Pärnumaa lennuväepoisid Sõrves

1944. aasta septembri lõpupäevadel Pärnust lahkunud Saksa 6. õhutõrjediviisi 127. pataljoni kaks raske ja neli kergepatareid, kus teenis ka umbes 260 Pärnumaalt mobiliseeritud lennuväe abiteenistuse poissi, olid pidevalt rinde eest taandudes ja õhutõrjelahinguid pidades jõudnud 6. oktoobriksVindavi (Venspilsi) sadamalinna ja asunud selle kaitsele. 25. oktoobrilsaid selle õhutõrjepataljoni neli patareid käsu oma senised tulepositsioonid maha jätta ja minna kiiresti Vindavi sadamasse. Seal laadisid nad oma suurtükid ja varustuse sadamakai ääres seisnud dessantpraamidele ja õhtupimeduse saabudes lahkus üheksa täislastis dessantalust avamerele. Alles merel olles said hämaralt valgustatud laevatrümmis laskemoona- ja granaadikastide otsas külitavad poisid teada, et minnakse Sõrve poolsaarele.

Sõrve kohta teati vaid niipalju, et seal toimuvad ägedad lahingud ja et poolsaart ümbritsev meri on venelaste laevade ja lennukite pideva valve all ning iga hetk võib oodata nende ilmumist, kellele nõrgalt relvastatud dessantpraamid olnuksid heaks märklauaks.

Kuid teadmine, et sõit läheb taas kodumaa pinnale, põhjustas poistes ootusärevuse ja tõstis noorte sõjameeste meeleolu. Omavahel olukorra üle aru pidades oldi arvamusel, et Sõrves ootavad neid ees ka eesti väeosad, mis nende lahkumise ajal Eestist olid veel Sinimägedes ja Emajõe ääres ägedaid lahinguid pidanud..

26. oktoobri varahommikul maabusid dessantpraamid ilma vahejuhtumiteta Sõrve rannas. Osa neist Sääre lõunatipus, ülejäänud Mõntu sadama kai ääres. Kiire mahalaadimise järel sõidutati suurtükirühmad piki poolsaare ida- ja läänepoolset rannajoont laiali, kus need rannakaitsele asusid. Kuna Sõrves võidelnud saksa väeosade varustamine jahaavatute äravedu toimus Mõntu sadama kaudu, jäid kolm suurtükirühma sadama kaitsele.

printerisõbralik versioon esita küsimus