et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Valitsuse viimased päevad Eestis

Kool.ee-haridusportaal :: Valitsuse viimased päevad Eestis Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeValitsuse viimased päevad Eestis,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Tallinnat oli vallanud juba põgenemismeeleolud. Samal ajal koondusid need, kes ikka veel lootsid vastupanule. Kohati esines linnas kokkupõrkeid sakslaste ja vastupanu organiseerijate vahel. Omakaitselased seadsid üles valveposte, et sakslased ei pääseks linnas ettevõtteid ja hooneid õhku laskma.

Otto Tiefi valitsus sattus otsekohe ülimalt raskesse ja keerulisse situatsiooni, millest väljapääsemiseks puudusid nii sõjalised kui ka majandusliku ressursid. Sõjavägede ülemjuhataja kolonel J. Maide käsutuses ei olnud mingisuguseid arvestatavaid sõjalisi jõude. Sel hetkel Sinimägedes ja Emajõe rindel veriseid lahinguid pidavate üksustega puudusid valitsusel igasugused kontaktid. Nagu juba öeldud, saabus ka Soomest oodatud rügement JR-200 ilma relvadeta ja pealegi tükeldati see sakslaste poolt (ilmselt kindla eesmärgiga) osadeks, et neid lahingutes karastunud ja korraliku väljaõppe saanud mehi veel viimasel hetkel "ümber õpetada".

20. septembril kohtus O. Tief kapten Talpakuga ja tegi talle ettepaneku vastupanu organiseerimiseks Tallinna ees. Kuid Talpak teatas, et vastupanu organiseerimine on tema arvates mõttetu. Siiski tegi valitsus vormilise otsuse ja määras K. Talpaku Tallinna komandandiks. Samuti otsustati Soomepoiste rügemendi teine pataljon Irust Tallinna tuua.

Tegelikku tähtsust neil otsustel enam ei olnud, kuna tekkinud segadustes ei jõudnud need enam asjaosalisteni. Lootus Eesti Vabariik kahe okupatsiooni vahel taastada oli purunenud lootusetult põrmuks.

20. septembril ilmus viimane ajaleht "Eesti Sõna". Sama päeva õhtupoole toimus Toompeal kokkupõrge sakslaste ja Pitka meeste vahel. Joh. Pitka korraldusel heisati Pika Hermani tippu eesti sini-must-valge lipp. See pidi olema signaal ülestõusuks sakslaste vastu.

Samal päeval toimus ka Haapsalus kokkupõrge sakslaste ja eestlaste vahel, mida hiljem on hakatud nimetama Haapsalu mässuks. Tänavavõitluses sai surma 7 sakslast ja 4 eestlast. Lahing kestis kogu öö, kuid järgmise päeva ennelõunaks mäss summutati.

Lääne-Eestis võidelnud eesti üksuste vastupanu võimaldas kümnetel tuhandetele inimestel üle mere Rootsi põgeneda. Kuid mitte kõigile põgenikele ei jätkunud paatides kohti ja tuhanded põgenikud otsisid meeleheitlikult võimalust siit läheneva punase vägivallaohu eest lahkuda.

Viimaste hulgas oli ka suurem osa uue Tiefi valitsuse koosseisust, kes Tallinnast lahkumise järel oli ümber asunud Riisiperesse, kus peeti ka valitsuse viimane koosolek. Sealt siirduti Läänemaale Pagari külla, kuhu Leo Talgre oli tellinud Rootsist raadio teel vastu kaatri. Kuid kapten Randi ja Erik Laidre juhitud kaater jäi mootoririkke tõttu hiljaks. Paat saabus alles 29. septembril ja kokku lepitud koha asemel hoopis Hiiu laiule.

25. septembril aga hõivas Punaarmee Läänemaa ranniku ja valitsuse liikmetest õnnestus neile järele tulnud paadiga lahkuda vaid Jüri Uluotsal ja Johannes Klementil. Hiljem jõudis Rootsi ka riigisekretär Helmut Maandi, kes viis Eestist kaasa "Riigi Teataja" viimase numbri, milles oli avaldatud Tiefi valitsuseliikmete nimekiri. Kõik teised valitsuse liikmed peale Karl Liidaku, kes varjas end vale nime all elu lõpuni, arreteeriti ja saadeti Siberisse. Kolonel Jaan Maide ja Juhan Reigo mõisteti NKVD poolt surma ja lasti maha. Hugo Pärtelpoeg ja Johannes Pikkov surid vangistuses. Oskar Gustavson sooritas eeluurimise ajal enesetapu. Otto Tief suri pärast karistusaja kandmist Lätis, Ainažis.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 14. 12. 2007. 00:02

Time: 0.1224999 s.