Erna dessant - Erna retk

1941. AASTA SÜNDMUSED KAUTLAS

1940 juunis okupeeris N. Liit kolm Balti riiki. Seejärel lavastati neis okupeeritud riikides "kuulsusrikka" Punaarmee tääkide toel ja soomusmasinate julgestusel nn "rahvarevolutsioonid", millele augustis 1940 järgnes ka kolme riigi formaalne annekteerimine Nõukogude Liitu. Juba enne Eesti liitmist Nõukogude Liiduga valikuliselt alanud terror hoogustus 1941 juunis ja peagi ületas vanglatesse, vangilaagritesse ja Siberisse küüditatute arv 10 000 piiri. Valdav osa küüditatutest olid naised, lapsed ja vanurid. Sellele järgnes eestlaste massiline lahkumine kodudest ning varjumine metsadesse ja soodesse.

Varjumisele andis uut hoogu sundmobilisatsiooni väljakuulutamine nõukogude okupatsiooniarmeesse. Selleks ajaks olid sajad nooremad mehed põgenenud üle Soome lahe. Osa neist said nõukogude poolt planeeritud kallaletungi tagasilöömiseks valmistuvas Soomes kiirväljaõppe kaugluure ja side alal. Sõja puhkemise ja Soome sõttaastumisega kujunes olukord, milles loodeti alustada aktiivset võitlust nõukogude okupantide vastu, riikliku iseseisvuse taastamise eest. Seetõttu lepiti vajadusega võidelda soome mundrites, kuid saksa armeegrupi "Nord" operatiivalluvuses. Kokku kuulus üksusesse, mis sai tuntuks "Erna I" nime all, olemasolevail andmeil 65 meest. Üksuse juhiks oli kolonel Henn-Ants Kurg.

Esimene grupp, 38 meest ja 4 ohvitseri, saabus Soome mereväe vahilaevadel Salmistu randa ööl vastu 10. juulit 1941 ja hakkas haarangute eest varjudes liikuma lõuna suunas. Teel põhjarannikult Kautlasse hävitati Ravilas bolševike 8-meheline sõjatribunal, kelle hulgas oli kaks kõrgemat NKVD ohvitseri. Et mitte tõmmata kahtlusi kohalikele elanikele, jäeti sündmuspaigale maha soome puss. Seda võtet kasutas ERNA grupp ka hiljem, külvates punaste hulgas hirmu "soomlaste" ees. 19.juulil jõuti Kautla rabasse, kus punase terrori eest oli ajutise pelgupaiga leidnud ligi 2000 inimest, enamus neist naised ja lapsed. Ainult 200-300 endist sõjaväelast, kaitseliitlast ja jahimeest nende hulgast olid hädapäraselt relvastatud.

Ühena esimestest oli juba 28. juunil Kautla rabadesse varjunud ka Tapa väeosast põgenenud rühm ratasaväelasi. Neile lisandus veel eesti väeosadest põgenenud ohvitsere ja sõdureid ning põgenikke Tallinnast, Tartust, Tapalt, Rakverest, Narvast, Paidest ja mujalt. Kuigi Soomest tulnud ERNA grupi peamiseks ülesandeks oli luureandmete kogumine, ei saanud nad jääda pealtvaatjaks punaste terroritegevusele eesti rahva suhtes. 19. juulil ühinesid ERNA grupi mere- ja õhudessantrühmad metsavendadega. Samal päeval anti laagris sõdurivanne. Üksuses seati sisse sõjaväeline kord ja siitpeale alustati halastamatut võitlust bolševismi vastu.

Seda metsavendade üksust, mille suurus ulatus nüüd ligi 1500 meheni, varustasid toiduainetega ümberkaudsed talud. Laagri piirkonnas varjasid end ka metsavendade perekonnad. Sinna olid aetud ka ümberkaudsete talude lehmakarjad. Üksuse tegevuspiirkonna raadiuseks oli 25-30 kilomeetrit, kusjuures tegevuspiirkonna keskmeks kujunes Albu-Kõrvenurga, Vanamõisa ja Taga-Võõbu ümbrus.

Metsavendade tegutsemine ja Soome vormi kandvate langevarjurite ilmumine Kautla metsadesse viis punased võimumehed sedavõrd ärevusse, et sellesse piirkonda hakati saatma suuremaid hävituspataljoni ja regulaarväeosade üksusi. 30. ja 31. juulil toimus paar väiksemat kokkupõrget läti hävituspataljoni ja ühe Punaarmee regulaarüksuse vahel.

30. juulil koondasid punavõimud Kautla ümbrusse kaks NKVD pataljoni, ühe hävituspataljoni ning ühe kompanii jagu miilitsaid, kes 31. juuli hommikul alustasid üldist pealetungi. Viimasel hetkel saabus Kautla metsavendadele appi 30-meheline Jäneda, Pirsu ja Lehtmetsa metsavendade salk, mis koosnes põhiliselt sõjaväest põgenenud eesti sõjaväelastest. Koos Kautla ümbruse metsavendadega ulatus metsavendade arv nüüd ligi 2000-ni.

Nii elavjõult kui ka relvastuselt ülekaalus olev vaenlane ründas ERNA grupi laagrit korduvalt. Kartes laagri ümberpiiramist, oldi lõpuks sunnitud positsioonidelt lahkuma. 10 tundi kestnud lahingu ajal viidi piiramisrõngast välja naised, lapsed ja relvadeta mehed. Korrapärane taandumine sai võimalikuks vaid üksikute vastupanugruppide ennastohverdava tegevuse tõttu.

Kautla piirkonnas toimunud lahingutes langes 29 metsavenda. Vastane kaotas surnute ja haavatutena vähemalt 150 meest. Metsistunud vastased põletasid maha Kautla talu ja viskasid elusalt tulle perepoja, teenijatüdruku ning viis talus olnud metsavenda.

Pärast lahingut siirdusid Kautla laagris olnud metsavennad väiksemates gruppides teistesse ümbruskonna metsadesse ja jätkasid seal võitlust. Kaks laagris olnud rühma jõudsid ohvitseride juhtimisel 4. augustil läbi rindejoone sakslaste poole ja astusid äsja Türil moodustatud eesti vabatahtlike pataljoni, mida juhtis major Hirvelaan.

1942. aasta 19. juulil avati Kautlas ERNA salga ja metsavendade ühisel tegutsemispaigal põllukivist mälestusmärk, millel oli tekst: "Siit tormati lahingutesse bolševismi vägivalla vastu 19. juulil 1941. a. Grupp "ERNA" ja "Metsavennad". "

	Luurajad Helsingis 1941: Eesti sõjaväeluure kapten Aleks Kurgvel, Abwehri luuraja ja Erna sideohvitser Kurt Reinhardt ja eestlastest Saksa luurelennuüksuse looja Gerhard Buschmann
	Kose-Võlle lahingus langenud "ERNA" võitlejate ümbermatmine 1942. a.
Kui tunned mõnda 1941./42. a. fotodel olevat isikut, palun teatada!
	"Erna" pataljon 1941. a. Soomes Jalkala õppelaagris.

	Esimene grupp "Erna" võitlejaid 10. juulil 1941 maabumas
	"Erna" grupi võitlejad maabumas Salmistu randa
	"Erna" grupi võitlejad maabumas Salmistu randa
	Kautla sohu maabunud "Erna" langevarjurite grupp
	"Erna" pataljoni juhtkond. Seisavad esireas vasakult kol. H. A. Kurg, major R. Hindpere ja ltn. H. Lossmann
	Mälestusmärgi avamine Kautla lahingus hukkunuile 1942. a.
	Järvamaa maavanem Kautla talu peremehele Lindemannile (vasakul) tänu avaldamas
	Major Hindpere mälesusmärgi avamisel kõnet pidamas
	Saksa fregatikapten Cellarius, kelle abiga sai Soomes teoks "Erna" grupi formeerimine, kõnelemas "Erna" mälestusmärgi avamisel.
	"Erna" dessandist osavõtjad pärgadega.

	Grupp dessandist osavõtjaid.
	Grupp "Erna" dessandi langevarjureid mälestusmärgi avamisel
	Mälestusmärgi avamisel. Ees kolonel Kerma.

ERNA grupi võitlustee tähistamiseks korraldatakse alates 1996. aastast igal aastal sõjaväelisi maastiku-võistlusi, mis on muutunud rahvusvahelisteks.

printerisõbralik versioon esita küsimus