Röster

Esimene elektriline röster leiutati 1909 aastal. See röstis ühe poole korraga ja vajas pidevat valvelolekut: kui röstsai oli valmis, pidi tõmbama nupust. Esimene automaatne elektri röster valmis 1919 aastal Charles Strite poolt, mees kes oli väsinud kõrbenud röstsaiadest.

Paljudele inimestele on röster igapäevane osa hommikusöögist. Röster tundub suhteliselt lihtne seadeldis, kuid siiski tekkib küsimus, et kuidas see töötab!

Põhialus

Rösteri idee on lihtne. Röster kasutab infrapunast kiirgust, et soojendada saiaviilu. Kui sa paned oma saia sisse ja näed, et spiraal hõõgub punasena st spiraalid toodavad infrapunast kiirgust. Kiirgus kuivatab õrnalt ja söestub saia pindmisel kihil.

Kõige levinum tee rösteri infrapuna kiirguse loomiseks on kasutatud nikkli ja kroomi sulamist juhet, mis on mähitud ette ja taha vilgukivi lehele nii:

Rösteri kuumutamise element, nikli ja kroomi juhe vilgukivi lehel

Nikkli ja kroomi juhtmel on kaks tunnust, mis teevad sellest hea kuumuse tootja.

Nikkli ja kroomi juhtmel on küllaltki kõrge elektri vastupidavus, võrreldes vase juhtmega, seega isegi lühikesel pikkusel on piisavalt vastupidavust et minna piisavalt kuumaks.

Nikkli ja kroomi sulam ei oksüdeeru kuumenemisel. Raud juhe roostetab väga kiiresti sellel temperatuuril, mis on rösteril.

Kõige lihtsamal rösteril on kaks vilgukivi lehte mähitud nikkli ja kroomi juhtmesse ja nad on asetatud pilu kujul, mis on umbes 2.5 tolli lai. Nikkli ja kroomi juhe on ühendatud otse nuppuga. Vanasti olid kasutusel sellised rösterid, kus:

• Sa panid saia viilu rösterisse;
• Sa vajutasid nupule ja vaatasid saia;
• kui sai hakkas tumedamaks minema, lüllitasid nupu välja;
• siis pöörasid röstri tagurpidi, et saia kätte saada.

Enamus inimestel ei ole sedasorti kannatust või neile ei meeldi siis saiapuru, mis on igal pool. Seega rösteril on tavaliselt kaks teist tunnust:

• Vedruga laetud alus, mis viskab saiad välja, see päästab sind rösteri pidevast ümber pööramisest.
• Taimer, mis keerab rösteri automaatselt välja ja samaaegselt vabastab aluse nii, et saiad välja lendavad.

Vedruga laetud alus.

Alumine pilt näitab sulle vaadet ülevalt alla tavalisel rösteril. Kaks vilgukivi lehte on sirgelt kummagil pool pilu. Metalli hoidja tõuseb üles ja alla pilusse et tõsta ja langetada saia.

Vaade rösteri pilusse ülevalt.

Mitmed rösterid sisaldavad restipaari, mis on kummalgi pool pilu. Restid suruvad vastu saia ja paigutavad ta siis keskele. Kaks metallvedru saavad alla surutud kui hoidja läheneb pilu põhjale ja need tõmbavad restid sissepoole.

Hoidja igas pilus on ühendatud käepidemega mille alla surud, et sai allapoole rösterisse läheks:

Rösteri madaldav mehanism.

Saia üles viskaja.

Kui sa vajutad käepideme alla, kolm asja peab juhtuma:

• Mõned lühemad mehanismid peavad hoidma käepidet all, et sai püsiks rösteris teatud aja.
• Vool peab olema rakendatud nikkli ja kroomi juhtmesse.
• Mõnda sorti taimerid peavad vabastama hoidja õigel ajal, et saiad välja hüppaksid.

Sellel omapärasel rösteril, mõlemad all hoidev mehanism ja energia lüliti, on osa käepidemest:

Plastikplaat on lisatud saia madaldav käepide, plastik koonusega vasakul, mis lülitab energia sisse.

Kui latt on alandatud, metall lapats ühineb elektromagnetiga.

Nägite plastiklatti ja metallitükki lisatud käepidemele. Plastiklatt surub paari kontakti vooluringi paneeli, et rakendada vool nikkli ja kroomi juhtmesse ja metallitükk tõmbub elektromagneti külge, et hoida saia all. Vaatame nüüd mõlemat kontakti ja elektromagnetit:

 
Rösteri vooluringi paneel.

Vooluringi paneel.

Järgmised kaks pilti näitavad, kuidas plastiklatt rakendab voolu rösterisse. Esimesel pildil plastiklatt on simuleeritud pliiatsiga ja sa näed, kuidas see vajutab kontaktid lahku:

Rösteri vooluringi kaart näitab elektrilist kontakti.

Trösteri voolutingi paneel, mis on haaratud kontaktidega.

Kookuvõtlikult töötab röster järgmiselt:

Kui sa vajutad käepideme alla plastiklatt surub vastu kontakte ja rakendab voolu vooluringi paneeli.

120-voldine vool jookseb otse läbi kontaktide nikkli ja kroomi juhtmesse, et alustada saia röstimist.

Lihtne vooluring on tehtud transistorist, takistist ja kondensaatorist, mis lülitab sisse ja varub elektromagneti vooluga.

Elektromagnet tõmbab külge metalli tüki käepidemes, hoides saia rösteris.

Lihtne vooluring käitub taimerina. Kondensaator laeb läbi takisti ja kui see vabaneb, teatud pinge lõikab voolu läbi elektromagnetis. Vedru koheselt lükkab kaks viilu saia üles.

Protsessi käigus plastiklatt tõuseb ja lõikab voolu läbi rösteril.

Sellel rösteril pimeduse kontroll on lihtsustatult muutlik takisti. Muutes takistit muutub kiirus, mis kondensaatorit laeb ja see kontrollib kui kaua taimer ootab enne elektromagneti vabastamist.

Kasutatud internetti lehekülge: www.howstuffworks.com

printerisõbralik versioon esita küsimus