Menstruatsioon
Kool.ee-haridusportaal :: Menstruatsioon Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMenstruatsioon,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
[ Sinu elu ] [ Murdeiga – mis minu kehaga on juhtunud? ] [ Hormoonid – mis need on ja mida need teevad? ]
[ Menstruatsioonid ] [ Rasedus ] [ Planeerimata rasedus ] [ Pärast sünnitust ] [ Menopaus ] [ Abort ]
[ Raseduse kohta levinud müüdid ] [ Sugulisel teel levivad haigused (STLH) ]
Menstruatsioon
Miks menstruatsioonid esinevad?
Menstruatsioonid või “päevad” kuuluvad täiskasvanuks saamise juurde ja algavad siis, kui tütarlaps on murdeeas.
Menstruatsioonitsükkel algab siis, kui östrogeeni ja progesterooni tase kehas on piisav selleks, et munasarjades valmiks ja sealt vabaneks munarakk. Munarakk vabaneb munasarjadest ja liigub mööda munajuhasid emakasse.
Samal ajal hakkab emaka limaskest munaraku vastuvõtmiseks valmistudes paksenema ning emaka seinad muutuvad käsnjaks. Kui seemnerakk viljastab munajuhades munaraku (pärast vahekorda), siis kinnitub viljastunud munarakk selle käsnja seina külge ning algab rasedus.
Kui seemnerakke ei ole, liigub munarakk emakasse ilma viljastamata. Kuna emakas enam paksenenud limaskesta ei vaja, siis irdub üleliigne veri ja kude tupe kaudu. Seda nimetatake menstruaalveritsuseks.
Selline tsükkel kordub iga kuu, kuni munasarjad enam munarakke ei vabasta (tavaliselt 40ndates või 50ndates eluaastates). Eluperioodi, mil esineb viimane menstruatsioon, nimetatakse menopausiks. Eluaja jooksul esineb naisel ligikaudu 500 menstruatsiooni.1
Millal menstruatsioonid algavad?
Kindlat iga menstruatsiooni alguseks ei ole. Mõnel tüdrukul hakkavad menstruatsioonid juba 9 või 10-aastaselt, teisel jälle hilises teismeeas.
Menstruatsioonitsükli pikkus on samuti individuaalne. Mõnel naisel on tsükli pikkuseks 28 päeva, teisel vähem. Tsükkel võib olla regulaarne või ebaregulaarne (nt võib ühel kuul esineda kaks menstruatsiooni ning järgneval kuul mitte ühtegi).
Ka mentruatsiooni kestus varieerub. Mõnel naisel kestab veritsus 3 või 4 päeva, teisel nädala. Esineda võib rohket veritsust (eritub palju verd) või kergemat veritsust. Keskmine kaotatud vere kogus jääb tavaliselt alla 80ml. [1]
Kuidas “päevad” mind mõjutavad?
Mõned naised võivad menstruatsioonieelsel ajal kogeda muutusi meeleolus ja / või kehas. Menstruatsiooni esimestel päevadel esineb sageli krampe alakõhus. Mõnedel naistel esineb ka premenstruaalset sündroomi (PMSi). Sellel perioodil võivad teie emotsioonid olla intensiivsemad. Te võite olla depressiivne, ärritunud, vihane, nutta tihedamini kui tavaliselt ja tunda isu teatud toitude järele. PMS on seotud hormonaalsete muutustega ning see on täiesti tavaline kuigi samas ebameeldiv nähtus. Kui teil esineb kirjeldatud sümptomeid, siis võiksite pöörduda oma arsti või günekoloogi poole.
Milline on normaalne tsükkel?
Menstruatsioonitsükkel koosneb erinevatest etappidest, mille mõistmine aitab meil mõista naise keha toimimist. Menstruatsioonitsüklis on neli etappi:
-
Menstruatsioon on etapp, mil naisel esineb vereeritus. Menstruaalveritsuse esimest päeva loetakse tsükli esimeseks päevaks.
-
Preovulatoorne etapp on aeg, mil keha valmistub munaraku vabastamiseks ehk ovulatsiooniks. Kehas toodetakse suuremas koguses östrogeeni, mille stimulatsiooni tulemusena pakseneb emaka limaskest. Ovulatsioonieelse faasi ajaline pikkus varieerub indiviiditi ning ka kuude lõikes.
-
Ovulatsioon on tsükli keskpaik ning kõige viljakam periood. Kui naine ei kasuta rasestumisvastaseid tablette, siis on kõige suurem tõenäosus rasestuda just ovulatsiooni ajal. Ovulatsiooni ajal vabaneb munasarjadest munarakk.
-
Postovulatoorne etapp on tsükli kõige viimane etapp, mis viib menstruatsioonini. See faas kestab 14 päeva ja lõpetab tsükli. Seejärel toimub naisel menstruatsioon ja algab uus tsükkel.
Lisainformatsioon:
1. NetDoctor. The Menstrual Cycle http://www.netdoctor.co.uk/health_advice/facts/menstruation_cycle.htm. Accessed April 2007.
 | |
| |
|
