et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Memoriaal laagrites hukkunuile

Kool.ee-haridusportaal :: Memoriaal laagrites hukkunuile Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMemoriaal laagrites hukkunuile,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen


Ekspeditsiooni naispere ehitusel kivikillustikku laiali kandmas

Samal ajal käis mälestuskompleksi ehitusel kibe ehitustöö. Iga päev saabusid sinna suured kallurid kivikillustiku, kivide ja betooniga. Kõik see tuli kanderaamidega oma kohale kanda. Puusepad tahusid jämedaid lehisepalke, mis üks meie ekspeditsiooni töögrup- pidest oli Lama järve idakaldalt Norilskisse parvetanud. Müürsepad ladusid kohalikest külmakindlatest raudkividest 4,5 meetri kõrgust kolmetahulist püramiidi. Selle külgedele paigaldati kolme vabariigi vapid ja tahvlid tekstidega. Tahvlid olid valmistatud Leedus Norilski õhusaastale vastupidavast sulamist. Memoriaali kolmnurkse platsi nurkadesse püstitati igale vabariigile 9 meetri kõrgune lehisepalkidest rist, mille alusele paigaldati plaat vabariiki tähistava tekstiga.


Mööda Lama järve kohale parvetatud leisepalgid

Ehitusel osalesid kõigi kolme vabariigi delegatsiooni liikmed. Vastavalt eelnevale kokkuleppele tegid leedu puusepad kõik professionaalseid oskusi nõudvad puu- ja nikerdustööd. Selleks olid Norilskisse sõitnud Leedu parimad puunikerdajad. Kõik müürisepa-, betoneerija, plekksepa- ja teised oskustööd pidid tegema teiste delegatsioonide liikmed, kes sellega suurepäraselt hakkama said.

Tööde graafik oli väga pingeline, koostatud päevade ja tundide täpsusega. Delegatsioonide naispere pidi iga päev ehitusel töötama 6-7 tundi. Meeste tööpäevad aga venisid sageli 10-12 tunni pikkuseks. Lama järve ääres lehisepalke valmistanud ja need Norilski parvetanud raamatugraafik Endel Palmiste, sepp Arve Pärnaste ja Tartu ajalootudengid Allan Alaküla ja Allan Kasesalu pidid olema aga tööpostil järjest isegi üle 30 tunni.


Paigaldatavate ristide jaoks tuli igikeltsa kaevata augud

Mälestuskompleksi asukohaks oli valitud Šmiti mäe jalamil asunud vangide matmispaik. Sinna maeti laagrites hukkunud vange aastatel 1946-1952. Suurem osa endisest matmispaigast on nüüd jäänud kohaliku autobaasi hoonetekompleksi alla. Võika episoodi selle rajamisest jutustas meile sealse autobaasi töötaja Jevgeni Zimenovski.

Ta oli pealt näinud, kuidas tulevase autobaasi territooriumi planeerinud buldooseri ees olid rullunud sinna maetud laste ja täiskasvanute külmunud laibad ja kastide jäänused, mis kõik koos pinnasega ekskavaatoriga kallurautodele tõsteti ja teise kohta maapinna täiteks viidi. Tööliste protestidele polevat baasi juhtkond reageerinud.

Ka meie memoriaali alla jääva maa-ala planeerimisel tuli välja palju inimluid. Kogusime need kokku ja asetasime autobaasi töökojas valmistatud puusärki. Nende matusetalitus toimus mälestuskompleksi avamise ajal.

Rajatavast memoriaalist sadakond meetrit lääne pool asus väike õigeusu kabel, mille oli 1990. aastal sinna rajanud kohalik noortekeskus "Praktik". Keegi kohalik elanik, endine siinsete laagrite vang, oli paigaldanud vangide matmispaigale puust risti, millel oli tahvel tekstiga: "Austus kõigile süütult represseerituile. Igavene rahu ja mälestus GULAGis olnute põrmudele."

Nagu laagrite asukohti, nii ei õnnestunud meil välja selgitada ka seda, kuhu maeti laagrites hukkunud vangid enne 1946. Aastat. Nii muuseumi töötajad kui ka endised vangid väitsid, et aastatel 1938-1945 olevat kõik vangide laibad heidetud ühte mahajäetud kaevanduse ðahti, mille sissekäik olevat hiljem kinni müüritud. Seal olevat kunagi olnud ka mingi tahvel. Seda kõike meil aga leida ei õnnestunud. Korralagedus ja buldooserid olid siingi teinud oma töö.

Käisime läbi ka kogu linna kalmistu, kus me veendusime, et seal ei ole kunagi austatud ega austata ka praegu siit ilmast lahkunuid. Kalmistul ringi käies avanes meie ees üsna masendav ja troostitu pilt. Näotud, roostes raudaiad metallist kokku keevitatud püramiididega, millel viisnurk tipus, olid enamuses viltu vajunud või ümber kukkunud ega olnud ammu saanud tunda hoolitseva omakse kätt. Külmast tingitud maapinna kerkimiste ja vajumiste tagajärjel olid hauad kohati sisse langenud ja mõnest paistsid välja puusärgi jäänused. Hauaplatside vahelised teed ja rajad olid täis prahti ja rämpsu. Jäi mulje, et seal puhkavad omasteta ja kodumaata inimesed.

Sellele kalmistule oli maetud linnakodanikke alates 1952. aastast. Alates 1953. aastast olevat sinna maetud ka vange, aga sellele kalmistuosale oli hiljem ehitatud piimakombinaat, kus valmistati norilskilastele piimapulbrit. Käinud läbi kogu surnuaia, ei leidnud me ühtegi kalmu, mis oleks kuulunud mõnele vangile.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 6. 01. 2006. 03:37

Time: 0.0991082 s.