et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Auto, auto, kust sa tuled?

Kool.ee-haridusportaal :: Auto, auto, kust sa tuled? Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAuto, auto, kust sa tuled?,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Auto, auto, kust sa tuled?

Üle kogu maailma tegutsevad autofirmad on sageli omavahel nii tihedalt seotud, et nende toodangu päritolu on võhikul võimatu kindlaks teha.

Need ajad, kui Ford oli Ameerika ja Mercedes Saksa auto, on jäädavalt möödas. Autotööstus alustas üleilmastumist ammu enne seda, kui niisugune sõna üldse välja mõeldi.

Aga vähe sellest, et sõiduki nime järgi ei õnnestu määrata tema päritolu. Kuna autofirmad vahetavad omanikke, ostavad-müüvad litsentse ning asutavad ühisettevõtteid, siis pärinevad sõidukid ise või nende osad teinekord väga veidratest allikatest.

Kummaline, veider, ootamatu

Üks kõige arusaamatuma margipoliitikaga firmasid on maailma suurim autotootja General Motors. Alles hiljuti tekitas GM Lääne-Euroopa autoostjate hulgas suure segaduse. Pankrotti läinud Daewoo toodetele anti ühtäkki Chevrolet’ nimi. Iva on muidugi olemas – nii Lõuna- kui ka Põhja-Ameerikas on just Chevrolet GMi odavaim mark. Ent eurooplastel seostus Chevy nimi hoopis millegi muuga.

Veel totram lugu juhtus Hiinas. Maailma suurima potentsiaaliga turul läheb GMil hästi, ent autod kannavad hoopis Buicki nime. Miks? Legend räägib, et kellegi Puna-Hiina juhtiva seltsimehe lemmikauto olevat olnud just Buick. Kui GM hiinlastega kaupa tegi, seatigi tingimuseks: võite meil autosid toota, aga need peavad kandma Buicki nime. Nii kannabki Euroopas Opel Corsana tuntud sõiduk Hiinas Buick Saili ja Brasiilias Chevrolet Corsa nime. Ah jaa, unustasin mainida, et Suurbritannias ja Iirimaal tuntakse seda autot kui Vauxhall Corsat.

Või võtame vana hea Fordi. Ilmselt teavad vähesed, et esimesed Fordi tehased alustasid Euroopas tööd juba 1920. aastatel. Meie autoostja võib Fordi ostes arvestada, et ta saab endale Saksa auto. Mis ei pruugi küll olla Saksamaal toodetud: Forde valmistatakse Euroopas veel Hispaanias, Belgias, Itaalias, Portugalis ja Venemaal. Viimases küll vaid siseturu tarbeks (tegelikult näeb asi välja nii, et rataste ja mõne muu detailita autod pannakse Vene pinnal lihtsalt uuesti kokku).

2000. aastal ostis Ford ära Land Roveri. Selle eelmine omanik oli BMW, kes oli kuulsa maasturimargi ostnud ühes paketis koos Mini, MG ja Roveriga. Mini jätsid sakslased endale ja MG Rover iseseisvus. BMW juhtimisel konstrueeritud luksusmaastur Range Rover sai müügiküpseks vahetult omanikuvahetuse järel ja seni toodetakse seda peamiselt BMW mootoritega. Fordi finantsistid kiristavad suures vihas hambaid, ent maksavad BMWle vaguralt miljoneid. Midagi pole parata, autotööstuses kiireid muutusi teha ei saa. Tänavu jõudsid lõpuks ometi Range Roverile ka Fordi oma kontsernist (Jaguarilt) pärit jõuallikad.

1990. aastate algul näitasid kõik märgid, et kohe-kohe saab Volvo uueks omanikuks Renault. Lõpuks läks siiski teisiti ja Rootsi mark läks hoopis Fordi valdusse. Ent Volvole kuulus ka Renault’de müügikett Rootsis ning iga müüdud Renault eest kukkus kenake kopikas ka Fordi kassasse.

Mida olete kuulnud Hispaania autotööstusest? Seat tuleb meelde, eks ole. Ent sellegi Hispaania algupära pole päris ehe. Kellele nimekonstruktsioon S.E.A.T meenutab samalaadest Itaalia lühendit F.I.A.T, ei eksi. Seat asutatigi litsentsi alusel Fiatide tootmiseks, hiljem läks firma VW valdusse. Aga oma kodumaal konkureerib Seat Citroëni ja Opeliga kolmanda koha pärast, Renault ja Ford edestavad neid tootmismahult tublisti.

Ühiselt saab parem

Omaette nähtus on autofirmade vahelised ühisettevõtted. Ühe (harvem paari) konkurendiga koostööd tehes hoitakse tublisti kulusid kokku, ülejäänutega võrreldes aga võidetakse. Värskeim sellealane näide illustreerib korraga mitut arengusuunda.

Genfi autonäituse eel esitleti maalimale “kolme põrsakest” (mõned ütlevad, et kolmepäist lohet) – PSA grupi (Peugeot, Citroën) ja Toyota ühistöös valminud pisiautosid Peugeot 107, Citroën C1 ja Toyota Aygo. Võitsid mõlemad pooled – PSA õpib jaapanlastelt kvaliteedijuhtimist, nood omakorda pääsevad prantslaste abiga euroopa allhankijate juurde. Tagatipuks ehitati “põrsakeste” tootmiseks uhiuus tehas Tšehhimaale Kolinisse ja ka 80 protsenti allhankeid tuleb just Tšehhimaalt ja Slovakkiast.

See ongi teine populaarne trend – autotööstus kolib endistesse idabloki riikidesse. Suurtest tehastest valmib lähitulevikus Hyundai-Kia oma Slovakkias, laiale publikule vähem märgatav on allhankijate kolimine endisesse Tšehhoslovakkiasse, Poolasse, Ungarisse. Seevastu Rootsi tulevik autotootjariigina näib üsna tume pärast seda, kui Saabi tehase asemel eelistas GM uue keskauto tootmiskohana Saksamaad.

Aga ühisprojektidest veel. Suhteliselt väike PSA ongi selles vallas väga usin. Praegu on tal veel käsil ühistöö Fordiga (diiselmootorid), BMWga (bensiinimootorid), Fiatiga (mahtuniversaalid) ja Mitsubishiga (maasturid).

Sisuliselt on ühisettevõtetega seotud kõik tegutsevad tootjad ning sageli moodustuvad täiesti uskumatud kooslused. Näiteks toodavad DaimlerChrysler ja BMW Brasiilias ühiselt mootoreid, mis muuhulgas käitavad Minit ja Chrysler PT Cruiserit.

Ent Jaapaniga võrreldes on see lapsemäng. Seal valmistatakse Suzuki tehases autosid ka Nissanile. Tegemist on sisuliselt sama sõidukiga, ainult märk ninal teine. Ja see pole sugugi ainus näide.

Kes kellega käib?

Autofirmade ühinemised ja gruppidesse koondumised toimusid suuremalt jaolt eelmisel kümnendil. Üksi tegutsejaid jäi järele vähe: Honda, PSA, Fiat, MG Rover, Mitsubishi. Mitsubishi visati “halva käitumise” pärast DaimlerChrysleri kaitsva tiiva alt välja. Ka nende puhul pole ilmselt pääsu mõne suuremaga ühteheitmisest. Ainult kellega? DC säilitas küll väikese aktsiaosaluse, ent vaevalt ta kosilasena uuesti kõne alla tuleb.

Hondast ja PSAst seevastu võiks saada näidispaar. Raske on leida kaht autofirmat, mis üksteist nii hästi täiendaksid. Jaapanlased on tugevad Aasias ja Ameerikas, prantslased Euroopas ja Aafrikas. Ka toodangu profiililt sobiksid Peugeot ja Citroën ning Honda ja Acura imehästi kokku. Mine tea, mis tulevik toob. Eestis igatahes müübki Citroëni ja Hondat sama firma.

Fiati ja General Motorsi abielust asja ei saanud, ehkki ühisprojektid jätkuvad. Itaallaste majandusseis on aga nii kehv, et üksi toimetulek läheb väga raskeks. Mullu näiteks valmistati Belgias rohkem autosid kui Itaalias. Sestap polegi mingi ime, et kuulduste kohaselt võivad Fiati uuteks omanikeks saada hiinlased. SAIC (Shanghai Automotive Industry Company) ostis juba ära Korea firma Ssangyong (aastatoodang 150 000 autot), läbirääkimised käivad ka MG Roveriga.

Mis toimub Hiinas?

Hiinas toimuvast muule maailmale suurt näha pole, vähemalt esialgu. Tegutseb suur hulk suhteliselt väikesi ühisettevõtteid, gruppidesse koondumine on alles algusjärgus. Ent juba praegu on Hiina firmadel raha nagu raba, selja taga seisab ikkagi maailma potentsiaalselt suurim autoturg. Mullu valmistati Hiinas 2,3 miljonit sõiduautot (rohkem kui Suurbritannias või Kanadas) ning kasv ulatub 15 protsendini aastas. Kummalistest nähtustest puudu ei tule – näiteks süüdistatakse Hiina autofirmasid piraatluses. Kohaliku turu tarbeks kopeeritakse tuntud tootjate autosid ilma igasuguste litsentside ja lubadeta.

Kõigele vaatamata ei maksa hiinlasi alahinnata. On ainult aja küsimus, millal jõuavad Euroopas ja USAs müügile esimesed sõiduautod “Made in PRC”. Genfi autonäitusel seisis Pininfarina stendis kena punane sedaan, millel kiri Saibao. Teab mis kunstiteosega tegemist polnud, ent kui hind sobib, siis…

Hoidke alt, hiinlased tulevad!

www.ekspress.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 5. 08. 2006. 01:32

Time: 0.0662241 s.