Eesti kaitsevägi
Kool.ee-haridusportaal :: Eesti kaitsevägi Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEesti kaitsevägi,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Mis on Eesti kaitsevägi?
Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõud koosnevad kaitseväest, Kaitseliidust ning sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja alluvusse antavatest Siseministeeriumi valitsemisalas olevatest sõjaväeliselt korraldatud asutustest ja üksustest.
Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus.
Kaitsevägi on kaitsejõudude tähtsaim osa, mis on pidevas valmisolekus riigi sõjaliseks kaitseks. Kaitseväe üksuste komplekteerimine üldise kaitseväeteenistuse kohustuse alusel tagab väeosade optimaalse suuruse vastavalt ressurssidele ja riigikaitse ülesannetele.
Kaitsevägi on ülesehitatud reservarmee põhimõttel, riigi kaitsejõudude põhiosa moodustavad reservis olevad üksused. Reservväe moodustavad kõik kodanikud. Reservarmee on väheste inim- ja majanduslike ressurssidega riigile ainuvõimalik riigikaitsevorm, kuna rahuajal ei pea riik üleval suurearvulist kaitseväge, aga kriisiolukorras mobiliseerib kõik kodanikud kodumaa kaitsele.
Eesti riigikaitset teostatakse demokraatlikule riigikorraldusele omasest tsiviilkontrolli põhimõttest lähtudes. Demokraatlikult valitud ja ametisse nimetatud täitevvõimu organid otsustavad kaitseväe kasutamise üle ja määravad ülesanded, eraldavad nende täitmiseks ressursid ja kontrollivad antud ülesannete täitmist. Tsiviilkontrolli põhimõtete elluviimise tagavad seadustega piiritletud õigused, kohustused ja vastutus, mis riigikaitse korraldamisel lasuvad Riigikogul, Vabariigi Presidendil ja Vabariigi Valitsusel.
Riigikaitse juhtimine
Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President, kellele annab nõu riigikaitselistes küsimustes Riigikaitse Nõukogu, kuhu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, kaitseväe juhataja (sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja), kaitseminister, siseminister, välisminister ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees. Täidesaatvat võimu riigikaitse juhtimisel teostab Vabariigi Valitsus. Kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide kõrgemaks juhiks rahuajal on kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja, kelle määrab ametisse Vabariigi President.
 | |
| |
|
