et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Küüditamise korraldajad

Kool.ee-haridusportaal :: Küüditamise korraldajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKüüditamise korraldajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Küüditamist korraldasid eesti tippkommunistid

Korraldused ja instruktsioonid küüditamise läbiviimiseks andis Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat. Nende täitmine oli pandud kohalikele võimumeestele. Eesti rahva küüditamist korraldas ja juhtis "troika" (kolmik), kelle eesotsas oli ENSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Boris Kumm ja kuhu kuulusid veel Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar A. Murro ning Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär Karl Säre. Maakondades korraldasid küüditamist kohtadel moodustatud "kolmikud" ja operatiivstaabid, kes võtsid arvele "kontrevolutsioonilise ja nõukogudevaenuliku elemendi" ja koostasid küüditatavate nimekirjad. Andmete kogumist ja nimekirjade koostamist alustati juba 1940/41. a. talvel.

Materjalide kogumist nõukogudevaenulike kodanike suhtes teostas NKVD oma agentide võrgu kaudu. Linnad ja maakonnad olid jaotatud sektoriteks, kus NKVD agendid hankisid kompromiteerivaid andmeid isikute kohta, keda arvasid olevat ohtlikud nõukogude võimule. Määravaks olid samuti kommunistide, komnoorte ja teiste nõikogude võimu pooldajate kaebtused.

Elanikke kompromiteeriva materjali hankimisel kasutas NKVD ka n.n. "salajaste kaastöötajate" abi. Selliseid kaastöötajaid püüdis NKVD värvata kõigi kutseala töötajte hulgast, kaasa arvatud endised Eesti Vabariigi poliitilised tegelased. Eriti püüti värvata neid isikuid, keda süüdistati nõukogude korra vastastena. Nende värbamisel kasutati survemeetodeid, ähvardades värvatava perekond kas arreteerida või välja saata. Sellest pääseda oli võimalik ainult NKVD kaastöötajaks hakkamise teel. Peale sõja lõppu kasutas taasokupeeritud Eestis üsna sageli samasugust meetodit ka tollane KGB.

Julgeolekuorganite määruste, instruktsioonide ja korralduste kohaselt kuulusid väljasaatmisele:

  • natsionalistlike kontrrevolutsiooniliste organisatsioonide nagu Kaitseliit, Isamaaliit j.t. aktiivsed liikmed koos perekondadega.
  • endised kaitsepolitseinikud ja politseinikud ning vanglatöötajad.
  • endised suurmaaomanikud, vabrikandid ja riigiaparaadi teenistujad.
  • endised ohnitserid, kelle kohta olid olema kompromiteerivad materjalid.
  • nende kontrevolutsionääride perekonnaliikmed, kellele oli mõistetud kõrgeim karistusmäär.
  • Saksamaalt repatrieerunud isikud käigus. Samuti sakslased, kes olid Saksamaale sõitjate nimekirjas ja kelle kohta olid olemas kompromiteerivad materjalid.
  • põgenikud endisest Poolast, kes keeldusid võtmast Nõukogude kodakondsust.
  • kuritegelik element.
  • prostituudid, kes olid varem registreeritud politseis ja jätkasid tegelemist prostitutsiooniga.
  • *****

    Operatsiooni “Nõukogudevastase elemendi väljasaatmine Leedust, Lätist ja Eestist” läbiviimise kord

    Käskkiri nr 001223 täiesti salajane

    1. Nõukogudevastase elemendi väljasaatmine Balti liiduvabariikidest on suure poliitilise tähtsusega ülesanne.

    Operatsiooni edukus sõltub sellest, kuivõrd hoolikalt suudavad operatiivkomisjonid ja operatiivstaabid välja töötada operatsiooni plaani ja selles kõik vajaliku ette näha. Seejuures tuleb lähtuda põhimõttest, et lubamatud on igasugused väljaastumised ja ekstsessid nii väljasaadetavate kui ka elanikkonna teatud osa poolt, kes on vaenulikult meelestatud nõukogude võimu suhtes.

    2. Instruktaazhi läbiviimine.

    Väljasaatmiskomisjonid viivad operatiivgruppide instruktaaži läbi võimalikult vahetult enne väljasaatmisoperatsiooni algust, arvestades operatsioonipaigale jõudmiseks vajaliku ajaga.

    Väljasaatmiskomisjonid valmistavad varem ette vajaliku transpordi operatiivgruppide paiskamiseks operatsioonipaikadesse, küladesse ja asulatesse.

    Vajaliku auto- ja hobutranspordi suhtes lepivad väljasaatmiskomisjonid kokku kohalike partei ja nõukogude juhtivtöötajatega. Instruktaaži läbiviimiseks peavad ruumid olema hoolikalt ette valmistatud, arvestada tuleb mahutavust, sisse- ja väljapääsuvõimalusi, kõrvaliste isikute sattumist ruumidesse. Instruktaaži vältel peavad operatiivtöötajad kindlustama ruumide kaitse.

    Juhul, kui keegi operatsioonis osalejatest ei ole instruktaažile ilmunud, peab väljasaatmiskomisjon võtma tarvitusele abinõud, et leida mitteilmunule asendaja reservist, mis peab olema varem koostatud.

    Piirkonna väljasaatmiskomisjoni esindaja teeb kokkutulnutele teatavaks valitsuse otsuse, mille kohaselt antud vabariigi või rajooni territooriumile saadetakse välja arvelolev nõukogudevastane kontingent.

    Lühidalt selgitatakse, mida kujutab endast väljasaatmine.

    Instruktaažil viibivate (kohalike) partei ja nõukogude töötajate erilist tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et väljasaadetavad on nõukogude rahva vaenlased, kelle puhul ei saa välistada ka relvastatud vastupanu.

    3. Dokumentide kättesaamise kord.

    Operatiivgruppidele jagatakse peale üldinstruktaaži dokumendid väljasaadetava kohta. Väljasaadetavate isiklikud toimikud peavad olema juba varem välja otsitud ja ära jaotatud valdade ja külade operatiivgruppe arvestades, et väljajagamisel ei oleks mingit viivitust.

    Operatiivgrupi ülem tutvub nende kodanike isiklike toimikutega, keda ta peab välja saatma. Seejuures peab ta kindlaks tegema perekonna koosseisu, võtma tühja blanketi iga väljasaadetava kohta ja saama ammendavad vastused kõigile küsimustele.

    Üheaegselt dokumentide väljaandmisega selgitab väljasaatmiskomisjon kõigi operatiivgruppide vanematele, kus asuvad väljasaadetavad pered ja kuidas sinna sõita. Näidatakse ära ka operatiivgrupid ja väljasaadetavate marsruut raudteejaamani, kus väljasaadetavad peale laaditakse. Vajalik on ära näidata ka reservväeosa asukoht juhuks, kui mingite ekstsesside tõttu on vajalik kiire väljakutse.

    Pealelaadimise viivad läbi NKGB punaarmeelased. Operatiivgrupi ülem annab esheloniülemale ühe eksemplari vagunite kaupa koostatud väljasaadetavate nimekirjast. Esheloniülem kutsub väljasaadetavad nimekirja järgi välja, kontrollib hoolikalt iga perekonda ja näitab kätte koha vagunis.

    Isiklikke asju veetakse väljasaadetavatega samas vagunis, v.a põllumajandusinventar (saed, kirved jm), mis laaditakse eraldi vagunisse.

    Väljasaadetavad laaditakse vagunisse perekondade kaupa, perekonda lahutada pole lubatud (ainult siis, kui perekonnapea kuulub arreteerimisele). Tuleb arvestada kuni 25 inimest vaguni kohta. Vagun suletakse, kui vajalik hulk perekondi on peale laaditud.

    Kui esheloniülem inimesed vastu on võtnud ja peale laadinud, kannab ta vastutust kõigi talle üle antud inimeste ja nende sihtpunkti jõudmise eest.

    Kui saadetavad on üle antud, koostab operatiivgrupi vanem operatsiooni kohta raporti väljasaatmiskomisjoni esimehe nimele, näidates ära väljasaadetavate perekonnanimed, kas leiti relvi ja kontrrevolutsioonilist kirjandust ja lühidalt kirjeldades operatsiooni käiku.

    Kui väljasaadetavad on peale laaditud ja raportid üle antud, on operatiivgrupi liikmed vabad ja tegutsevad vastavalt NKGB väljasaatmisosakonna ülema juhistele.

    NSVLi julgeoleku rahvakomissari asetäitja, 3. järgu julgeolekukomissar Serov


    Arvatav kuupäev, mil Ivan Serov selle instruktsiooni viseeris, oli 11. oktoober 1939. Dokument on tõlgitud teosest “Die Deportionen in Baltikum”, 25 Jahre sovjetische Versleppungen in der baltischen Staaten (Stockholm, 1956) ja avaldati Eesti muinsuskaitse seltsi häälekandjas Sõnumid jaanuaris 1989.

    printerisõbralik versioon esita küsimus
    viimati toimetatud: 3. 01. 2006. 07:51

    Time: 0.1458290 s.