Seat lipulaev

Seat lipulaev

[Kahesajahobujõulisi sõiduautosid ei leidu just teab kui palju. Nii võimas mootor annab selgelt märku sõiduki eksklusiivsusest ning tavaliselt ongi tegemist sport- ja/või luksusautoga. Aga leidub ka erandeid. Seat Alhambra tippvarianti viib edasi 2,8liitrine V6, mille võimsus ületab napilt maagilise 200 hobujõu piiri. Siiski ei saa Alhambrat lugeda luksusautode kilda, ja sportlik pole ta hoopiski.
Tegelikult on Alhambra vana hea tuttav uues kuues. Sündinud Volkswageni ja Fordi ühistööst 1996. aastal, oli ta esialgu sõsarate Sharani ja Galaxyga äravahetamiseni sarnane. 2000. aastal tehtud facelift andis kolmikule uued, üksteisest erinevad näod. Ka tehniliselt said masinad senisest erinevamad, näiteks ei kasutata Volkswagenitel ja Seatidel enam Fordi käigukaste. Kõik autod aga tulevad endiselt samast Portugalis asuvast tehasest ning kõigi kolme kohta pruugitakse ühist nime Sharalaxy.
Ent Seat võitis teistest enam. Sharanile ja Galaxyle sai algusest peale tellida kuuesilindrilist mootorit, Alhambrale aga mitte. Nüüd saab. Teine hea külg on see, et vana, 174hobujõuline VR6 oli mitte just eriti õnnestunud jõuallikas. Uus pole mitte ainult võimsam, vaid ka igapäevaelus märksa taltsam.
Ent kuhu siis Alhambra V6 liigitada? Luksus- või sportauto ta pole. Pereauto ka mitte, selle jaoks on luksust ja sportlikkust (ning hinda) liiga palju. Aga firma esindussõidukiks peaks ta sobima suurepäraselt. Linna vahel ehk pisut tülikas manööverdada, kuid pikkadel maanteesõitudel mahukas, mugav, turvaline ja kiire.
Autobahnineelajaks loodud tipp-Alhambral jääb meie oludes nii kiirust kui ka kiirendust ülegi. Hobujõudude hulk kapoti all lubab teha rullnoklikke manöövreid, mis kaasliiklejate silmad tõllaratastena suureks ajavad – keegi ei usu, et kobakas “buss” võiks sellisteks sööstudeks võimeline olla. Ent juhile teevad järsud manöövrid kiiresti selgeks, miks Alhambrat sportlikuks sõidukiks ei saa pidada. Automaatkäigukast, mis muidu auto olemusega suurepäraselt passib, on kiirendustel uimane nagu talvine kärbes. Auto kaldumine näitab, et vedrustuse seade rõhub mugavusele, mitte kiirusele. Stabiilsuskontrolli seadme programm teeb sõidu ohutumaks, aga kindlasti mitte kiiremaks.
Kõik seitse autos viibijat saavad istmeid omatahtsi liigutada (ei mingeid pikki pinke!). Vajadusel võib osa istmeid autost üldse välja tõsta ja allesjäänud ümber paigutada. Kui istmed kahes reas (kohti neli või viis), jääb autopärasse ligi poole kuupmeetri jagu ruumi pakkidele. Lisaks leidub autos hulgaliselt väiksemaid panipaiku.
Viimistlus on ehtvolkswagenlik – maitsekas, asjalik, kvaliteetne, tagasihoidlik. Nahkistmed on enesestmõitetavad, ehispuidust liist armatuurlaual aga veidi ootamatu. Pikal sõidul kuluvad marjaks ära lauad esiistmete seljatoes ja topsihoidjad. Ning tagatipuks leidub auto salongis kokku 14 mitmesugust valgustit.]

www.ekspress.ee 

printerisõbralik versioon esita küsimus