Maavägi
Kool.ee-haridusportaal :: Maavägi Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMaavägi,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
|
Maaväe ülema ülesannetes |
 |
Maaväel, kui kaitsejõudude suurimal väeliigil, on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel.
Maaväe prioriteet on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine.
Maaväe ülema alluvuses on tema juhtimisfunktsioonide täitmist toetav väeliigi staap ja väeosad, mille rahuaegseks ülesandeks on reservi väljaõpetamine. Maaväe väljaõppe- ja administratiivkoosseisu kuulub neli jalaväe väljaõppekeskust, lahingutoetusüksuste väljaõppe keskus, Üksik-sidepataljon ja Rahuoperatsioonide keskus. Operatiivüksustest on maaväe ülema vahetus alluvuses 6 kuuekuulises valmisolekus olevat reservväelastest koosnevat territoriaaljalaväepataljoni, 5 luurekompaniid ja 1. jalaväebrigaad - sealhulgas brigaadi staap, Scoutspataljon, Kalevi ja 12. jalaväepataljon.Maaväe üksused
Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon
Pärnu Üksik-jalaväepataljon
Rahuoperatsioonide Keskus
Scoutspataljon
Viru Üksik-jalaväepataljon
Üksik-sidepataljon
Üksik-vahipataljon
LtVÕK Tapa Väljaõppekeskus
Suurtükiväegrupp
Õhutõrjedivisjon
Pioneeripataljon
EKJ Keskpolügoon
Tagalakeskus
Kaitseväe peamine manööverüksus on Jalaväebrigaad, kuhu kuulub valdav enamus ajateenistuse jooksul välja õpetatavatest ajateenijatest. Brigaadi tegevuspiirkonnaks on kogu Eesti territoorium ja see on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega.
Brigaadi relvastusse kuuluvad, lisaks käsitulirelvadele, 155mm haubitsad , 120mm ja 81mm miinipildujad, 23mm õhutõrjekahurid ning tankitõrje- ja õhutõrje raketisüsteemid.
Brigaadi allüksused õpetatakse välja erinevates kaitseväe väljaõppekeskustes ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Plaani järgi peab brigaad 2007. aastaks saavutama võimekuse lahingoperatsioonide läbiviimiseks. Kõik väljaõpetatud lahingüksused ning nende koosseisu kuuluvad reservväelased jäävad brigaadi koosseisu neljaks aastaks. Seejärel arvatakse see territoriaalüksuste koosseisu ning asendatakse uute äsja välja õpetatud väeüksustega.Valdav osa maaväest põhineb mobiliseeritaval reservil. Rahuajal on regulaarväe koosseisus reageerimisüksused, territoriaalkaitseüksused, õppeüksused ja toetusüksused. Peale mobilisatsiooni on maaväe koosseisus üldotstarbelised, territoriaalkaitse- ja toetusüksused. Esimesel etapil arendatakse välja juhtimissüsteem, peajõudude brigaadid ja reageerimisüksus (pataljon). Kriisi- ja sõjaaegsed ülesanded ning nende planeerimine on maaväe staabi ja praktiline ettevalmistamine kaitseringkondade ülesanne.
Maaväe rahuaja ülesanded on:
- korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase;
- kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
- osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega;
- abistada seadusandlusega sätestatud korras vastavalt korraldustele tsiviilvõimu organeid loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel aset leidnud katastroofide korral.
Kriiside korral:
- valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile;
- tõsta väljaõppe intensiivistamise ja sõjaaja ülesannete harjutamise teel kindlaksmääratud üksuste valmisolekutaset;
- alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist;
- integreerida teiste ministeeriumide alluvuses olevad maismaaüksused;
- valmistuda koostööks appitulevate välisvägedega.
Sõjaajal:
- kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele;
- korraldada teiste riikide üksuste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas kindlustada olulised siseriiklikud kommunikatsioonid.
 | |
| |
|
