Arista kaitseliin (10. – 11. okt. 1944)

Arista liin asus Sõrve poolsaare kõige kitsamas kohas. Kujundlikult võiks seda nimetada lukuks Sõrve poolsaare sissepääsul. Liini mehitas võitlusgrupp “Eulenburg”, mis koosnes 23. jalaväediviisi 67. gren. rüg. meestest ja sama diviisi 23. suurtükirügemendi kahuritest ja jalaväelastest. Samal ajal ei olnud 67. grenaderrügement kaugeltki täiskoosseisuline. Ebaõnnestunud oli vastupealetung Väikese väina ületanud punaarmee osade vastu ning raskeks oli kujunenud kataandumine Saaremaalt, kus rügementmurdis läbi Tehumardi all taganemistee läbi lõiganud, punaarmee üksustest.

Kuid juhtkond oli selle rügemendi võimekuses kindel ja kogenud idarinde võitlejatena tajusid ka sõdurid neil lasuvat vastutust. Sellegi poolest tugevdati veel ka kaitset kaitseliini tagalas. Teise kaitsejoone moodustas Salme alt taganenud 323. gren. rüg. 1. pataljon, asudes kaitsele Imara külast põhja pool ja sama rügemendi 2. pataljon, mis moodustas kolmanda kaitsejoone Imara küla lõunapoolses servas. Ülejäänud vabad väeosad paigutati üle kogu poolsaare, et olla kaitstud ootamatu dessandi vastu. Väeosade hajutatus andis kaitset ka tugeva Nõukogude suurtükiväe ja ründelennukite tule eest.

Poolsaare lõuna- ja idarannikut Säärest kuni Hindreka külani kaitses 218. diviisi 386. gren. rüg. Hindreka külast põhja poole aga jalaväelasteks jäänud 531. mereväe suurtükipataljon. Läänerannikut kaitses oma kahuritega mereväe õhutõrje 239. pataljon. Jalaväelastena rakendatud mereväe 532. suurtükipataljonimehed mehitasid rannikut kaitsnud üksuste taha moodustatud teise kaitseliini. Mõntu piirkonda olid koondatud maabumispioneeride ja rünnakpioneeride väeosad oma ujuvvahenditega. 772. rünnakpaatide pioneerpataljoni 4. kompanii paigutati Säärest läänes asuvasse lahte ja sama pataljoni 2. kompanii Lõu lahte.

printerisõbralik versioon esita küsimus