Ajateenistus

Ajateenistus on õppimine

Ajateenistuse eesmärgiks on Eesti kaitseks vajalike reservüksuste väljaõpetamine ning eelduste loomine elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ning õpitakse tegutsema ühtse mees­konnana. Ajateenistuse lõppedes jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reserv­väelasena oma üksuse koosseisus või elukutselise kaitseväelasena.

Ajateenistus avardab võimalusi

Ajateenistuses omandatakse palju tsiviileluks vajalikke oskusi – esmaabivõtteid, topo­graafiat, side- ja infotehnoloogiat, keskkonna- ja kodanikukaitset, aja planeerimist ning korra ja puhtuse hoidmist. Nooremallohvitserid või reserv­rühma­ülemad saavad väärtusliku juhtimiskogemuse. Ajateenistuse jooksul para­meediku kursused läbinud saavad asuda tööle parameedikuna, autojuhikursuste lõpetajad saavad CE või DE kategooria juhiload. Ajateenistuse läbimine annab võimaluse kandideerida Kõrgemasse Sõjakooli, mille lõpetajad asuvad ohvitseridena teenima kaitse­jõududes. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise sõja­väelasena Scouts pataljonis või mõnes muus väeosas.

VÄLJAÕPPETSÜKKEL

Eel- ja põhikutsumine
Ajateenistuse lõpuks ühtse meeskonnana reservi arvatava allüksuse moodustavad ajateenijad, kes on teenistusse kutsutud eel- ja põhikutsumiste käigus. Eelkutsumisega võetakse teenistusse ajateenijad, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad). Põhikutsumise baasil õpetatakse kaheksa kuu jooksul välja üksuse reakoosseis. Siiski on ka põhikutsega teenistusse võetutel võimalus osa võtta nooremallohvitseri ja reserv­rühmaülema kursusest.

Ajateenistuse kestuse määrab sageli see , millise kutsumisega võetakse kutse­­alune teenistusse. Jaanuaris ja juunis (eelkutsed) teenistusse saabunud teenivad üldreeglina 11 kuud, aprillis ja oktoobris (põhikutsed) saabunud 8 kuud. Ajateenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele ajateenija määratakse.

Ametikohale määratakse ajateenija pärast sõduri (madruse) baaskursuse läbimist. Ajateenija määratakse ametikohale ja vabastatakse ametikohalt käskkirjaga teenistuse huvides, olenemata tema nõusolekust (Kaitseväeteenistuse seadus § 64 lg 1).

11 kuud kestab ajateenisus

• Mereväe ja piirivalve ujuvkoosseisu kuuluvatel ametikohtadel teenivatel ajateenijatel
• Ajateenijatel, kes on kaitseväes saanud sidealase või infotehnoloogiaalase väljaõppe ja määratud side- või infotehnoloogia eriala ametikohtadele
• Sõjaväepolitsei-alase väljaõppe saanud ning sõjaväepolitsei ametikohal teenivatel ajateenijatel
• Mootorsõidukijuhi väljaõppe saanud ning mootorsõidukijuhi ametikohal teenivatel ajateenijatel
• Allohvitseri ametikohale määratud ajateenijatel
• Ajateenistuse jooksul reservohvitseri kursused lõpetanud ajateenijatel.

(Vabariigi Valitsuse 25.07.2000.a määrus nr 241 “Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse määramine”).

Väljaõppetsükkel koosneb järgmistest kursustest:

Sõduri baaskursus (SBK)

Ajateenistuse esimeste kuude jooksul omandatakse üksikvõitleja põhi­teadmised ja –oskused ning saavutatakse teenistuse jätkamiseks vajalik füüsiline vorm. Õpitakse tundma relvastust, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel, omandatakse esmaabi­võtteid, teadmised kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest. SBK õppekava on ühtne kõikidele ajateenijatele sõltumata põhiväeliigist. SBK lõpus tuleb sooritada nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast koosnev sõduri­eksam, mille edukalt läbinutele antakse rinnamärk. SBK järel asub osa ajateenijatest omandama sõjaväelist eriala erialakursusel, teistest koolitatakse nooremallohvitseride kursusel allüksuste juhid.

Sõduri erialakursus (EK)

Sõduri erialakursusel õpitakse kaitseväe erialaspetsialistidele, nagu kuuli­pildur, tankitõrje-granaadiheitur, autojuht, sanitar-parameedik jm vajalikke teadmisi ja oskusi. Kursuse pikkus sõltub erialast.

Mereväe Miinilaevade Divisjonis asendab sõduri erialakursust madruse baaskursus.

Nooremallohvitseride kursus (NAK)

Kursus jaguneb kaheks: 6- nädalane baaskursus ning 6- kuni 9-nädalane erialakursus.

Baas­­­kursusel omandavad tulevased allohvitserid jaoülema üldteadmised. Eriala­kursusel õpitakse kindlat eriala – jalaväe, tulejuhtimise, logistika või side eriala ning juhtima selle relvaliigi meeskondi.

Omandatakse teadmisi jao juhtimisest ja taktikast, pioneeri­asjandusest, meditsiinist, all­üksuse relvadest ja side­st. Suurt rõhku pannakse õpitu praktilisele harjutamisele. Kursuse lõpus sooritatakse eksamid, mille alusel otsustatakse nooremseersandi auastme andmine. Kursuse jooksul valitakse välja sobivad kandidaadid reserv­rühmaülema kursusele.

Reservrühmaülema kursus ajateenijale

Reserv­rühmaülema kursusel õpivad nooremallohvitseride kursuse läbinud ajateenijad süvendatult rühma taktikat ning omandavad kindla eriala (pioneeri-, side- jms) rühma juhtimise alused. Kursuseid korraldatakse Kaitseväe Võru Lahingukoolis ja Pärnu Üksik- jalaväepataljonis.

Reservohvitseri auaste (lipnik) taotletakse nendele kursuse edukalt lõpetanutele, kes on saanud teenistuspraktika ohvitseri ametikohal, näiteks õppusel Kevadtorm või reserv­õppe­kogunemisel ja määratud peale ajateenistuse lõppu reservüksuses ohvitseri ameti­kohale. Teistele kursuse lõpetanutele taotletakse maksimaalselt vanemseersandi auaste ja nad võetakse arvele reservohvitseri kandidaatidena.

Allüksuse kursus (AÜK)

Allüksuse kursusel õpitakse tegutsema jao, rühma, kompanii, laeva või nendega võrdsustatud allüksuste koosseisus põhilistes lahinguliikides ning tegema koostööd teiste relvaliikidega ning allüksustega.

printerisõbralik versioon esita küsimus