Tehaste ja laagrite linn

Meie giid. Norilski muuseumi töötaja Nina Dzjubenko

Juba järgmisel päeval toimus meie esimene tutvus Norilski linnaga. Meie giidiks oli linna ajaloomuuseumi teadsuslik töötaja, äärmiselt sümpaatne ja edumeelne ukrainlanna Nina Dzjubenko. Ajaloolasena oli ta viimased aastad koos teiste muuseumi töötajatega pühendunud NORIL-GULAGI laagrite ajaloo uurimisele. Selle töö tulemusena oli moodustatud muuseumi juurde osakond, kus säilitati Norilski laagrites olnud vangide kirju ja nende isiklikke esemeid. Laagrite kohta oli säilinud üsna vähe materjali, kuna NKVD "süsteem" on osanud oma kuritöö jäljed osavasti ära peita või hävitada.

Praegune Norilsk on oma 250 tuhande elanikuga üks kõige põhjapoolsemaid tööstuslinnu maailmas. See rajati põhiliselt pärast viiekümnendaid aastaid. Linnaõigused sai Norilsk 1953.aastal. See, nüüd uueks Norilskiks nimetatud linn oma pikkade ja sirgete tänavatega ning valdavalt nelja- ja viiekorruseliste kivimajadega on pälvinud elanikelt hellitava nimetuse - "Põhjamaa Palmiera". Me ei saanudki teada, millest selline hellitav võrdlus. Küll võib aga öelda, et kõrvutades praegust Norilskit mõnede teiste Venemaa tööstuslinnadega, on see tõepoolest puhtam ja korrastatum. Kauplused, sööklad, restoranid, baarid ja teised ühiskondlikud asutused on tublisti viisakamad ja nende siseviimistlus kaasaegsem. Suuresti on kõigele sellele kaasa aidanud sealne tööstusgigant - metallurgiakombinaat.

Kuid juba esimesest Norilskis viibimise hetkest andis end tunda õhu väga suur saastatus. Kümnete linna ümbruses paiknevate tehaste ja vabrikute korstnad paiskavad ööd kui päevad atmosfääri lugematuid tonne kahjulikke aineid. Nende mustade ja kollaste suitsupilvede ving tungib linna tänavatele ja isegi hoonetesse ning paneb silmad ja kurgu kipitama. Olenevalt tuule suunast on üsna tavaline kohata tänavail taskurätte suu ja nina ees hoidvaid inimesi. Nagu kohalikud elanikud kinnitasid, olevat viimased kontrollmõõtmised näidanud, et vääveldioksüüdi sisaldus õhus ületab lubatud taseme 5,8 korda, fenoolide sisaldus õhus olevat lubatust 1,3 ja kloorisisaldus 3 korda suurem.

Tööstuslinn Norilsk täna

Praegune Norilsk on rajatud pärast viiekümnendaid aastaid, kui hakati likvideerima vangilaagreid. Tänased linnaelanikud on valdavas enamikus sinna hiljem sisse rännanud. Kuid on ka endiste vangide järeltulijaid, kelle isad-emad pärast laagrist vabanemist sinna elama jäid. Kuid päris kindlasti elab seal ka kunagiste laagriülemate ja NKVD-laste järeltulijaid.

Nimetus Norilsk omab täna kolme erinevat tähendust. Need on: 1. - tööstuslinn Norilsk; 2.- Norilski asula, mis eksisteeris seal laagrite aegu ja on nüüdseks maha jäetud ning valdavalt hävinenud; 3. - Norilsk- laagrite konglomeraat, mis laius mitmekümnel ruutkilomeetril ja asus praegusest Norilskist kaugel eemal. Nüüdseks on see lakanud olemast.

GULAGi Norilsk on mattunud kaevanduste aheraine alla

Meie ekspeditsiooni huviobjektiks oli loomulikult kõik see, mis puudutas kunagisi sünge minevikuga koondus- laagreid. Me otsisime seda Norilskit, kus olime ligi pool sajandit tagasi ise sunnitud olema, kus oli astunud kunagi meie ekspeditsioonikaaslase isa, ema või vana- isa jalg.

Kõik NORIL-GULAGI sunnitöö- ja erilaagrite kohta käivad ja neis kinni peetud vange puudutavad materjalid on tänasest Norilskist minema viidud ja asuvad kusagil KGB sügavates salapeidikutes. Endine GPU ja NKVD järeltulija on püüdnud oma eelkäija kuritöö jälgi kiivalt varjata ja seepärast tugineb kõik NORIL-GULAGI laagrite kohta teadaolev neis laagrites viibinud endiste vangide mälestustele ja tänase Norilski Linnamuuseumi töötajate omaalgatuslikele uurimustele. Tänuväärse töö laagrites hukkunud vangide mälestuse jäädvustamisel olid meie ekspeditsiooni Norilskis viibimise ajaks ära teinud kohaliku ühingu "Memorial" aktivistid.

Kuna Norilski nimega on seotud tuhandete eestlaste ja eesti perede elusaatused, siis pean vajalikuks valgustada selle paiga ajalugu veidi lähemalt.

printerisõbralik versioon esita küsimus