Barjäärimeetodid

[ Rasestumisvastased meetodid ] [ Barjäärimeetodid ] [ Hormonaalsed meetodid ] [ Teised meetodid ]
[ Hädaabikontratseptsioon ]

Kondoomid

Kondoomid on õhukesed lateksist või polüuretaanist kotikesed, mis on valmistatud nii, et need sobivad mehe jäigastunud suguti ümber. Kondoomid on ühest otsast suletud ning reeglina on neil ühes otsas nn nibu, kuhu pärast seemnepurset koguneb sperma. Kondoom rullitakse jäigastunud sugutile enne vahekorda, et takistada sperma sattumist naise tuppe. Kohe pärast seemnepurset peab mees kondoomist kinni hoidma, et ennetada sperma sattumist tuppe suguti väljatõmbamisel.

Saadaval on ka naiste kondoomid. Need on samuti valmistatud kummist ning paigaldatakse tuppe nagu ümberpööratud kondoom. Naiste ja meeste kondoomi ei tohi samaaegselt koos kasutada, kuna need võivad hõõrdumise tulemusena puruneda.

Kui tõhusad on kondoomid?

Kui kondoome kasutada õigesti, on nende tõhusus 93% (aastas rasestub 70 naist 1000st)1-6.

Kui naiste kondoome kasutada õigesti, on nende tõhusus 95% (aastas rasestub 50 naist 1000st)7

Võrreldes kaasaegsete hormonaalsete meetoditega on kondoomid vähem usaldusväärsed ja efektiivsed raseduse ärahoidmisel, kuid need on ainuke meetod, mis kaitseb sugulisel teel levivate haiguste, sealhulgas HIV/AIDSi eest.

Meetodi plussid - Kondoom on ainus rasestumisvastane vahend, mis kaitseb sind sugulisel teel levivate haiguste (STLH) eest. Seetõttu kasutavad paljud paarid suguhaigustest hoidumiseks ja raseduse ennetamiseks kondoomi koos mõne teise usaldusväärsema rasestumisvastase vahendiga nagu seda on rasestumisvastased pillid.

Meetodi miinused - Kuigi kondoomid on väga tugevad, võivad need mõnikord vahekorra ajal puruneda või maha libiseda. Kondoome võivad nõrgestada õlibaasil valmistatud ained nagu päikesekaitsekreemid ja mitte veebaasil libestid nagu vaseliin. Kui kondoomiga vahekorra ajal midagi juhtub ning samal ajal ei ole kasutatud teist usaldusväärset rasestumisvastast vahendit, tuleb kaaluda hädaabi pilli võtmist.

ESV (emakasisene vahend, spiraal)

Spiraal on väike plastmassist ja vasest T-kujuline vahend, mille paigaldab emakaõõnde väljaõppinud arst või medõde. Spiraal hoiab ära munaraku viljastamise, takistades sperma liikumist munajuhadesse või põhjustades paikseid muutusi emakas. Spiraali küljes on kaks väikest niiti, mis asetsevad tupes ning mida katsudes saate kontrollida, kas spiraal on paigas. Spiraali tuleb olenevalt tüübist vahetada kolme kuni kümne aasta tagant.

Kui tõhus on ESV? - Kui ESVd kasutada õigesti, on selle tõhusus 99,5% (aastas rasestub 5 naist 1000st).1-6

Meetodi plussid - ESV pakub pikaajalist rasestumisvastast kaitset. ESV eemaldatakse rasestumisvastase kaitse vajaduse lõppemisel või kasutustähtaja möödumisel tervishoiutöötaja poolt.

Meetodi miinused - ESV võib muuta menstruatsioonid vererohkemaks, pikemaks või valulikumaks. Selle meetodi kasutamisel võib aeg-ajalt esineda emakainfektsiooni. Üldjuhul ei paigaldata ESVd mittesünnitanud naistele ega naistele, kellel esineb aneemia.

Pessaar/väike emakakaela kate

Pessaar/väike emakakaela kate on kummist või silikoonist kausikujuline vahend, mis asetatakse tuppe barjääriks sperma ja emakakaela vahele. Pessaari tuleb kasutada koos spermitsiidiga. Selle võib paigale asetada kuni kolm tundi enne vahekorda. Esmalt tuleb käia arsti juures proovis, veendumaks, et pessaar on sinu jaoks õige suurusega. Pessaari sobivust tuleb kontrollida iga kuue kuu järel, eriti siis kui pärast eelmist kasutuskorda on midagi muutunud, nt sa oled sünnitanud. Pärast vahekorda tuleb pessaar jätta tuppe vähemalt kuueks tunniks, et spermitsiidil oleks aega toimida.

Pessaari kasutatakse sagedamini kui väikest emakakaela katet. Sinu arst või medõde ütleb, kumb neist sulle paremini sobib. 

Spermitsiidid 

Spermitsiid üksinda ei ole rasestumisvastane vahend. Spermitsiide tuleb kasutada koos teiste barjäärimeetoditega nagu meeste või naiste kondoomi või pessaari/väikese emakakaela kattega ning need on välja töötatud barjäärimeetodite tõhususe suurendamiseks. Spermitsiidid tapavad seemnerakke või vähendavad nende liikuvust nii, et seemnerakkudel ei oleks võimalik emakasse jõuda. Spermitsiide on saadaval vahuna, geelina, kreemina või kilena. Mõned barjäärimeetodid nagu nt mõned kondoomid on juba spermitsiidiga töödeldud. 

Spermitsiidi kasutamine üksinda on vähem usaldusväärne, kui selle kasutamine koos mõne muu barjäärimeetodiga ning see ei kaitse sind STLH eest.

Kui tõhusad need on?

Kui pessaari ja spermitsiidi kasutatakse koos õigesti, siis on selle meetodi tõhusus 98% (aastas rasestub 20 naist 1000st).1-6

Kui väikest emakakaela katet ja spermitsiidi kasutatakse koos õigesti, siis rasestub aastas 9% mittesünnitanud naistest ja 26% sünnitanud naistest.8

Meetodi plussid - Kui pessaar on korralikult paigas, ei sega see vahekorda ning seda ei ole vahekorra ajal tunda. See on sobiv valik naistele, kes ei saa või ei taha kasutada hormonaalset rasestumisvastast vahendit.

Meetodi miinused - Mõni inimene peab selle meetodi kasutamist harjutama. Väikest emakakaela katet ei soovitata juba sünnitanud naistele, kuna selle tõhusus on nende puhul madal. Sünnitanud naistel võib armkude või ebakorrapärase kujuga emakakael takistada väikese emakakaela katte kinnitumist emakakaelale või tupe seintele. Mõnele naisele võib väike emakakaela kate siiski sobida ka pärast sünnitust, kuid selle kindlakstegemiseks on vajalik kogenud arsti läbivaatus.
-------------------------------------------- 

1. Leidenberger FA. Klinische Endokrinologie fur Frauenarzte. Berlin, Germany: Springer Verlag, 1998
2. Baltzer J, Mickan H. Gynakologie: Ein kurzgefabtes Lehrbuch/Kern. Neuberbeitete Auflage. Stuttgart, Germany, Georg Thieme Verlag, 1985
3. Organon. NuvaRing (etonogestrel/ethinyl estradiol vaginal ring) 2001. Available at: http://www.epigee.org/guide/inserts/nuvaring.pdf. (Accessed 5 October 2003)
4. Ortho-McNeil Pharmceutical Inc. Ortho Evra (Norelgestromin/ Ethinyl estradiol transdermal system) 2001. Available at: http://www.ortho.mcneil.com/products/pi/pdfs/orthoevra.pdf. (Accessed 5 October 2003)
5. Ortho-McNeil Pharmaceutical Inc. Ortho Tri-Cyclen Lo tablets (norgestimate/ethinyl estradiol) 2002. Available at: http://www.ortho-mcneil.com/products/pi/pdfs/orthtricyclenlo.pdf (Accessed 5 October 2003)
6. Speroff L, Darney PD. Periodic Abstinence. A clinical guide for contraception. 3rd edn. Philadelphia, PA: Lippincott Williams and Wilkins, 2001
7. Trussell J. Contraceptive efficacy. In Hatcher RA, Trussell J, Stewart F, Cates W, Stewart GK, Kowal D, Guest F. Contraceptive Technology; Seventeenth Revised Edition. New York NY: Irvington Publishers, 1998
8. Trussell J. Contraceptive efficacy. In Hatcher RA, Trussell J, Stewart F, Nelson A, Cates W, Guest F, Kowal D. Contraceptive Technology; Eighteenth Revised Edition. New York NY: Ardent Media, 2004
9. Guillebaud, J.Contraception: Your Questions Answered.Churchill Livingstone, 2004. http://info.cancerresearchuk.org/cancerstats/types/breast/riskfactors/

printerisõbralik versioon esita küsimus