Porkuni lahing kujunes traagiliseks lõpuks Idarindel kuulsust võitnud pataljonile Narva. Pataljon, kuhu kuulus umbes 800 meest, pidas pataljoniülema kapten Ando Ruusi juhtimisel tõrjelahinguid Krivasoos. 17. septembril sai pataljon taganemiskäsu, mille järel rügemendi staap sõitis ära ja pataljon jäeti taganemisteed kaitsma. 18. septembri hommikul jõudis pataljon Kuremäele, kus asuti koos ühe 20. Eesti relvagrenaderide diviisi pataljoniga rinnet hoidma. Sama päeva õhtul toimus tulevahetus ühe venelaste eelsalgaga, mis aga tagasi löödi.

Siis toodi 20. diviisi staabist uus käsk: alustada taganemist. Samuti anti korraldus lasta õhku Kuremäel asunud suured laskemoonalaod. Pataljoniülem Ando Ruus jättis aga viimase korralduse täitmata, kuna hiigelplahvatus oleks purustanud nii kloostri kui ümberkaudsed majad.

Edasi liiguti jalgsi ja moonavoori hobustel. Öösel läbiti Iisaku. Kuid siis selgus, et Rannapungerja sild on õhku lastud. Nüüd suunas pataljoniülem kolonni läbi metsa Tudulinna, kuhu see jõudis 19. septembri pärastlõunal. Tudulinnas asuti kaitsepositsioonile ja loodi ühendus diviisi staabiga. Saanud vaevalt tunnikese hinge tõmmata, kui valve avastas, et Avinurme teed mööda läheneb Punaarmee tankikolonn. Kiiresti asuti liikuma Tudu suunas, jättes taanduvat kolonni katma tankitõrje ja liikursuurtükid. Läbides öösel Tudu, kohtuti seal taanduvate Saksa üksustega.

20. septembril varahommikul jõuti Viru-Roelasse. Seal oli ees juba Avinurmest taandunud 6. piirikaitse rügement, kellel oli raskerelvadest alles veel üks suurtükk. Kapten Ando Ruus suunas sealt kõik taanduvad väeosad Viru-Jaagupisse.

Mehed olid surmani väsinud. Mitu päeva järjest rännakul olles, tühi kõht ja magamatus tegid oma töö. Mehed vajusid kokku ja üksuste read hakkasid hõrenema. Taanduvate üksuste liikumissuund oli läände ning sihtkohaks Pärnu ja läänerannik.

21. septembri varahommikul läbiti Viru-Jaagupi ja võeti suund Porkuni peale. Kogu taanduva kolonni peale oli raskerelvadest alles veel vaid üks suurtükk. Porkuni ja Loksa vahel toimus kokkupõrge punaväe tankidega, kus „tankirusikatega” hävitati kaks tanki.

Liikudes edasi Loksa küla suunas, kohtuti ootamatult Punaarmee jalaväeüksusega. Mõlemad pooled olid kindlustamata positsioonidel, kus kaitset pakkusid vaid põldudevahelised metsatukad. Vastane avas tule kuulipildujatest ja kahuritest. Lahing oli äärmiselt äge. Lahingu käigus selgus, et vastas on punaväkke mobiliseeritud eestlased.

Pataljon Narva mehed hoidsid kokku. Tajudes ohtu, et pataljon võib jääda punaväelaste piiramisrõngasse, andis pataljoniülem Ando Ruus käsu: taganeda paremale ja kaugeneda lahingumöllust. Keskööks jõuti Ambla lähistel olnud turbarappa, kuhu jäädi puhkama. Pataljonist oli järel veel vaid umbes 300 - 400 meest. 22. septembri hommikul avastati, et pataljon on Punaarmee piiramisrõngas. Nagu selgus, olid punaväe luurajad neid kogu aeg jälitanud. Ümber piiratud pataljoni meeste juurde tulid läbirääkimisi pidama laskurkorpuse esindajad, kes nõudsid pataljoni kapituleerumist ja relvade loovutamist.

Vastu panna oli mõttetu. Pataljoniülem kamandas mehed rivisse ja mehed panid oma relvad hakki. Kapten Ruus andis oma püstolile suud ja viskas selle siis teiste juurde.

Nagu pataljon Narva mehed on hiljem väitnud, suhtusid laskurkorpuse eestlastest sõjamehed vangi võetud eesti sõduritesse suhteliselt heatahtlikult. Mehi lohutati, et ega nendega midagi hullu ei juhtu. Vangi andmine olevat vaid vormitäide ja varsti lastavat kõik vabaks. Päriti kodukandi uudiste järele. Vangi võetute ümber polnud ka eriti tugevat valvet, mistõttu umbes paarkümmend meest pääses põgenema. Eestlastest vangid viidi rivikorras Ambla koolimajja, kus NKVD erikomando need oma „hoole alla” võttis. Viimased kohtlesid vangi langenud eestlasi kui suuri kurjategijaid. Amblast viidi vangid Tallinna ja sealt läbi Leningradi vanglate Valgemere äärde.

1946. aastal pääsesid mehed sõjavangist koju, kuid paljud neist saadeti hiljem sõjatribunali poolt 15 kuni 25eks aastaks sunnitöölaagritesse. Pataljoniülem Ando Ruus mõisteti sõjatribunali poolt surma, mis 1945. aastal täide viidi.

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 8. 02. 2007. 08:43