Eesti Leegionis ja hiljem ümber nimetatud 3. SS-Brigaadis nimetati seal teeninud eestlasi "vabatahtlikeks SS-relvagrenaderideks". Hiljem, kui brigaad nimetati ümber 20. SS-diviisiks kadusid eesti sõdurite ja ohvitseride auastmete juurest nimetused "SS" ja "vabatahtlik". Diviisi juures olnud sakslastel jäid need alles. 1943. aastal kandsid eesti leegionärid veel punaseid kraenurki, ning "SS" ehk "välkude" kandmine oli keelatud. Ainult pataljon "Narva" mehed, kui need ühe Saksa SS-diviisi koosseisus rindele saadeti, pidid kandama "SS" tunnuseid.

Kraenurk

Enne Leegioni Dembitsa õppelaagrist lahkumist tekkis meestel mõte, et eestlased peaksid kandma oma sümboolikat. Selleks võeti Eesti Vabadusristi südamikust käsi mõõgaga, mille keskel oli täht "E". Eesti sümboolika idee autoriks arvatakse olevat tollane kindralinspektor kindralmajor J. Soodla. Mõtte õhutajaks ja aktiivseks organiseerijaks oli aga leitnant Kilk.

Veel enne, kui saabus vastav luba Eesti oma sümboolika kasutamiseks, valmistati vajalikud šabloonid ja maaliti see Leegioni käsutuses olnud masinatele. Leidlikud mehed hakkasid ise alumiiniumplekist märke valmistama ja õppelaagrist lahkudes kandis enamus mehi vormi kraenurkadel juba Eesti Vabadusristi südamikku.

Sakslased vaatasid kõigele sellele aga kõõrdi ja peagi saabus käsk - kinnitada kreanurkadele Relva-SS "välgud". Et eestlastel neid aga polnud, jäi see käsk täitmata. Vahepeal oli aga kolonel Vent tellinud Tartu arstiriistade tehasest suuremal hulgal nägusaid, metallist stantsitud ja hõbetatud märke. Kui 45. rügemendi esimene pataljon Tartust läbisõidul peatus, andis Tartu linnapea Keerdoja need pataljonile üle. Kuna kõrgemalt poolt polnud märgi kandmise kohta mingit keeldu tulnud, kandis seda peagi kogu 20. diviis.

Kusagil aga nähti selle märgi kandmises rahvuslikku vastupanu ja ühel päeval saabus 45. rügemendi komandopunkti diviisi sakslasest majandusülem, kaasas uued diviisi tunnused ning käsk rügemendi ülemale:

"Diviisiülema käsul saadan Teile alluva rügemendi jaoks uued 20. Relvagrenaderide Diviisile valmistatud tunnused. Need viivitamatult kasutusele võtta ja täitmisest minu kaudu ette kanda."

Selle peale andis rügemendi ülem major Riipalu kirjutajale korralduse, kirjutada valmis teade, et kogu rügement kannab juba ammu uusi tunnuseid.

"Die ganze Gesichte ist doch was anderes," lausus selle peale sakslane ja tõmbas kaenla all olnud pakist välja peotäie musti kraenurki, millele oli halli niidiga õmmeldud veidraid kõverikke. Sellel oli küll arusaadav täht "E", mis pidi tähendama "Estland", kuid mis koos mõõka kujutava kriipsuga oli loetav kui sõna "EI". Keegi juuresolnud eestlastest arvas, et see tähendab "Ei Eestit".

Vapp

Tund hiljem oli rügemendi käskjalg teel diviisi staapi, kaasas diviisi komandörile adresseeritud kiri. Kaks päeva hilem tõi diviisi käskjalg kõikidesse üksustesse telegrammi ärakirjad, kus oli öeldud:

"Kinnitan Eesti 20. Relvagrenaderide Diviisi tunnused soomustatud mõõka hoidva käe, mille kõveruses täht "E". Rahvustunnusena kanda vasakul käsivarrel Saksa riigiembleemi all Eesti rahvus- värvides kilpi."

Alla kirjutanud Himler.

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 4. 01. 2006. 03:27