Vangiesheloniga Siberisse
Kool.ee-haridusportaal :: Vangiesheloniga Siberisse Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeVangiesheloniga Siberisse,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Trellitatud loomavagunitesse, kuhu oli sisse ehitatud kolmekordsed narid, topiti reeglina 50-60 vangi, kus igale jagus naril vaid 40-50 sm lamamisruumi. Tavaliselt paigutati koos poliitiliste- ja sõjavangidega samasse loomavagunisse ka grupp platnoisid (kriminaalkurjategijaid), kes seal võimu enda kätte võtsid, röövides teistelt vangidelt jõuga ära nii toidu kui ka nende paremad riided. Viimased andsid röövijad tavaliselt konvoi soldatitele, kelle soosimisel platnoid vagunites tegutsesid.
Trellitatud loomavagun vangidega
Üsna tavaline oli, et vene linnade elanikud jaamades seisvaid, sõjavangidega täidetud vaguneid kividega loopisid. Nõukogude inimestele olid ka röövmõrtsukad ja vargad naši (omad), sõjavangid aga "prokljätõje fašistõ" (neetud fašistid). Laagrites võimutsesid blatnoid. (Platnoi - tõlkimatu väljend, mis tähistas kriminaalkurjategija seisust laagris.) Neile, sotsiaalse redeli kõige madalamal pulgal olevaile inimjätistele, oli laagris antud täielik voli. Kõik need, kellele ei meeldinud nõukogude võim, olid nende meelest fašistid. Fašist aga polnud laagris inimene. Küll oli seda aga blatnoi, sest ta oli oma. Kriminaalvangid, ehk nn. bõtoviki, kes istusid laagrites tapmiste, röövimiste ja teiste inimsusevastaste kuritegude eest, olid nõukogude korrale "omad poisid". Oktoobrirevolutsiooni ajal olid neil olnud suured teened nõukogude korra kehtestamisel. Kogu süsteem oli rajatud sellele, et poliitilised ja sõjavangid oleksid pidevalt kriminaalkurjategijate silma all. Need võisid teisi vange röövida ja mõnitada ning isegi tapmise puhul pitsitas laagri juhtkond silma kinni.
| |