Viljandimaal metsavendade tegevus oma maa vabastamisel punase reþiimi alt kujunes ohvriterikkamaks kui mujal. Põhjuseks oli nende ründetegevuse suur aktiivsus ja neile vastu tegutsenud Viljandi hävituspataljoni suurus ning hea relvastus. Põhja-Viljandimaa metsavennad pidid rinde peatuma jäämise tõttu Kesk-Viljandimaal kauem pidama ägedaid lahinguid vaenlasega.

Üks esimesi kokkupõrkeid hävituspataljoniga toimus 1. juulil Taevere vallas, kus umbes 200-meheline hävituspataljoni üksus piiras ümber 30-40 mehest koosneva Taevere ja Vastsemõisa metsavendade grupi. Tundes hästi maastikku, õnnestus metsavendadel kahelt poolt ründava vaenlase ahelike vahelt välja lipsata. Võõral metsamaastikul orienteerumise kaotanud hävituspataljoni mehed kandsid aga raskeid kaotusi, viies kaasa kolm veoautotäit surnuid ja haavatuid. Metsavendadest sai surma üks ja vangi langes viis meest, kes kõik mõrvati.

4. juulil võttis Kõpu metsades ja soodes varjunud 50-meheline metsavendade salk võimu üle Kõpu vallamajas ja alustasid sinna toodud raadioaparaatide tagastamist rahvale. Kõpu Punaarmee õhuvaatluspostile anti telefoni teel käsk relvadeta välja maanteele tulla. Varsti kostis postilt tulistamist ja hiljem selgus, et ohvitser oli oma alluva ja seejärel enda maha lasknud. Pisut hiljem ründas metsavendi kohale rutanud hävituspataljoni üksus, kelle kuulipildujatulele ei suudetud vastu panna ja taanduti. Lahingus sai surma üks ja langes vangi kaks meest, kelle hävituspataljon samas maha laskis.

Samal päeval vallutas grupp metsavendi Rimmu vallamaja ja võttis valve alla Uue-Kariste postkontori ning telefonikeskjaama. Mõni tund hiljem ligines vallamajale kolmel veoautol 80-meheline ülitugevalt relvastatud hävituspataljoni üksus. Pärast ligi tund aega kestnud lahingut lõppes vallamaja kaitsnud metsavendadel laskemoon ja nad olid sunnitud taanduma. Ka Paistu vallamaja üle võtnud Loodi ümbruse metsavendi tabas sama saatus.

4. juulil ründasid Põltsamaa ümbruse metsavennad mitmel korral Põltsamaa linnas asunud Punaarmee ja hävituspataljoni üksusi. Päeva jooksul toimus mitu lahingut. Lustiverest appi rutanud metsavendade abiga vallutati linna täitevkomitee ja Põltsamaa vallamaja. Ööhämaruses saabus vastasele kaks autotäit hävituspataljonlasi ja punaväelasi kuulipildujatega appi. Metsavennad olid oma puuduliku relvastuse tõttu sunnitud taanduma. Toimunud lahingus kaotas vaenlane umbes 40 meest langenutena ja 27 haavatutena. Metsavendadel oli 3 langenut ja 8 haavatut. Ka Mustla linnas võimu üle võtnud metsavennad olid sunnitud hiljem linna saabunud tugevasti relvastatud punaväelaste eest taanduma.

Edukalt tegutsesid Viljandimaal Vastsemõisa valla metsavennad, kes 6. juulil võtsid vallas võimu üle, saades vallamajast hulganisti relvi ja lõhkeainet. Punaarmee üksuste liikumise takistamiseks purustati mitu suuremat maanteesilda. Sildade juurde jäeti varitsussalgad, kes avasid purustatud silla juures peatunud punaväelaste pihta tule. Viimased, põgenenud tagasi Viljandi suunas, hävitati piiri ületanud sakslaste poolt.

6. juulil võtsid vallamajas võimu üle Imavere vallas tegutsenud, umbes 30-meheline metsavendade grupp. Neid püüdsid ümber haarata kohale saabunud umbes 125 hävituspataljonlast. Kattes oma taandumist püssitulega, tõmbusid metsavennad tagasi metsa.

Üheks suuremaks endid varjavate inimeste koondumiskohaks oli Umbusi raba, kuhu oli kogunenud umbes paarsada inimest. Laagris valitses sõjaväeline distsipliin. Mehed olid relvastatud jahipüsside ja vene vintpüssidega ning paari kuulipildujaga. Toiduainetega varustamine oli pandud ümbruskonna talude peale. Sageli toimusid kokkupõrked taanduvate punaväelastega. Need püüdsid end sellest kohast eemale hoida, kuna punaväelaste hulgas oli levinud kuuldus, et Umbusi rabas varjab ent 4000 "eesti bandiiti". Viljandimaa meeste aktiivsusest räägib ka lahingutes langenud metsavendade suur arv, keda tiivustas võitlusse soov, vabastada kodumaa punaste reþiimist.

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 3. 01. 2006. 07:21