Salduslik "Nordvic"

1991. aastal olid Norilski kohalikus linnamuuseumis välja pandud materjalid Taimõri poolsaare põhjarannikul asunud salapärase kaevanduse kohta, millele muuseumi töötajad olid andnud nimetuseks Nordvic. 1990. aastal käis selles paigas Norilski linnamuuseumi töötajaist koosnev ekspeditsioon, kes uurimistööde käigus avastas Põhja-Jäämere rannikul mitu kaevandusšahti ja väikese rikastusvabriku olemasolu tunnused. Mida seal kaevandati, ei ole teada. Arhiividokumentidest on leitud vaid üksikud vihjed selle kohta, nagu oleks seal otsitud fluoriide või apatiiti, millest sünteesitud fluori kasutatakse teatavasti tuumakütuse tootmisel uraani puhastamiseks ja rikastamiseks. Norilski linnamuuseumi töötajad leidsid sealt mitmesuguseid tööriistu, puukärusid ja sulatustiigleid. Säilinud oli ka väike matmispaik, kuhu olid maetud põhiliselt lapsed. Kaevandusðahtid olevat olnud nii madalad, et seal sai töötada ainult lamades. Samal ajal oli kunagi sinna toodud Ameerika päritolu puurimistehnika vedelenud pakendites ja seda polnud kunagi kasutatud.

Kohaliku NKVD ja Taimõri ringkonna majandusarhiividest leitud dokumendid annavad tunnistus selle kohta, et selle salapärase Nordvici rajamiseks ja tegevuseks kulutati kümneid miljoneid rublasid, kuid mitte mingisugust tulu see objekt ei andnud. Veel on dokumentaalselt tõestatud, et pidevalt "värbas" vastav kontor Moskvas sinna töölisi. Vangide kasutamisest arhiividokumentides ei räägita. Küll aga leiti 1990. aastal paar inimest, nende hulgas ka ühe kaevanduse ülema tütar, kes on väitnud, et Nordvicis tegid kogu põhitöö ära vangid. Elutingimused olevat seal olnud kohutavad. Mingisugust arstiabi polevat olnud. Pärast seda, kui kaevandus oli Moskva poolt tunnistatud mittetasuvaks, oli lakanud sinna ka toiduainete viimine. Nälja tõttu oli koos vangidega hukkunud ka osa vangivalvureid. Ellu jäänud vangid olevat aga laaditud ühele praamile ja uputatud Põhja-Jäämerre.

1991. aastani, mil Balti riikide ühisekspeditsioon Norilskis käis, ei olnud kohaliku linnamuuseumi töötajad suutnud leida mitte ühtegi Nordvicis olnud vangi. NKVD on kõrvaldanud kõik tunnistajad. Pärast Nordvici likvideerimist olevat kogu Ameerika kaevandustehnika selle äraviimiseks koondatud Põhja-Jäämere äärde, kus see oli seisnud ka veel 1990. aastal. Muuseumitöötajate sõnul elavad Nordvicis praegu vaid linnud.

Nii jutustasid oma ekspeditsioonist sellesse salapärasesse Nordvici Norilski linnamuuseumi töötajad. Pole võimatu, et seal hukkunud ja hukatud vangide hulgas oli ka meie kaasmaalasi.

Kuigi NKVD hakkas Eestis arreteeritud inimesi Norilski laagritesse viima alles 1941. aastal, võis 1991. aastal ilmunud “Norilski Memorialis” avaldatud vangide nimekirjadest leida eestlaste nimesid, kes olid sinna viidud juba palju varem. Neist materjalidest nähtub, et Krasnojarski krai UNKVD "kolmiku" otsusega oli Norilski laagrites hukatud Eesti Vabariigi kodanikke juba 1937.-1938. aastal. Millise süüteo eest, seda polnud dokumendis märgitud. Võib ainult oletada, et need võisid olla neil aastatel nõukogude piirivalvurite poolt Peipsi järvel röövitud eesti kalurid.

printerisõbralik versioon esita küsimus