et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Juhan Sooman

Kool.ee-haridusportaal :: Juhan Sooman Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeJuhan Sooman,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Politseidirektor Johan Sooman

Johan Sooman töötas kogu oma elu politseis. Ta oli 1923. aastast kaitsepolitsei peavalitsuse ülema kohusetäitja ja hiljem kaitsepolitsei ülem. Seejärel oli ta politsei peavalitsuse ülema abi ja asedirektor, ning alates 1938. aastast Eesti politseivalitsuse direktor.

Johan Sooman arreteeriti 28. augustil 1940. aastal. Tema arreteeriaks oli NKVD töötaja Sergei Kingisepp. Märkimist väärib fakt, et tema vahistamise määrus ja order on koostatud Moskvas alles kaks nädalat hiljem. Seejärel oli ta üheksa kuud järjest NKVD ülekuulajate võimuses, kus tema suhtes kohaldati pidevalt füüsilist vägivalda. Mida temalt teada taheti? Mõistagi agentide nimekirja, kes tegutsesid N. Liidu territooriumil Eesti kasuks, sidemeid välisluurega ning kommunistide represseerijate nimesid Eestis. Politseiülemana teadis ta kahtlemata palju, kuid professionaalina valis ta hoolega, mida rääkis. Nimede nimetamisel tegi ta panuse neile, kes olid juba NKVD poolt kinni võetud ja maha lastud ning teistele manalameestele.

Politseidirektor Johan Sooman viidi koos paljude teiste arreteeritud ministrite ja riigitegelastega 1941. aasta juulis Permi oblastis olnud Usollagi surmalaagrisse, kus ta 17. juunil 1942 suri NKVD dokumentide põhjal "üldisse kurnatusse ja südamepuudulikusse". Tema suhtes oli jõus Erinõupidamise 1942. aasta 31. märtsi otsus: Nõukogude riigi sotsiaalse kaitse kõrgeim määr - mahalaskmine.

Soomani tütrel õnnestus põgeneda Rootsi. Küsimusele - miks tema isa ja kaitsepolitsei kauaaegne juht otsustas jääda Eestisse - on ta vastanud: "Isa tuli Kadriorust. Päts ja Laidoner olid otsustanud jääda Eestisse, et jagada oma rahva saatust. Isa ütles: minu elu ei ole kallim kui teiste eestlaste elu. Ta oli ohvitser. Ta teadis, mis teda ees ootas."

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 3. 01. 2006. 08:37

Time: 0.1615291 s.