse muutusi.
• Arvuta välja ovulatsiooni tõenäoline toimumisaeg (see toimib ainult siis, kui sinu tsükkel on korrapärane).
• Jälgi tujumuutusi ja rindade hellust, mis reeglina esinevad tsükli teises pooles.
   

Kui tõhusad need meetodid on? Kui füsioloogilisi meetodeid järgitakse õigesti, on nende usaldusväärsus 91% kuni 97% (aastas rasestub 30 kuni 90 naist 1000st).7

Meetodi plussid - See on looduslik alternatiiv barjäärimeetoditele ja hormonaalsetele rasestumisvastastele vahenditele, mis põhineb loomulikul hormonaalsel ja viljakustsüklil.

Meetodi miinused - Selle meetodi järgimine nõuab kõrget motivatsiooni ning eelnevalt tasub nõu saamiseks konsulteerida arsti või medõega. Füsioloogilised kontratseptsioonimeetodid ei arvesta tsükli kõikumistega. Menstruaaltsükli rütmi võivad mõjutada mitmed asjaolud, nii et viljakate päevade täpne väljaarvutamine võib olla keeruline. Meetod ei ole usaldusväärne ning seda peaks kasutama ainult juhul, kui planeerimata rasestumine on teie jaoks aktsepteeritav. Kuna viljakatel päevadel ei ole vahekord lubatud, siis võib meetod pärssida suguelu.

Steriliseerimine

Steriliseerimine sobib inimestele, kes on kindlalt otsustanud, et nad ei soovi rohkem lapsi saada. Steriliseerimine on püsiv rasestumisvastane meetod, kuigi meestel on võimalik ka viljakust taastada. Viljakuse taastamine on keeruline operatsioon ning see ei pruugi alati olla tulemuslik.

Meeste sterilisatsioon (vasektoomia)

Vasektoomia on lühike kohaliku tuimestuse all teostatav kirurgiline protseduur, mis kestab 10 kuni 15 minutit. Protseduuri käigus suletakse seemnejuhad. Pärast vasektoomiat toimub mehel küll veel seemnepurse, kuid sperma enam seemnerakke ei sisalda. Pärast operatsiooni kulub kogu spermatosoidide varu tühjenemiseks veel paar kuud, nii et vahepeal tuleb kasutada lisaks mõnda teist rasestumisvastast vahendit. Muudest rasestumisvastastest vahenditest võib loobuda pärast kahte negatiivset kontrollanalüüsi, mis on teostatud 4-nädalase vahega. Steriliseerimine ei mõjuta mehe seksuaalset võimekust ega naudingut.

 Kui tõhus on steriliseerimine? Meeste steriliseerimise tõhusus on 99,99% (aastas rasestub 1 naine 1000st).16

Meetodi plussid - Sterilisatsioon on püsiv rasestumisest hoidumise meetod, nii et teisi vahendeid lisaks kasutama ei pea. Suguhaigustesse nakatumise riski olemasolul tuleb siiski kasutada lisaks kondoomi.

Meetodi miinused - Kuna vasektoomia on püsiv, sobib see ainult neile meestele, kes ei soovi lapsi või kellel on kõik soovitud lapsed juba olemas. Sterilisatsioon ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste, sealhulgas HIV/AIDSi eest, mistõttu tuleb vastava riski olemasolul kasutada lisaks kondoomi.

Naiste sterilisatsioon

See on ainuke naiste jaoks mõeldud püsiv rasestumisvastane meetod. Kuna viljakust ei ole pärast sterilisatsiooni võimalik taastada, tuleb enne protseduuri läbiviimist oma otsust hoolikalt kaaluda. Vältimaks hilisemat kahetsust on väga oluline eelnev nõustamine.

Operatsiooni käigus lõigatakse läbi või suletakse munajuhad, nii et munarakk ei pääse emakasse.

Sterilisatsiooni võib teostada kas kohaliku tuimestuse või üldnarkoosi all. Protseduuri teostamisel tuleb viibida paar päeva haiglas.

Sterilisatsioon toimib kohe pärast operatsiooni. Menstruatsioonid jätkuvad nagu tavaliselt, kuigi mõned naised on täheldanud erituva verehulga suurenemist.

Kui tõhus on sterilisatsioon? Naiste sterilisatsiooni tõhusus on 99,9% (aastas rasestub 1 naine 1000st).1-6

Meetodi plussid - Sterilisatsioon on püsiv rasestumisest hoidumise meetod, nii et teisi vahendeid lisaks kasutama ei pea. Suguhaigustesse nakatumise riski olemasolul tuleb siiski kasutada lisaks kondoomi.

Meetodi miinused - Steriliseerimine on püsiv rasestumisvastane meetod. Kui sa ei ole kindel selles, et sa ei soovi tulevikus enam lapsi saada, siis ei tohiks sterilisatsiooni ette võtta. Alternatiivina võid kaaluda ESSi paigaldamist, mille tõhusus on võrreldav steriliseerimisega, kuid meetod on pöörduv. Steriliseerimine ei kaitse sugulisel teel levivatesse haigustesse nakatumise eest, nii et vastava riski olemasolul tuleb lisaks kasutada kondoomi.
--------------------------------------------

1. Leidenberger FA. Klinische Endokrinologie fur Frauenarzte. Berlin, Germany: Springer Verlag, 1998
2. Baltzer J, Mickan H. Gynakologie: Ein kurzgefabtes Lehrbuch/Kern. Neuberbeitete Auflage. Stuttgart, Germany, Georg Thieme Verlag, 1985
3. Organon. NuvaRing (etonogestrel/ethinyl estradiol vaginal ring) 2001. Available at: http://www.epigee.org/guide/inserts/nuvaring.pdf. (Accessed 5 October 2003)
4. Ortho-McNeil Pharmceutical Inc. Ortho Evra (Norelgestromin/ Ethinyl estradiol transdermal system) 2001. Available at: http://www.ortho.mcneil.com/products/pi/pdfs/orthoevra.pdf. (Accessed 5 October 2003)
5. Ortho-McNeil Pharmaceutical Inc. Ortho Tri-Cyclen Lo tablets (norgestimate/ethinyl estradiol) 2002. Available at: http://www.ortho-mcneil.com/products/pi/pdfs/orthtricyclenlo.pdf (Accessed 5 October 2003)
6. Speroff L, Darney PD. Periodic Abstinence. A clinical guide for contraception. 3rd edn. Philadelphia, PA: Lippincott Williams and Wilkins, 2001
7. Trussell J. Contraceptive efficacy. In Hatcher RA, Trussell J, Stewart F, Cates W, Stewart GK, Kowal D, Guest F. Contraceptive Technology; Seventeenth Revised Edition. New York NY: Irvington Publishers, 1998
8. Trussell J. Contraceptive efficacy. In Hatcher RA, Trussell J, Stewart F, Nelson A, Cates W, Guest F, Kowal D. Contraceptive Technology; Eighteenth Revised Edition. New York NY: Ardent Media, 2004
9. Guillebaud, J.Contraception: Your Questions Answered.Churchill Livingstone, 2004. http://info.cancerresearchuk.org/cancerstats/types/breast/riskfactors/

printerisõbralik versioon esita küsimus