Narva hävitamine

Rünnakuid eesti linnadele alustasid nõukogude lennukid kohe pärast lahkumist Eestist. Narvale toimus esimene suurem õhurünnak 1942. aasta märtsis, järgmine sama aasta oktoobris. 1943. aastal need jätkusid ja 14. jaanuaril pommitati linna 12 tundi järjest. Kokku toimus Narva linnale aastatel 1942-1944 kakskümmend kolmõhurünnakut.

Korduvate õhurünnakute tõttu Narvale alustas saksa rindejuhatus 25. jaanuaril 1944 linnaelanike evakueerimist. 1. märtsil, mil linnast oli evakueeritud ca 85% elanikest, oli järjekordne venelaste õhurünnak, mis kiirustas viimaseid linna jäänud elanikke sealt lahkuma - linn jäi inimtühjaks.

Veebruaris 1944 jätkusid lahingud Narva rindel. Ajavahemikul 21. veebruarist 6. märtsini likvideeriti Eesti diviisi 45. ja 46. rügemendi ning Nordland diviisi üksuste eduka tegevuse tulemusel venelaste kaks suuremat - Riigiküla ja Vepsküla sillapead. Neid sillapeasid Narva jõe vasakkaldal olid Punaarmee üksused püüdnud seni meeleheitlikult enda käes hoida, kuna need olid lähetepunktideks operatsioonidele, mis pidid Narva linna senisest kaitseliinist ära lõikama ja Narva rinde kokkuvarisemisele viima.

Kui nähti, et kõigile pingutustele vaatamata Narva linna kätte ei saada, võttis Nõukogude armee kasutusele igivana taktika - kui linn ei alistu, tuleb see hävitada. Kättemaksuks sillapeade hävitamise eest hävitasid punased Narva linna.

5. märtsi õhtul algas Narvale 11 tundi kestev õhurünnak. Umbes 200 nõukogude pommitajat heitsid sel ööl alla ca 3600 süüte- ja lõhkepommi. Rünnakut toetasid Eesti Laskurkorpuse kahurvägi ja miinipildujad, muutes selle iidse Hansalinna rusuhunnikuks. 6. märtsi keskööl oli Narva linn vaid tohutu kohisev tulemeri. Tuli möllas linnas veel kogu järgmise päeva. Ööl vastu 8. märtsit alustasid venelased taas õhurünnakuid ja 9. märtsi hommikuks oli Narvast järel vaid suitsev varemete hunnik.Ajalooline Narva koos paljude kultuurilooliste ehitistega lakkas olemast.

Pilt hävitatud Narva linnast oli masendav. Linnas olnud 3550 kivihoonest oli peale sõja lõppu võimalik vaid 198 elamiskõlbulikuks kohendada. Hävinud olid kõik ajaloolised hooned: raekoda, iidne börsihoone, kaalukoda, Peeter Suure muuseum ja paljud teised sajanditevanused hooned.

Hiljem ajas N. Liit Narva linna purustamine sakslaste süüks. Seda tehti, nagu see Nõukogude propagandale ikka kombeks olnud, kogu maailma üldsusele puru silma ajamiseks. Veelgi enam. Narva varemed pildistati. Fotod koondati kahte suurde albumi ja esitati süüdistusdokumentidena Nürnbergi kohtule.

Hiljem on avaldatud arvamust, et Narva linna hävitamine oli N. Liidu juhtide kaugeleulatuv plaan, et muuta see ajalooline eesti linn vene linnaks. Pärast sõda ei lubanud nõukogude võimud endisi Narva eestlastest elanikke tagasi oma kodukohta ja linn ehitati üles eht nõukogulikus stiilis ning asustati venelastega.

printerisõbralik versioon esita küsimus