Eestlased USA vahipataljonis
Kool.ee-haridusportaal :: Eestlased USA vahipataljonis Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEestlased USA vahipataljonis,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Saksa poolel võidelnud eesti sõjamehed USA vahipataljonis
Pärast Teise maailmasõja lõp- pemist seisid sõja võitnud lää- neriigid täiesti uuelaadse prob- leemi ees, mis sellisel kujul esines sõdade ajaloos esma- kordselt.
Lääne-Euroopasse oli kogune- nud paljudest rahvustest koosnev mitmemiljoniline tsiviil- isikutest sõjapõgenike mass, kes polnud sinna põgenenud mitte lahingute, vaid sõja võitjariikide ühe liitlase - Nõu- kogude Liidu poliitiliste tagakiu- samiste ja vägivalla eest. Peale nende veel kümned tuhanded Ida-Euroopa rahvustest sõjavangid, kes olid võidelnud nende liitlase - Punaarmee vastu.
Viimaste hulka kuulusid ka Saksa poolel võidelnud eesti, läti ja leedu sõjamehed. Nõukogude Liit, kes oli Balti riigid anastanud, nõudis lääne- liitlastelt "oma riigi kodanike" väljaandmist, et neid kui "kodumaa" reetureid karistada. Lääneliitlaste suhtumine balti riikide sõjameestesse oli erinev, kuna see küsimus polnud nende riikide valitsuste poolt siis veel reguleeritud (1950. a. tunnistas USA, et “Balti Waffen SS üksused, kaasa arvatud Leegionid, erinesid Saksa SS-ist oma otstarbe ja ideoloogia poolest ning polnud ohtlikud USA valitsusele.), mistõttu esines juhtumeid, kus balti riikide sõjamehi hakati venelastele välja andma. Eriti agaralt tegid seda prantslased, kuid ka mõned USA ja Inglise sõjaväejuhid. Samal ajal puudus baltlastel Saksamaal oma diplomaatiline esindus, kes neid oleks kaitsnud ja nende võitluse eesmärke lääneliitlastele selgitanud.
Briti, ameerika ja prantsuse ning hiljem ka belgia sõjavangilaagrites olnud eesti sõjameeste esmaseks eesmärgiks oli hoiduda väljaandmisest Eesti okupeerinud N. Liidule ja peale vabanemist leida elamisvõimalus läänes ja otsida üles omaksed. Nende eesmärkide saavutamine näis aga aastatel 1945/1946 üsnagi lootusetu olevat.
Eestlastest sõjavangide vabastamisega hakkas tegelema kaptenmajor V. H. Puurand, kes oli USA armee teenistuses. Ta pöördus Eesti Vabariigi saadiku A. Torma poole Londonis, kes soovitas tal USA tsoonis olnud sõjavangide osas võtta kontak Eesti Vabariigi saadiku ülesannetes olnud peakonsul J. Kaiviga New Yorgis. Kuid diplomaatilisel teel ei saavutatud mingit positiivset tulemust. Puurandil soovitati lääneliitlasi selles küsimuses üldse mitte ärritada.
Kaptenmajor Verner Puurand
| |