et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Olé, Leon!

Kool.ee-haridusportaal :: Olé, Leon! Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeOlé, Leon!,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Olé, Leon!

Seati ammuoodatud sportlik kompaktauto on lõpuks ometi metallis materialiseerunud.

Oi, kui kaua seda oodati! Ma enam isegi ei mäleta, millal esimest korda lugesin Volkswageni grupi soovist kujundada oma Hispaania tütarettevõte Alfa Romeoga konkureerivaks sportlikuks margiks. Igatahes oli see väga ammu.

Tahtmisest otsustajatel-tegijatel puudu ei tulnud, kuid autotööstuses võtavad kõik asjad kole kaua aega. Sestap jätkaski Seat lihtsalt "Hispaania Volkswagenina" – soliidse tehnika, ent suhteliselt plassi välimusega. Eriti Alfa Romeoga võrreldes.

Kuid vahepeal palgati endine Alfa peadisainer Walter da Silva samasse ametisse Seatis. Esimesed Silva-ajastu sõidukid – kaksikud Altea ja Toledo – näitasid kätte uue disainikeele põhisuunad. Ja nüüd siis Leon.

Stiili jätkub ja jääb ülegi

Esmapilgul näeb Leon välja nagu pisut laiaks vajutatud Altea. Väiksem kõrgus ning kitsad küljeaknad annavad talle kupeeliku välimuse. Ent mõlemalt küljelt leiab siiski kaks ust. Leon kuulub moodsate pooleteisemahuliste sõidukite hulka, mootoriosa eristub ülejäänud kerest vaid sümboolselt. Esiklaasi kalle on äärmuslik, autonina imelühike. Klaasipuhastid paiknevad samuti nagu Alteal-Toledol – mitte klaasi alaservas, vaid külgedel.

Tagantvaates kipuvad Leoni ümarused kahtlaselt sarnaseks ühe da Silva "eelmisest elust" pärit sõiduriistaga. Ka Alfa 147 evib kitsukest tagaluuki ja kitsaid tulesid. Alfadelt tuttav on ka tagauste käepidemete "peitmine" ukseposti taha. Leonil on see küll märksa elegantsemalt teostatud – väiksesse kolmnurkaknasse tehti lihtsalt süvend, kust ukselingile ligi pääseb. "Klaas" ise valmistatakse tegelikult plastmassist, sest päris klaas niisugust väntsutamist ilmselt välja ei kannataks. Muidu üsna tähelepandamatu detail osutus aga vägagi efektseks hilisõhtul, kui väljas oli peaaegu pime, ent auto sisevalgus põles.

Klaasidest veel niipalju, et väike kolmnurkaken asub ka esiustest eespool. Ehkki üsna jäme A-piilar järskudes kurvides väljavaadet segab, pole pisikesest kolmnurgast selle kitsikuse vastu suurt abi. Rohkem on tegu ikka kujunduselemendiga.

Mitte igamehe maitse

Disaini ja praktilise kasutamisväärtuse konflikte võib leida mujaltki. Pakiruumi luuk on väike ja laadimiskünnis kõrge, ka kohvrite-kottide-kompsude tarvis jäetud ruumi võib hinnata isegi eelkäija omast väiksemaks. Siinkohal silm mind siiski pettis – uue põlvkonna Leoni pakiruum ON vanast suurem. Ühe liitri võrra.

Juhiiste asub üsna madalal ja oma "maalähedusega" raskendab sisenemist-väljumist. No vähemalt nendel, kes linnamaasturisse harjunud nagu tuppa sisse ja välja astuma. Kuna aknad on kitsad ja tagaluuk ahtake, siis pole ka väljavaade suurem asi. Proovisõiduautol peal olnud parkimisradar oli igatahes praktiline lisa.

Siiski olen ma kindel, et need puudujäägid on teadlikult sisse ehitatud. Leon ei püüagi olla üks paljudest silmatorkamatutest massiautodest. Siin ei loe ainult kilod, liitrid või millimeetrid, vaid ka numbrites mittemõõdetav – emotsioonid. Sellest ka veidi erinev sihtrühm. Neil, kelle jaoks auto on samasugune kodumasin nagu tolmuimeja või külmkapp, pole mõtet Leoni poole vaadatagi.

Leoni kabiinis ei oska millelegi suuri etteheiteid teha. Ruumi jätkub, ergonoomika on paigas ning kujundus stiilne. Kui varasematel Seatidel võis igalt poolt leida viiteid sugulusele Volkswageniga, siis Leonist on need peaaegu kadunud. Vaid roolisambal asuvad tulede ja kojameeste hoovad tuletavad "vanu häid aegu" meelde. Nojah, kui väga norida, siis armatuurlaua kohta võiks ju märkuse teha. Tahhomeeter paigutati sinna ilusti keskele, nagu ühele sportlikule autole kohane (pealegi pööratud asendisse, nagu võidusõiduautodel). Ent kui nii juba tehti, oleks võinud selle "kella" ka pisut suuremaks venitada.

Diisel toob rõõmu

Minu proovisõiduautol oli tahhomeetri lugemisega nimelt igavene häda. Ei-ei, katki polnud midagi. Otse vastupidi. Masinat viis edasi 140hobujõuline diisel, ja see on üsna äkilise iseloomuga. Pooleteise tuhande pöörde kandis ärkab ta tasapisi ellu, kahe tuhande peal aga huugab juba kõigist torudest. Tuurid kogunevad (eriti madalamatel käikudel) nii kiiresti, et tahhomeetrist pole mingit tolku – kui seier käiguvahetuse piirkonda jõuab, on tegelikult juba hilja. Tuleb lihtsalt tagumikutunnet usaldada ja ägedama tõmbe peale kohe käiku vahetama asuda. Proovisõiduautol oli see lust ja lillepidu, sest ülikiire DSG-käigukast (hinnalisa 20 000 krooni) laseb igaühel end rooli taga Schumacherina tunda. Tegelikult on seegi tunne petlik – elektroonika poolt juhituna on DSG inimesest nii kiirem kui ka osavam.

Leoni juhitavusest olen ma lausa vaimustuses. Masin allub roolile imeliselt, kuid mitte liiga tundlikult. Teelpüsivus on samuti suurepärane, kurvidest Leon lausa voolab läbi. Põhivarustuse 16tollistest rehvidest (205/55 R16) tõuseb ses osas kindlasti palju abi, ent teisalt teevad nad ka kõva veermüra. Liigset lärmakust võib ette heita ka mootorile, pumppihustiga diislil on see paraku kaasasündinud omadus. Õnneks segab terav plagin kõrva vaid linnasõidul, maanteel muutub madalatel pööretel tuksuv TDI peaaegu kuulmatuks. Meeldiv külg on ka see, et visiidid tanklasse jäävad haruldaseks – paagitäiest jätkub 900kilomeetriseks maanteeotsaks.

 

Seat Leon 2.0 TDI DSG

Disain

5

Tehnika

5

Kiirus

5

Nauding

5

Praktilisus

4

Hind

3

Mulje: Emotsioonid, emotsioonid... Ja parasjagu praktilist meelt lisaks.

www.ekspress.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 5. 08. 2006. 01:37

Time: 0.0741150 s.