Memoriaali avamine oli kavandatud 10. Augustile, päevale, mil täpselt viiskümmend aastat tagasi saabusid Norilski laagritesse esimesed Eestis, Lätis ja Leedus arreteeritud ohvitserid.

Meid üllatas fakt, et Norilski üldsus ja kohalik võim ( kommunistlik partei oli siis juba oma "juhtiva rolli" minetanud) suhtusid memoriaali rajamisse mõistvalt ja märgatava tähelepanuga. Baltlaste ettevõtmist ja tulekut sinna kaugele polaarjoone taha selleks, et jäädvustada sealsetes laagrites vaevelnud ja hukkunud kaasmaalaste mälestus, kajastati laialdaselt nii kohalikus pressis, raadios kui ka televisioonis. 1990. aasta aprillis oli ühingu "Memorial" Norilski osakond korraldanud oma esimese mälestusnädala paljude endiste NORIL-GULAGI vangide osavõtul. Nädal toimus deviisi all "Mäleta!". Ühingu liikmete sõnul taheti see üritus muuta traditsiooniks. 1991. aasta mälestuspäev ajastati Balti delegatsiooni saabumisega ja see toimus 2. augustil.

Pronkstahvlid ja riigivapid kivisambal

Mälestuspäeva avamisel kohtusid meie delegatsioonid kohaliku üldsuse esindajatega. Kohtumist avades ütles ühingu "Memorial" linnaorganisatsiooni esinaine Lilia Petðerskaja:

"Norilskilastel peab olema oma päev, mil siinne põlisasukas, aga ka uusasukas - nii vana kui noor - meenutaks Norilski esimesi ehitajaid ja teaks, mis tõi neid siia ja sundis paljusid neist jääma igaveseks siinsesse igikeltsa. Süda ja mõistus ei suuda leppida mõttega, et seda võidakse unustada..."

Norilski linnapea Vassili Tkatðov ütles oma sõnavõtus: "Meie linna ajalugu on masendav, sest see on rajatud siinsetes laagrites hukkunute luudele..." Ta teatas, et linnanõukogu on otsustanud rajada Šmidti mäe jalamile laagrites hukkunute mälestuseks suure mälestuskompleksi, millest ühe osa hakkab moodustama baltlaste poolt rajatav memoriaalkompleks. Veel teatas linnapea, et soovi Norilskis hukkunud rahvuskaaslaste mälestuse jäädvustamiseks on avaldanud jaapanlased ja ukrainlased. Ette rutates tuleb aga märkida, et kuni nende ridade kirjapanekuni ei ole ühtegi neist lubadustest täidetud.

Ristidele paigaldatud tahvlid

Kohalik raadio tegi sellest kohtumisest lindistuse, mis edastati samal päeval päevauudistes ja erisaatena järgmisel päeval. Mitmed meie delegatsioonide liikmed andsid intervjuusid kohalikule raadiole ja televisioonile. Selle tulemuseks oli, et linnakodanikud hakkasid meiega kontakte looma nii linnatranspordis kui tänavatel.

Nii tuli ühel päeval tänaval minu juurde keegi venelanna, kes ütles näinud olevat minu esinemist TV-s ja sõnas, et tal olevat mind kuulates olnud piinlik oma kaaslinlaste pärast. "Teie tulite kaugelt siia, et mälestada oma omakseid ja kaasmaalasi, samal ajal kui meie ja kohalikud linnavõimud pole teinud midagi selleks, et jäädvustada nende tuhandete ja tuhandete mälestus, kelle luudele meie kodulinn rajatud on." Neid sõnu lausudes olid naisel pisarad silmas.

Selliseid episoode oli mitmeid teisigi. Meie grupi kõige pikema vangistaaþiga Peeter Õunpuule tõi puna põske keegi kohalik iludus, kui see järgmisel päeval, pärast Peetri intervjuud kohalikule TV-le, ühes rahvarohkes kaupluses kõigile baltlastele tänusõnu öeldes teda embas ja suudles.

Norilskilaste mõistvat suhtumist ja nende abivalmidust kinnitas samuti linnavõimude abi ja vastutulelikkus paljude memoriaali ehitusega seotud probleemide ja küsimuste lahendamisel ning materjalide hankimisel ja nende kohaletoimetamisel. Vastutulelikkusest meie suhtes kõneleb ka see, et meile anti suurendatud koguses talonge toiduainete ostmiseks kauplustest, kuna muidu pidanuks me sööma sööklas või restoranis, kus valik oli üsna kesine ja hinnad kõrged.

Norilski linna elanike mõttelaadi muutustest ja nende mõistvast suhtumisest meie ettevõtmisse kõnelevad ka mitmed teised juhtumid.

Meie memoriaalkompleks ei olnud veel valmis, kui ühel päeval saabus sinna mitu autot, kust väljusid valget kleiti ja pikka pruudiloori kandev neiu ja mustas peoülikonnas peigmees koos paljude saatjatega. Pruudil oli süles roosisülem, mille ta asetas veel pooleli oleva kivipüramiidi jalamile.

Toimunud oli murrang palju aastakümneid valitsenud traditsioonides. Seni olid noorpaarid asetanud lilli südalinnas asunud Lenini monumendi jalamile, mille aluspostamendi olid rajanud siinsetes laagrites olnud naisvangid.

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 6. 01. 2006. 03:40