et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Sõrve väegrupi evakueerimine

Kool.ee-haridusportaal :: Sõrve väegrupi evakueerimine Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeSõrve väegrupi evakueerimine,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Novembris on õhtud pimedad ja pimeduse saabumisega alustati kohe üksuste evakueerimist. Kõik väeüksused said käsu taandumiseks “Edelstahli” kaitseliinile, mis asus Läbaru-Kuhusaadu-Karuste joonel. Kuna Mõntu sadam oli langenud venelaste kätte, olid kaks laadimispunkti loodud Sääre piirkonnas, üks ida-, teine läänerannikul. Oberst Reuteri võitlusgrupp mehitas nende laadimispunktide kaitseks kaitseliini “Eisernes Tor” (raudne värav).

Evakuatsiooniplaan sätestas üksuste laevadele mineku järjekorra ja kindlad põhimõtted varustuse kaasa võtmise osas. Üldjoontes oli lubatud kaasa võtta vaid käsirelvad, isiklik norm laskemoona ja suurtükiväe üksustel vaid kahurid. Ülejäänud varustus tuli võimaluse korral hävitada või lihtsalt maha jätta. Evakuatsioon algas kell 19.00. Esmajärjekorras laaditi praamidele haavatud. Halvenenud ilm segas oluliselt ajagraafikust kinni pidamist ja laevadele minek kujunes raskemaks kui oli planeeritud.

Oberst Reuteri võitlusgrupp sai ülesande püsida “Eisernes Tor” liinil kuni kell 03.15-ni. Oberst Vietinghoff ja kindralleitnant Schirmer pidid püsima “Edelstahli” liinil kuni 23.00-ni. Siis asusid grenaderid vaikselt teele Sääre suunas, et minna neile määratud praamidele. Taandumist jäid katma vaid mõnemehelised kattegrupid, kes taganesid hiljem. Kuigi öö oli muutunud põlevast varustusest ja tehnikast valgeks ei taibanud punavägede komandörid sakslaste õnneks, mis tol ööl oli toimumas. Evakueeruvate vägede vastu suuremaid rünnakuid ette ei võetud. Kell 05.40 olid kõik staabid ja suuremad üksused Sõrvest lahkunud. Siis alustas laevadele minekut Oberst Reuteri võitlusgrupp. Kell 06.15 läks laevadele viimane Sõrvest lahkuv üksus 128. maabumispioneeride pataljon. Kahe viimase veel säilinud iseliikuva suurtüki meeskonnad lasid oma soomusmasinad õhku ja lahkusid viimasele praamile. Viimase praamiga lahkus ka 128. maabumispioneeride pataljoni komandör, kelle raporti kohaselt ühtegi saksa sõdurit Sõrve maha ei jäänud.

Saksa arhiivimaterjalide andmetel kulutas Sõrve väegrupp kuue viimase päeva jooksul toimunud lahingutes 1639 tonni laskemoona. Väegrupi kasutada oli 255 kuulipildujat, 41 miinipildujat, 22 suurtükki, 17 tankitõrjekahurit ja 68 õhutõrjekahurit. Viimaseid kasutati ka tankide tõrjeks. Sama ajavahemikul hävitati 36 vaenlase tanki, tulistati alla 14 lennukit ja võeti vangi 317 punaväelast

Välja arvatud mõned väiksemad raskused, võib sakslaste evakueerumist Sõrvest pidada igati õnnestunuks. Arhiivimaterjalide andmetel evakueeriti Sõrvest 4694 sõdurit. Relvastusest evakueeriti 7 suurtükki, 3 õhutõrjekahurit, 9 autot ning vähemal arvul kergemat sõjatehnikat. Kogu raskerelvastus lasti viimasel hetkel puruks või muudeti kasutamiskõlbmatuks


33 sellist ründpaati läksid põhja

Sõrve väegrupi evakueerimine toimus ülimalt rasketes ilmastikutingimustes. Merel puhus tugev tuul ja lainetus oli kõrge. Väegrupile järele saadetud alustest ei suutnud 33 ründepaati Sõrves randuda, need täitusid kõrge laine tõttu veega ja läksid põhja. Paatide meeskonnad küll päästeti, kuid paadid hävisid. Samuti läksid evakueerumisel põhja üks suurem ja kaks väiksemat maabumispraami. Halb ilm raskendas tunduvalt laevadele minekut. Sääre rannast lahkuvaid praame ründasid merel venelaste ründelennukid. Kuid samas kaitses halb nähtavus ja madal pilvitus lahkuvaid praame tugeva nõukogude lennuväe ja suurtükiväe suuremate rünnakute eest.

24. novembri hommikul umbes kell 9.00 randus viimane praam Vindavi (Ventspilsi) sadamakai ääres. Lahingud Lääne-Eesti saartel olid lõppenud.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 01. 2006. 08:28

Time: 0.1689901 s.