Mõnedel naistel ei esine loomulikku menstruatsiooni lühema või pikema perioodi jooksul peale kontratseptiivide võtmise katkestamist. See võib olla sellist tüüpi müüdi põhjus. Pealegi sõnu, mida kasutatakse hormonaalse kontratseptsiooni selgitamisel, nagu „munasarjade tegevuse ja ovulatsiooni pärssimine”, võidakse valesti interpreteerida ja mõista kui munasarjade täielikku „väljalülitust”, mis tähendab nende eksisteerimise lõppu igaveseks. See on väga tihedalt seotud viljakuse vähenemise hirmuga.

Kas hormonaalne kontratseptsioon paneb munasarjad „magama”?

Vanema põlvkonna kõrge hormoonisisaldusega pille kasutati tõesti munasarjade tegevuse pärssimiseks. Kuid madala hormoonisisaldusega kontratseptiivid toimivad tänapäeval teisiti. 7-päevase pausi vältel kontratseptiivide kasutamise ajal algab folliikulite valmimisprotsess munasarjades, mis pole ainult valminud munaraku asukohaks, vaid ka kehaomase östrogeeni tootjad. Munaraku valmimiseks ja ovulatsiooni takistamiseks tuleb kontratseptiive hakata taas manustama mitte hiljem kui 7-päevase pausi järel. Seetõttu ei saa paus pillide kasutamise ajal olla pikem kui 7 päeva. Eelmainitud fakt tõestab, et konratseptiivsed pillid aitavad tõhusalt vältida soovimatut rasedust hetkeni, kuni neid võetakse vastavalt kasutusjuhendile.

Miks ei põhjusta kontratseptiivid hormoonide defitsiiti?

Kuna munasarjad produtseerivad vähem östrogeeni ja progesterooni üldsegi mitte, tuleb neid asendada iga päev kontratseptiivides sisalduvate hormoonidega. Uue põlvkonna kontratseptiivsetes pillides sisalduvad hormoonid on väga sarnased naturaalsete kehaomaste eelkäijatega. Östrogeen on täpselt samasugune kõigis kontratseptiivsetes vahendites, aga progestiinid erinevad väga ja on rohkem või vähem sarnased kehaomase progesterooniga. Alles hiljuti töötati välja progestiin – drospirenoon - , millel on kõik kehaomasele progesteroonile iseloomulikud omadused.

Kuna lakkavad munasarjad tootmast hormoone?

Munasarjad vananevad koos kogu inimese organismiga. Menopausi (viimase menstruatsiooni daatum naise elus) signaalid munasarjade aktiivsuse märkimisväärsest langusest: nad ei suuda enam toota valminud munarakke ja folliikulid produtseerivad ebapiisavas koguses östrogeeni, mis hakkab naiste enesetunnet ebameeldivalt mõjutama. Menopaus on täiesti loomulik faas naise elus; leiab aset 50 – 55 eluaastatel. Hormonaalset kontratseptsiooni saab kasutada kuni menopausi alguseni, kui ei esine vastunäidustusi naise tervise suhtes. Ainult siis ei tunne naised ebameeldivaid muutusi, mis kaasnevad kliimaksiga. Menopausi algus sõltub pigem geneetilistest faktoritest, kui hormooni tüübist ja kasutamisperioodist.

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 31. 10. 2008. 15:03