Vastavalt seadusele on Kaitseliit kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

Organisatsioon jaguneb 15 malevaks, mille vastutusala enamikus kattub Eesti maakondade piiridega.

Kaitseliidu peamine eesmärk on kodanike vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ning põhiseaduslikku korda.

Seega koondab Kaitseliit enda ridadesse Eesti Vabariigi patrioote, kes tahavad ja suudavad vabatahtlikult, tasu saamata töötada riigi sisekorra kaitsel ning kaaskodanike turvatunde parandamisel.

Kaitseliidu seadus näeb ette koostöö nii politsei, maavalitsuste, kohalike omavalitsustega kui ka piirivalve ning päästeteenistuse ja tuletõrjega. Kaitseliitlased on aastaid osalenud toetava jõuna politseioperatsioonides ning andnud oma panuse loodusõnnetuste, näiteks Vihterpalu metsapõlengute kustutamisel ja tagajärgede likvideerimisel.

Koostöö tõhustamiseks politseiga sõlmiti 23. detsembril 1998. Kaitseliidu Peastaabi ja Politseiameti vahel raamleping, mille järgselt asuti kõikide malevate juures looma kaitseliitlastest abipolitseinikest koosnevaid korrakaitseüksuseid, mille liikmed abistavad politseiametnikke avaliku korra kaitsel ning kriisiolukorras on võimelised täitma ka sõjaväepolitsei ülesandeid.

Esimesena loodi korrakaitseüksus pealinnas, kus politseil ei jätku tihti inimesi avaliku korra kindlustamiseks. Koostöölepingule kirjutasid alla ühelt poolt Kaitseliidu Tallinna Malev ja Nõmme Malevkond, teiselt poolt kohalik politseiprefektuur koos linnavalitsusega.

Peale otsese sõjalise väljaõppe annab Kaitseliit oma liikmetele ka palju muid elus vajalikke oskuseid ja kogemusi. Kaitseliitlased on oma kiire ja otsustava tegutsemisega Õpperühmas omandatud esmaabivõtteid ning parameedikuoskuseid kasutades päästnud nii mõnegi eluohtlikku seisundisse sattunud kaaskodaniku. Reservohvitseridele pakutakse võimalust põhitööst vabal ajal rakendada ja lihvida omandatud juhioskuseid vabatahtlike kaitseliitlaste pealike või kitsa eriala (meditsiin, side, pioneeriteenistus jne) spetsialistidena.

Väljaõppealane koostöö käib paljude riikidega – Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra ja USA relvajõudude ning maakaitseüksustega.

Kaitseliit on oma ajaloo jooksul arenenud pidevalt. Tänaseks päevaks oleme muutunud vabariigile kriitilisel hetkel spontaanselt tekkinud rahvaväest demokraatliku vabariigi kaitsejõudude lahutamatuks osaks.