et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Virumaal

Kool.ee-haridusportaal :: Virumaal Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeVirumaal,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Virumaa oli viimaseks maakonnaks, kust kaudu Punaarmee 1941. aastal Narva taha taandus. Repressioonid kohalike elanike vastu ja röövimised kestsid siin kauem, kui teistes maakondades. Seetõttu kujunes Virumaa metsavendade põhitegevuseks vangistatud rahvuskaaslaste vabasta- mine ning rahva vara päästmine. Rongidelt põgenema pääsenud arreteeritud ja sõjaväelased ühinesid metsavendadega ning jätkasid vihast võitlust vaenlase vastu.

Asudes punavägede liikumispiirkonnas, oli siinsetel metsavendadel palju kokkupõrkeid Punaarmee ja hävituspataljoni üksustega. Tagantjärele registreeriti Virumaal 282 relvastatud kokkupõrget.

Kiviõlis toimus üks esimesi rünnakuid sealsete punaste võimukandjate vastu juba 1.juulil 1941. Maidla valla Aruvälja metsas olnud laagrist väljus veoautodel ja mootorratastel metsavendade rühm, millega liitus ka hulk Kiviõli töölisi, talumehi ja ametnikke. Rünnakut juhtisid lipnikud O. Lauri ja A. Nurk. Hämaruse katte all lähenesid ründajate ahelikud Kiviõlile lõunast. Rünnaku eesmärgiks oli hävitada kommunistliku reþiimi juhtasutused ja hankida relvi. Saadud andmetel pidi 1.juulil Kiviõli hävituspataljonile toodama kaasaegseid relvi.

Ägedas võitluses miilitsatega vallutati raudteejaam ja postkontor ning mõned teised strateegiliselt tähtsad keskused, muutes need kasutuskõlbmatuks. Relvi saadi siiski suhteliselt vähe. Pärast ülesande täitmist tõmbuti taas metsa.

Kiviõli ründamisele oli suur järelkaja kogu Virumaa õlitööstuse rajoonis, mis tekitas segadust kohalike funktsionääride hulgas. Viimaste hirm suurenes veelgi, kui metsavennad kuulutasid avalikult välja üldmobilisatsiooni. Nimelt ilmusid varsti pärast rünnakut vallamajade, koolide, rahvamajade ning muude ühiskondlike asutuste seintele üleskutsed, mille tekst teatas:

"Rohelise armee ridadesse kutsutakse kõiki eesti soost 20-35 aasta vanuseid meeskodanikke, et võidelda kodumaa vabastamise eest./.../ Ühtlasi vajatakse piiramatul arvul ohvitsere, allohvitsere ja kapraleid!"

Punane reþiim vastas neile üleskutsetele repressioonidega. Õlitööstuse piirkonda toodi regulaarväed, kes tegid haaranguid metsadesse. Küladesse ja teedele pandi üles lugematul arvul valveposte. Paljud külade elanikud langesid julma terrori ohvriks, süüdistatuna metsavendade aitamises ja nendega sidepidamises.

Teine suurem rünnak Kiviõlile toimus 7.juuli keskpäeval. Hulljulget rünnakut juhatas major Ellandi. Rünnaku tiibadel tegutsesid võitlusgrupid leitnant J.Variku, Korpi ning lipnik O. Lauri juhtimisel. Rünnakuobjektideks olid raudteejaam, miilitsamaja, hävituspataljoni staap ja ametiühingute maja. Kuna rünnak toimus päise päeva ajal ja punategelastele ootamatult, sattusid need paanikasse. Algul oli metsavendade rünnak edukas ja linnaelanike seas levis kuuldus, et linna on tunginud sakslased. Ootamatult saabus aga raudteejaama rong punaarmeelastega, mida rünnaku juhid ei osanud ette arvata. Kuulipildujate ja automaatrelvadega varustatud Punaarmee regulaarväeosa paisati vasturünnakule ja lõpuks olid metsavennad sunnitud ülekaalus oleva vastase eest taanduma. Leitnant Varik langes haavatuna punaste kätte ja suri hiljem piinamisel. Algasid uued kohalike elanike arreteerimised, mahalaskmised, vägivallaaktid ning laste ja naiste piinamised ja vägistamised. Inimesed olid hullumise piiril, kuni 10. augustil jõudsid kohale sakslaste motoriseeritud eelüksused.

7. juulil toimus rida veriseid kokkupõrkeid üle kogu Virumaa. Neist suuremad Võle küla all, Hirla lähistel ja Vaivaras-Viivikonnas. 25. ja 28. juulil toimusid kokkupõrked Tudulinna vallas Oonurmel ja Mäetaguse vallas Arvilal. Augustis jätkusid kogu Virumaal metsavendade kokkupõrked hävituspataljoni ja Punaarmee üksustega juba lähenevate Saksa relvajõudude ootuses. Kõigis kokkupõrgetes olid vastaspoole kaotused metsavendade omadest tunduvalt suuremad.

Narva ümbruses olid suuremad metsavendade kogunemispaigad Kudruküla soos ja Kõrgesool, kuhu kogunes mehi Narva-Jõesuust, Meriküla ümbrusest, Narvast, Soldinast ja Arumäelt. Peetri-Viivikonna metsadesse kogunes mehi Auverest ja Repnikust. Putki metsas olid Mustjõe, Piiri ja Raja valla metsavendade laagrid. Punavägede lahkumisel Narva piirkonnast panid Lina-, Kalevi- ja Kreenholmi vabrikute töötajad oma käitistes välja valve ja korraldasid nende kaitse.

Meeste kogunemisele metsadesse ja soodesse aitasid kaasa kõikjal üles kleebitud "mobilisatsioonikäsud", milles Alutaguse metsavendade staap kutsus kõiki eest mehi ühinema "rohelise armeega". Selle "mobilisatsiooni" alla kuuluvaiks loeti kõik 18- kuni 40-aastased mehed.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 3. 01. 2006. 07:24

Time: 0.0720210 s.